Sigula rahvas vaidleb külamaja pärast

2276
Sigula külamaja eskiisprojekt.

Sigula küla 17 elanikku saatsid Kuusalu vallavalitsusele kirja palvega peatada toetussummade väljamaksmine MTÜle Sigula Küla Ühendus.

MTÜ Sigula Küla Ühendus esitatud projekt külamaja ehitamiseks on saanud PRIAst heakskiidu ning selle I etapi läbiviimiseks on lubatud külaelu arendamise meetmest 938 065 krooni. Omafinantseering on 121 796 krooni, millest Kuusalu valla eelarvest on antud 98 450 krooni ning ülejäänu kaetakse vallalt aastatel 2008 ja 2009 eraldatud külarahast, mida on arvutatud küla elanike arvu järgi. Külamaja on plaan ehitada 6,3 hektari suurusele Ämmapaju kinnistule, mille MTÜ ostis 18 000 krooni eest. Külal on olemas arengukava aastateks 2004-2014, kus on juttu ka külamaja majandamisest.

Ehituse I etapp kujutab endast kinnise majakarbi valmimist ja alumise korruse kasutuselevõtmist. Kuna PRIA kaudu eraldatavate Euroopa Liidu toetusrahade puhul on nõue, et projekti peab enne ellu viima, siis kontrollitakse rahakasutust ja alles seejärel eraldatakse abisumma, tuleb ka Sigula Küla Ühendusel võtta pangast laenu või leida sponsorid. Mil moel raha saadakse, pole veel selge.

Elanike registri põhjal on Sigula küla Kuusalu valla väiksemate seas – praegu on seal ametlikult 52 inimest. Et selline pisike küla hakkab endale ehitama külamaja, on imestatud nii Kuusalu vallamajas kui ka muudes ringkondades, kuid leitud, kui küla sedasi soovib, toetusraha antakse ja maja ülalpidamisega hakkama saadakse, siis ehitagu.

Ent nüüd on külas riid lahti ning külamaja ehitamise vastased ja pooldajad käivad vallamajas oma seisukohti selgitamas. Vallasekretär Maire Link kommenteerib: „Kuulad ühte poolt ja saad aru, mis on nende mure, ja siis räägib teine pool enda jutu, ning mõistad ka neid.”

Praegu veel koppa maasse löödud ei ole, ütleb külavanem ja külamaja ehitamise idee algataja Rein Riiberg. Ehitajaks on valitud Indrem Elementmajad OÜ Haljalast. Leping on kooskõlastamisel.

Teabenõue külavanemale
Kiri raha eraldamise peatamiseks jõudis Kuusalu vallamajja 29. juunil. Sellega oli kaasas ühe allakirjutanu, Ülo Vellemäe, 16. juunil külavanemale saadetud teabenõue, kus ta palub 26. juuniks ehk kümne päeva jooksul viimase viie aasta tegevusaruandeid ning külakoosolekute protokollide koopiaid.

30. juuni hommikul otsustas vallavolikogu muuta Sigula külas Ämmapaju kinnistu sihtotstarvet – maatulundusmaa asemel määrata see sotsiaalmaaks ehk ühiskondlike ehitiste maaks.

Samal päeval saatis abivallavanem Milli Kikkas küla­elanike kirjale vastuse, kus teatas, et 21. aprillil sõlmisid Kuusalu vallavalitsus ja MTÜ Sigula Küla Ühendus koostöölepingu, mille alusel on 5. mail üle kantud omaosaluseks 98 950 krooni, et viia täide külamaja ehituse I etapp. Ka on küla oma külaraha ära kasutanud.

Abivallavanem lisas vastuses, et külaelanikel on võimalik kutsuda kokku koosolek, pärida aru ning anda hinnang külavanema tööle.

Ülo Vellemäe ütles, et tema ei ole seni külavanemalt oma teabenõudele vastust saanud ning külavanem pole ka temaga rääkima tulnud.

Kes mida ütles ja võib-olla mõtleb
Viis aastat tagasi Sigulas maja ostnud Raul Štaub põhjendab, et palus raha eraldamise peatamist, kuna tema meelest pole külamaja tarvis: „Ehitagu kiigeplats ja laulukaar. Viimasel koosolekul oli juttu, et võiks kõiki külaelanikke küsitleda, et kes soovivad külamaja ja kes mitte. Aga seda ei pooldatud. See koosolek mai lõpus oli ebaviisakas, kes midagi ütles, selle peale hakati karjuma. Olen pettunud, hakkas piinlik, tulin poole pealt ära.”

Külaelanike kirjale on alla kirjutanud ka MTÜ Sigula Küla Ühendus neli liiget, neist üks, Aili Sepp, kuulub juhatusse. Ta ütles Sõnumitoojale, et olukord on külas läinud kurvaks, riieldakse ning neid haavu enam ei paranda: „Kuidas üldse lubati sellisele väikesele külale ligi miljon krooni? Midagi võiks külas olla, varjualune ja väike koosistumiskoht, aga milleks suurt maja, tiiki ja sauna. Kui Ülo Vellemäe hakkas uurima, siis läks eriti ägedaks. Kuna riid on suur, sinna külamajja ilmselt kogu küla enam kokku ei läheks. Kõik külaelanikud ei ole seni kursis, mida plaanitakse. Kogu küla ei ole koos­olekul kokku saanud, et saaks küla muresid arutada, näiteks seda, et teed tolmavad ja oleks vaja musta katet.”

Ülo Vellemäe MTÜsse ei kuulu, kuid osales külakoos­olekul. Ta selgitas, et hakkas teabenõude ja külaelanike kirjaga tegelema pärast seda, kui nägi üht külakoosoleku protokolli ning tema küsimusi ega neile antud vastuseid polnud kirjas: „Küsisin kaht asja. Esiteks, et kas on olemas külamaja arengukava ja haldusplaan. Öeldi, kui maja saab valmis, siis tulevad ideed, mida seal teha ja kuidas majandada. Teiseks küsisin, millega garanteeritakse, et maja ei saa erastada. Vastati, et MTÜ põhikirja järgi on see välistatud. Olen põhikirja lugenud, aga ei leia sellist asja.”

Külavanem Rein Riiberg sõnab aga selle peale, et Ülo Vellemäe oleks võinud nõuda oma sõnade protokollimist, kuid ei teinud seda. Põhikirja kohta selgitab ta, et seal on punkt – MTÜ likvideerimisel või varade jagamisel peavad varad üle minema sama eesmärki teenivale MTÜle.

Mitteametlikult on mõned Sigula elanikud öelnud, et arvatakse, külavanem tahab sellepärast külamaja, et saaks oma perega hakata turiste ja matkajaid vastu võtma, ning arutatud, kui ta soovib äri teha, siis võiks ise rajada hotelli, mitte taotleda raha toetus­­programmidest.

Külamaja rahataotlusprojekti koostanud Kaja Riiberg, külavanema tütar: „Kõik need süüdistused mõjuvad frustreerivalt. Tööd on olnud projektiga palju, see on olnud pikaajaline protsess, alates 2003. aastast oleme sellega tegelenud ja ka selgitanud. Kõigil on olnud võimalus plaanidega tutvuda. MTÜ hakkab maja kasutama vallaga sõlmitud avaliku kasutuse lepingu alusel. Iga külaelanik saab seda rentida ja ka oma äritegevuseks kasutada.”

Külavanem kommenteerib, et külaelu tuleb arendada. Külaelanikud võiksid maja külastajatelt raha teenida. Plaan on võimaldada majas pidada sünnipäevi ja muid perekondlikke pidusid, korraldada firmade koolitusi-konverentse. Maja saaksid kasutada ka naaberkülade inimesed ja kõik teised Kuusalu vallast. Ka võiks sinna kanti teha juurde matkaradu.

Rein Riiberg: „Oleme kutsunud kõiki külaelanikke MTÜsse. On liikmeid, kes on külaga seotud, aga pole end külaelanikuks registreerinud. Ja on ka neid, kes pole liikmeks astunud, aga aitavad igati külamaja ehitamise plaani elluviimisele kaasa. Päris mitu inimest on rahaliselt toetanud meie ettevõtmisi. Kui arengufondides on rahad olemas ning külas on oskajad inimesed, kes suudavad koostada raha küsimiseks projekte, miks siis ei või seda toetusraha taotleda. See on ühiskondlik tahe ja vabatahtlik töö, mida oleme teinud oma vabast ajast.”