Sillaotsa metsas sõidetakse ATVdega ja lastakse püssi

1534

Nii kurtsid keskkonnakaitsjatele saadetud kirjas kaks Vihasoo meest.

Riikliku looduskaitsekeskuse Järva-Lääne-Viru regiooni direktor Arvi Põldaas sai jaanuaris kirja Vihasoo elanikelt Lembit Sõmerilt ja Vello Tuurilt. Nad on mures, et Vihasoo tagant algavas Sillaotsa metsas, umbes 3x3x3 kilomeetri suuruses männikus-parkmetsas, on aastaringselt hakanud käima ümbruskonna inimesed – suvel-sügisel seenel ja pidevalt jalutamas-kepikõndi tegemas. Metsas on näha Vihasoo ja Vatku küla ning seenekorjamise ajal ka palju Loksa linna elanikkonda. Seenelisi on pidevalt korrale kutsutud, et nad ei sõidaks autodega samblakattel ega jätaks endast prügi maha.

Viimasel ajal on sellele alale jõudnud ATVde ja maasturitega sõitvad kodanikud ning vanas Kolli karjääris paugutatakse pidevalt – lastakse märki. See häirib ümberkaudseid elanikke ja ka metsas viibijaid. Kirjutajate hinnangul on eriti ohtlik ATVde tegutsemine, sedasi hävitatakse noori puid, rikutakse samblakooslusi.  Ka leiavad nad, et taunitav on keskkonnateenistuse loal loomastiku arvukuse reguleerijate st jahimeeste tegutsemine sellel alal.

Nad kirjutasid: „Nimetatud maa-alal riiklikult keegi korda ei pea – kui mitte arvestada Harjumaa keskkonnateenistuse loal loomastiku arvukuse reguleerijaid.“

Kirjutajad küsisid, kas on võimalik piirata ATVde sõite ning seada metsateedele ja eriti karjääri ette keelumärgid, mis tõkestaksid paugutamise ja sinna sõitmise. Ka küsisid nad, kas seda teemat võiks käsitleda kohalikus lehes.

Reguleerib Lahemaa kaitse-eeskiri
Sõnumitoojaga võttis ühendust keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni kaitse planeerimise spetsialist Andres Järve ja pakkus Sillaotsa metsaga seonduvat teemat lehes kajastamiseks.

Ta selgitas, et kõnealune piirkond asub Lahemaa rahvuspargis ning looduskaitseseaduse järgi reguleerib kaitserežiimi rahvuspargi kaitse-eeskiri. Seal on sätestatud, et mootorsõidukitega liiklemine ja nende parkimine väljaspool selleks ettenähtud teid ja parklaid on keelatud, välja arvatud teaduslikel välitöödel, järelevalve- ja päästetöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud metsa- ja põllumajandustöödel. Kui piiranguid rikutakse, tuleks teavitada keskkonnainspektsiooni või kohalikku konstaablit.

Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist Rein Kiis ütles Sõnumitoojale, et Sillaotsa metsa läbivad kolm ametlikku metsateed – Kotka-Sillaotsa, Kotka-Nõmmeveski ja Pikamäe tee ehk Sillaotsa-Nõmmeveski vaheline tee. Kõik ülejäänud sihid ja rajad ei ole ametlikud teed.

Rein Kiis: „Lahemaa looduskaitsjad tegid mõni aeg tagasi ettepaneku, et Nõmmeveski poole tuleks teele ette panna keelumärk „Sissesõit keelatud”. Vastasime, kui soovitakse liikumist piirata, tuleks keelumärgid ette panna kõigile teedele.”

Puudulik järelevalve
Andres Järve tõdes, et keskkonnaametis ollakse teadlikud ATVdega ja muude sõidukitega liiklejatest, matkajatest ja muudel põhjustel seal käivatest isikutest, kes kasutavad kõikvõimalikke teid ning pargivad sõidukeid Sillaotsa metsas suvalises kohas. Tihti jätavad sõitjad, püssilaskjad ja seenelised sinna maha ka mitmesuguseid jäätmeid.

„Meie hinnangul on tegemist puudulikust järelevalvest tingitud probleemide võimendumisega. Sillaotsa mets asub Kuusalu vallas, jäätmehoolduse korraldamine on reguleeritud jäätmehoolduseeskirjaga. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed peab kõrvaldama ja reostuse likvideerima saastaja enda kulul Kuusalu vallavalitsuse ettekirjutuse alusel. Kui saastunud kinnisasja omanik ei soovi seda kohustust täita või ei ole saastajat võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete likvideerimise vallavalitsus omaniku kulul,” selgitas Andres Järve.

Kuusalu valla järelevalveinspektor Ly Rutškina ütles, et Sillaotsa metsa ei ole maha pandud prügi kohta signaale olnud, teda pole kohale kutsutud.

Mullu kevadel toimunud „Teeme ära” aktsiooni käigus koristasid kohalikud elanikud vabatahtlikult Sillaotsa metsa, sellest kirjutasime tookord ka Sõnumitoojas.

Keskkonna­ameti Viru regiooni juhtiv spetsialist Maret Vildak kommenteeris, et igal aastal arutatakse koos keskkonnainspektsiooni ja RMK töötajatega läbi probleemsed kohad. Mitmed rannaäärsed külastatavad paigad on piiritletud märkide või tõkestuspostidega. Peagi peaksid üles saama infotahvlid, kus selgitatakse piiranguid ja nende vajalikkust. Ka karjääride osas saab teha koostööd RMKga – paigaldada keelumärke, tõkestusposte ja infotahvleid. 

Jahipidamine on probleemide ennetamine
Jahipidamise kohta selgitas Andres Järve, et seda nimetata­kse rahvuspargis loomade arvukuse reguleerimiseks ning tegu pole jahipidamisega meelelahutuslikus mõttes.

„Selle üldisem ja rahvuspargi kaitse-eeskirjast tulenev põhjendus on loomastiku elupaikade mahutavuse tasakaalu säilitamine. Reguleeritavate liikide nimekirja, küttimismahu, säästliku  küttimisstruktuuri annab kaitseala valitseja tuginedes loomastikueksperdi ettepanekutele. Arvesse võetakse ka eelnenud küttimiste edukust, küttimisvõimalused naaberaladel ja asurkonna sügisest koosseisu, sealhulgas järglaskonna rohkust. Loomastiku reguleerimine toimub kooskõlas looduskaitseseaduse ja kaitse-eeskirjaga,” kommenteeris ta.

Püssidega paugutamise ehk teisisõnu märkilaskmise kohta Kolli karjääris ütles Kuusalu valla vanemkonstaabel Elbe Kuuspalu, et teda pole neist juhtumitest informeeritud, seni ei ole temaga ka sealseid laskmisi kooskõlastatud. Ta toonitas, kui on näha-kuulda, et karjääris lastakse märki, tuleks sellest teatada telefoninumbril 110.

Vanemkonstaabel lisas, et märkilaskjad peavad oma kavatsusest teatama ja neil on kohustus tagada ohutus. Ning nentis, et karjäärid on vaieldamatult kohad, kus ohutust on palju lihtsam tagada.

„Kiius käib karjääris harjutamas üks laskeklubi, enne alati teavitatakse mind minekust ja ka sellest, kuidas tagatakse ohutus. Käin neid kontrollimas,” lausus vanemkonstaabel.