
EMG Karjäärid OÜ taotleb Valgejõe liivakarjääris kaevandamiseks 15 aastaks keskkonnaluba.
Keskkonnaamet palub Kuusalu vallavolikogult hiljemalt 27. veebruariks arvamust EMG Karjäärid OÜ esitatud taotluse kohta – ettevõte esitas keskkonnaametile 12. novembril 2021 taotluse väljastada Valgejõe liivakarjääri mäeeraldisele keskkonnaluba täiteliiva kaevandamiseks, kokku 1 039 000 kuupmeetrit 15 aasta jooksul.
Kuusalu vallavalitsusele detsembri 2021 lõpus keskkonnaametilt saadetud kirjas on märgitud, kui tähtajaks pole arvamust edastatud, lahendab keskkonnaamet taotluse omavalitsuse arvamuseta. Kirjas on ka juhitud tähelepanu, et antav arvamus on menetlustoiming, mis peab olema põhjendatud ning tulenevalt kohtupraktikast iseseisvalt vaidlustatav.
Valgejõe liivamaardla paikneb Tallinna-Narva maanteest lõuna ehk keskpolügooni pool, paarisaja meetri kaugusel maanteest. Valdav osa Valgejõe külast asub maanteest põhja pool, karjääriga samal pool maanteed on mõned hoonestatud kinnistud. Liivamaardlasse kavandatava karjääri ala on umbes samas kohas, kus maanteeni jõuab Valgejõe küla Kuusalu-poolne pealesõit.
Taotletava kaevandamisloa mäeeraldise pindala on 20,70 hektarit, koos teenindusmaaga 24,87 hektarit. Aktiivset tarbevaru on seal 1 086 000 kuupmeetrit.
EMG Karjäärid OÜ kontor asub Kiius. Tegu on Kuusalu vallas liivakaevandamisega aastaid tegelenud endise Kiiu Soonega, mille EMG Karjäärid omanik ostis 2018. aastal.
Appi on võetud advokaadibüroo
Valgejõe küla-aktiivi algatusel toimus 10. jaanuaril vallamajas kohtumine valla esindajatega. Osalesid külavanem Allan Alaküla, külakoosolekul küla esindajaks karjääri küsimustes volitatud Kristina Kams ja külaelanik Raoul Niilis ning Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt ja valla keskkonnaspetsialist Margus Kirss.
Külavanem edastas kohtumisel Valgejõe külaelanike seisukoha, et küla ei toeta karjääri loomist. Küla esindajate hinnangul peab vallavalitsus kaasama sellise suure ja olulise teema arutamiseks avalikkust. Nad tegid ettepaneku, kui vallavolikogu keskkonna- ja ehituskomisjon hakkab Valgejõe karjääri teemat arutama, kutsuda koosolekule ka küla esindus.
Keskkonna- ja ehituskomisjoni koosolek toimus 19. jaanuaril, arutelul osalesid karjäärialale kõige lähemal asuvate kinnistute omanikud, lähim elamu on Valgejõe karjääriala piirist 600 meetri kaugusel. Koosolekule olid kutsutud ka vallavanem Terje Kraanvelt ja vallavolikogu esimees Ulve Märtson.
Küla esindaja selgitas koos-olekul, et Valgejõe rahvas on keskkonnaloa väljastamise vastu, sest pole piisavalt infot, tegemata on keskkonnamõju eelhinnang ning hinnangut tuleks küsida ka terviseametilt. Tuleks kaardistada kõik olemasolevad karjäärid vallas ja nende olukord ning küsiti, kas võiks kasutada vanu kaevandusi, mis pole ammendunud.
Kohalikud soovivad analüüsi, millist mõju avaldab Valgejõe liivakarjääris kaevandamine elanike joogivee kättesaadavusele ja kvaliteedile, allikatele ja ka Valgejõe jõele ning millised muud häiringud võivad kaasneda piirkonna inimeste tervisele, heaolule ja varale. Leitakse, et tuleb läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine.
Kahe lähima kinnistu omanikud esitasid komisjonile advokaadibüroo abil koostatud vastuväited ja palve mitte anda keskkonnaloa taotlusele kooskõlastust.
Keskkonna- ja ehituskomisjon otsustas, et vallavalitsus küsib seotud osapooltelt täiendavaid materjale ja seejärel arutatakse Valgejõe karjääri kaevandamisloa teemat uuesti.
Vastuväited Valgejõe liivakarjäärile on esitanud ka Nahe Jahiselts – kitsendaks seltsi võimalusi Valgejõe piirkonnas jahipidamist korraldada. Selts palub arvestada kogukonna ja jahiseltsi huvidega ning keelduda keskkonnaloale kooskõlastuse andmisest.
Vallavanem ütles Sõnumitoojale, et Valgejõe karjääri küsimus tuleb arutusele ka neljapäeval, 10. veebruaril toimuval vallavalitsuse istungil.
EMG Karjäärid: olulist keskkonnamõju ei kaasne
EMG Karjäärid OÜ juhatuse liige Jan Johanson ütles Sõnumitoojale, et ettevõte on asukoha valiku käigus teinud enda jaoks Valgejõe karjääri keskkonnamõju eelhindamise, liiva kaevandamisega selles kohas olulist keskkonnamõju ei olnud ette näha: „Kaevandamisloa taotluse seletuskirjast saab täpsemalt lugeda ka väljaveotee asukoha, tegevusega kaasneva keskkonnamõju, karjääri korrastamissuuna kohta, kompetentse asutusena vaatab need üle keskkonnaamet. Pärast omavalitsuse arvamuse saamist teeb keskkonnaamet kaevandamisloa taotlemise menetlusprotsessi ühe osana keskkonnamõju eelhindamise.“
Põhjavee kohta on seletuskirjas öeldud, et negatiivset mõju kaevandamisel pole, sest kaevandamisega veetaset ei alandata. Põhjavesi toitub seal sademetest ning lammi ehk põhja moodustavad saviliivad, mis kaitsevad ka võimaliku reostuse korral.
„Lähima majapidamiseni liivakarjääri tajutav mõju praktiliselt ei ulatu, prevaleerivaks jääb majapidamistele 400 meetri kaugusel asuva Tallinna-Narva maantee mürafoon. Karjäär asub suure maantee mõjualas, on lihtsalt ligipääsetav, majapidamised jäävad ohutusse kaugusesse,“ selgitas ta.
Küsimusele, kas on arutatud võimalust minna karjääri asjus Valgejõe rahvaga kohtuma, vastas, et oluliste mõjude puudumise tõttu pole täiendavad kohtumised vajalikuks osutunud, lisainfo saamiseks pole keegi ettevõtte poole pöördunud.
„Oleme valmis küsimustele vastama ja konstruktiivseteks kohtumisteks. Soovi korral oleme valmis tutvustama kohapealse ekskursiooniga meie liiva kuivatustehase tööd,“ kinnitas Jan Johanson.
Ta kirjeldas, et Valgejõe karjäärist saab kaevandada jämedamat liiva Kiius asuva kuivatustehase jaoks. Ettevõttele kuuluvates teistes karjäärides Kuusalu piirkonnas on jäme liiv otsakorral. Kuivatatud ja fraktsioneeritud jämedam liiv on tema sõnul muuhulgas vajalik, et töötaksid Ida-Viru elektrijaamade katlad.
Ta lisas, et Valgejõe maardla liivas on oodatust suurem savi-tolmu sisaldus ning see ajendab kaevandamisluba saades ettevõtet soetama liiva pesemisliini, mis aitab kaasa ressursi säästlikkusele ja laiendada tooteportfelli. Soomes kasutatavatel osadel kuivatatud liivadel on näiteks lisanõue, et liiv peab olema pestud.
Karjääri korrastamistööde kohta märkis Jan Johanson, et need tehakse keskkonnaameti kinnitatud projekti järgi, ka omavalitsus saab lisada tingimusi. Valgejõe karjääri alale tekib pärast korrastamist osaliselt järv ja osaliselt metsamaa.
„Projektikohane tehniline korrastamistöö tehakse paralleelselt mäetööde liikumisega ehk järjest ammenduvasse karjääri jääb maha juba korrastatud maastik. Tänases kaevandamiskultuuris on see kaevandamistegevuse vahetu osa,“ kommenteeris ta.