Tapurlas seminaril räägiti merepäästest

1572
Mereseminarile kogunes aru pidama tosinajagu huvilisi.

Vabatahtlikud merepäästeüksused on loomisel Kolga päästekomandos ja Juminda Poolsaare Korrakaitses.

Eesti Laevajuhtide Liit korraldas laupäeval, 9. juulil Tapurlas enne merepeo avamist seminari, kus kõneldi professionaalsest ning vabatahtlikust organiseeritud merepäästest, koostööst ja võimekusest. Kuulajaid-arutajaid kogunes tosinajagu.

Põhja politseiprefektuuri Muuga kordoni vanempiirivalvur Ivo Palk ja juhtiv piiriametnik Katrin Pikk tutvustasid oma tööd. Harjumaal tegeleb merepääste ja veesõidukite kontrolliga piirivalvekaater, mis paikneb Pirital. Korraga on pardal kolm piirivalvurit.

Kaatri valvepiirkonda jääb 210 kilomeetri pikkune rannikuala. 2010. aastal oli merehädalisi piirkonnas kokku 28. Traagilised juhtumid leidsid aset just ida pool – kolm süstasõitjat kaotasid Kolga lahes elu ning üks juhtum oli Prangli saare juures. Tegeletakse ka talvise merepäästega, kui hätta on sattunud merejääle läinud inimesed.

Katrin Pikk: „Kui merehooaeg algas, siis palusime kõiki matkakorraldajaid, et teavitataks piirivalvet, millal grupp läheb merele. Oleme pannud randadesse infoplakateid. Suveti on Kolga laht meie jaoks kuum koht, rahvast on palju ja paraku ka õnnetusi. Kohalike vabatahtlike päästjate abi on teretulnud.“

MTÜ Juminda Poolsaare Korrakaitse juht Artur Talvik teatas, et nende MTÜ on liitunud Eesti Priitahtliku Päästeliiduga ning plaan on teha oma merepäästeüksus. Ta küsis piirivalvuritelt, kui hea on koostöö päästeliiduga.

Katrin Pikk vastas, et Jõelähtmel oli kokkusaamine päästeliidu juhi Rait Killandiga. Kõneldi varade päästmisest. Piirivalvurite peamine ülesanne on aidata merel hätta sattunud inimesi, paatide-jahtide pukseerimine pole nende kohus. Vabatahtlikud päästjad olid valmis osutama varade merelt päästmise teenust.

Artur Talvik uuris veel, kas päästeameti ja piirivalve koostöö koordineerimine on ühtlustunud. Katrin Pikk selgitas, et kokkupuutepunkte eriti ei ole, kuna päästeameti ülesanne on päästa siseveekogudelt.

Ivo Palk täiendas, et päästeamet on koolitanud merepäästjaid.

MTÜ Eesti Vabatahtliku Mere- ja Järvepääste juhatuse liige Madis Praks uuris, kuidas on meresõitjate trahvimisega.

Katrin Pikk: „Piirivalve on nüüd liidetud politseistruktuuriga ja paratamatult on see kaasa toonud ka trahvimiskohustuse. Me alguses kontrollime ja hoiatame, kui oleme sama meresõiduki puhul leidnud korduvalt puudujääke, siis trahvime.“

Tapurla merepäeva üks korraldajatest, veeteede ameti laevaliikluse vanemoperaator ja väikelaevajuhtide koolitaja Raido Ruse märkis, et väikelaevajuhtidele korraldatakse koolitusi ning veeteede ametis saab teha väikelaevajuhtide eksamit.

Projekt VOMARE
Mere- ja järvepäästeühingu juhatuse esimees Ene Kalmus ning Madis Praks tutvustasid ELi riigipiire ületava programmi INTERREG IV pilootprojekti „Vabatahtlik merepääste“, mille inglisekeelne lühend on VOMARE. Projektis osaleb ka Käsmu Vabatahtlik Merepäästeühing, mille tegutsemispiirkonda kuuluvad Eru ja Käsmu laht.

Ene Kalmus tõdes, et vabatahtlike merepäästjate jaoks on tõsine probleem sotsiaalse kaitse puudumine – pääste­amet ei saa väljakutse korral saata vabatahtlikke enda asemel õnnetuskohale, sest kui vabatahtlike endiga peaks midagi juhtuma, pole garantiisid. Keegi ei võta praegu seetõttu vastutust anda väljasõidu korraldust. Vabatahtlikke päästjaid küll teavitatakse hädalistest, kuid appi sõidavad nad enda vastutusel.

Teine küsimus on, kes ja kuidas kannab päästetegevusega seotud kulud. Merepääste on kulukas tegevus, kui arvestada paatide maksumust, mootorikütuse kulu, elukindlustust.

Madis Praks lisas, et praegu toimib koostöö isikute tasemel – telefoninumbrid on teada, info liigub, kuid info edastamise eest vastutust ükski piirivalvur ega päästja enda peale ametlikult ei saa võtta.

Ene Kalmus: „Seaduse järgi koostööd ei toimu, kuid siis­ki tehakse. Päästeametiga on peetud läbirääkimisi, et teha seadusemuudatused.“

Nad rääkisid ka VOMARE raames toimuvast koostööst soomlastega, kus on 14 aastat olnud vabatahtlike merepäästjate rahvusvaheliselt tunnustatud koolitussüsteem. Soome, Rootsi ja Taani merepäästjatel on ühtsed standardid.

Alates oktoobrist 2010 on Eesti Vabatahtlik Mere- ja Järvepäästjate ühing rahvusvahelise merepäästeorganisatsiooni liige.

Madis Praks: „Soomlased ütlevad, et aastas hoiavad nad oma riigis tänu vabatahtlikele merepäästjatele kokku 40 miljonit eurot. On ju suur vahe, kas kohale lendab helikopter või hoopis kiiremini ja väiksema kuluga saab hädalise juurde sõita kohalik merepäästeüksus.“

Koostöö päästeliiduga
Artur Talvik tahtis teada, millal mere- ja järvepäästeühing liitub päästeliiduga: „Kui Eestis oleks üks vabatahtlike päästjate organisatsioon, oleks riigil kindel partner.“

Madis Praks vastas, et VOMARE raames on saadud projektidele rahastust ja kaetakse ühingusse kuuluva 6 päästeüksuse vajadus. Päästeliidus on 30-40 ühingut, neile jagub raha vähem.

Ta märkis, et tänu projektirahale tuleb augustis Vaindloo saare lähedal vabatahtlikele merepäästjatele järjekordne õppus, harjutatakse merehädalise ülesotsimist pimedas. Eesti riik on esmakordselt hakanud osalema VOMARE koolituste rahastamises.