Sigula külamaja ehitus on alanud

1716

Majakarp peab olema valmis ja üks tuba kasutatav 20. novembriks 2012.

Umbes kuu aega tagasi, augustis alustas Nordic Engineering OÜ Kuusalu vallas Sigulas külamaja ehitust. Külavanem Rein Riibergi sõnul on praeguseks vundament poolenisti valmis ning peetakse aru, millal korraldada nurgakivi panek.

Sigula Küla Ühendus sai 2009. aastal PRIAlt kinnituse, et külamaja ehitamise I etappi rahastatakse 938 000 krooniga (59 953 eurot), eelmisel aastal kiideti heaks II etapi rahataotlus, millega antakse 33 908 eurot. Kuusalu vald on lubanud katta omaosaluse, projekti kogumaksumus on ligi 102 000 eurot. Aidanud on ka eraannetajad.

Praeguse ehitaja leidmiseks viis külaühendus läbi riigihanke, soodsaima pakkumise esitas Nordic Engineering OÜ.

Külavanem tõdeb nüüd, et ehituse alustamisele on eelnenud pikk ja keerukas asjaajamine: „PRIA andis mitu korda pikendust, raha on korra tagasi võetud ja siis uuesti lubatud. Nüüd on hoone esimese etapi uus tähtaeg 20. november, selleks ajaks peab ehitus olema nii kaugel, et majakarp valmis, uksed-aknad ees ning üht tuba on võimalik kasutada. Kogu teise korruse tegemine ja siseviimistluse lõpptähtaeg on jaanuaris 2013.“

Külavanem märgib, et eriliseks teeb ettevõtmise asjaolu, kuidas maja projekt on aja jooksul arenenud, Nordic Engineering OÜ eestvedamisel muudetakse esialgset projekti, kavas on ehitada energiasäästlik passiivmaja, mille ülalpidamine oleks soodne. Saab uudse ja huvitava objekti, mis propageerib energiasäästu.

„Kogu projekti õnnestumiseks on tänaseks tehtud Sigula elanikud, küla sõbrad ja külamaja ehituse algatanud Sigula Küla Ühenduse liikmed sadu tasuta töötunde,“ märgib Rein Riiberg.

Nordic Engineering OÜ juht Meelis Niin nimetab külamaja ehitamist edulooks Kuusalu vallas: „Sigula külamaja rajamine on käivitanud Eestis energiatõhusate uusehitiste tootmise protsessi. Külarahva ambitsioonikas idee ehitada oma külamaja üllatas paar aastat tagasi Kuusalu valla asukaid. Kuid idee kogus jõudu, kasvas reaalselt teostatavaks plaaniks. Tulekul on külamaja, mille haldamiskulud moodustavad sedavõrd väikese summa, et külaühendus saab selle tasumisega ise hakkama.“

Meelis Niin selgitab, et kahekordne hoone on projekteeritud kütteenergia vajadusega 15 kilovatt-tundi ruutmeetrile. Põrandapinda on 127 ruutmeetrit, aastas kulub maja kütmiseks ja suviseks jahutamiseks 1905 kilovatt-tundi. Kui arvestada praegu eratarbijatele müüdava elektri­energia hinda, saaks aastaseks kuluks 137,7 eurot. Talvel reguleeritakse temperatuur ruumides 19-22 kraadini, suvel hoitakse veidi kõrgemal tasemel, suvise välis- ja sisetemperatuuri vahe on 4-5 kraadi.

Meelis Niin: „Projekteerimise käigus on erinevad tootjad teinud rida uuendusi. Reiden Plaat AS tootis eritellimusega vundamendielemendid. Valmeco AS katsetas seinakonstruktsiooni külmasillavaba konstruktiivosa valmistamist. Sarnased energiatõhusad hooned sobivad kõikjale Eestimaale külarahva kooskäimise kohaks.“