MTÜ Sigula Küla Ühendus ehitas energiasäästliku külamaja ELi fondide ja Kuusalu valla toetusrahaga, projekti kogumaksumus on 104 291 eurot.
Lindi lõikasid läbi ENDEL VERNER, volikogu esimees ANDRES PAOMEES ja REIN RIIBERG.
Laupäeva, 23. märtsi keskpäevaks oli Sigulas vastvalminud külamaja sissekäigu ette seotud sinimustvalge lint. Päike soojendas õues oodanud külalisi, külaseltsi rahvas tegi majas viimaseid ettevalmistusi.
Sündmust uudistama tulnud Jüri Muru, kes on aastaid kuulunud kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) Harju komisjoni, ütles Sõnumitoojale, et külamaja ehitust plaaniti Sigulas juba kümme aastat tagasi: „Kaja Riiberg oli veel päris nooruke, kui käis maavalitsuses küsimas, kas saaks KOPist maaostuks toetust. Me ei uskunud alguses seda asja, aga küla sai kuus hektarit maad väga soodsa hinnaga, summa mahtus lubatud toetuse piiridesse. See jäigi meil Harjumaal KOPist ainukeseks toetuseks, mis sai antud maa ostuks.“
Piduliku avamise juhatas sisse Heino Teedla, kes tervitas tulijaid. Ta andis sõna äsja külavanema kohalt tagasi astunud Rein Riibergile, kes meenutas, kuidas oma külamaja idee tekkis kümmekond aastat tagasi külapäeval, kui naaberküla Hirvli rahvas kinkis Sigulale sümboolse majakese.
„Muutunud valikute tulemusel on nüüd kerkinud Eesti esimene ühiskondlikel alustel ehitatud passiivmaja,“ sõnas ta ja märkis sedagi, et lubas varem – kui külamaja valmis, annab külavanema töö üle noorematele ning teebki nüüd nii.
„Usun, et see maja ühendab rahvast,“ lausus ta.
Rahataotlusprojektide autor ja ehituse finantsasjade ajaja, Sigula Küla Ühenduse juhatuse liige Kaja Riiberg avaldas lootust, et külamajast saavad alguse ideed ja teod, mis jäävad inimestega eluks ajaks: „Loodan, meie külamaja aitab kaasa jõudmaks selleni, et maal elamine poleks nii suur kangelastegu. Ela ja õitse Eesti küla!“
Sigula elanik Endel Verner kõneles sellest, kuidas on ehituse juures töötanud algusest lõpuni: „Tänu kohalike ja naaberkülade meeste tööle saavutasime sellise kvaliteedi, millega saab olla rahul.“
Ta sõnas, et OÜ Nordic Engineering tehnoloogia peaks tagama küttekulude kokkuhoiu. Maja on soojustatud erilise polüuretaanvahuga, mis vähendab soojuskaod. Saksamaal on see kasutusel olnud 15 aastat. Energiasäästlik valgustus tuleb elektriga laetavatest akudest.
Omanikujärelevalvet tegi P.P. Ehitusjärelevalve OÜ.
Kuusalu vallavolikogu esimees Andres Paomees märkis, et vallale kuuluvad kokku 7 seltsi- või rahvamaja, mis antud rendile MTÜdele, Sigula külamaja on ainus, mis kuulub külaseltsile endale, vald on andnud toetusraha projektirahade omaosaluse katteks: „Esialgu polnud külamaja ehitamise plaani suuremat usku, aga paar aastat tagasi tuli usk, et see saab valmis. Suur tänu Reinule ja Kajale ning kõigile, kes oma vabast tahtest on kulutanud aega ja energiat, et maja valmiks.“
Tervitajate seas oli Kodukant Harjumaa juht Margus Vain, Harju maavalitsuse arengutalituse juhataja Heino Alaniit, ehituse jaoks laenu andnud Tartu Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Andro Roos ning Hirvli, Liiapeksi, Kupu, Pärispea, Tsitre külade esindajad.
Külamajja rajatava raamatukogu jaoks kingiti mitu raamatut, Andres Paomees andis üle Kuusalu valla raamitud kaardi, kingiti ka sepistatud külasilt ja uhked põdrasarved.
Lindi lõikasid läbi Rein Riiberg, Endel Verner ja Andres Paomees. Kõik soovijad said lindist tükikese mälestuseks.
REIN RIIBERG pandi laulu sisse
Kui üleriided seljast võetud, sinised kilesussikesed jalga pandud ja maja kahele korrusele ring peale tehtud, avati šampanjapudelid ning pakuti kohvi-kringlit.
Väikese tervituskontserdiga esines Majata Bänd ehk Jaan Elgula, Margus Vain ja Taivo Pahmann Rae vallast Patika külast. Lisaks rahvaga kooslauldud „Mu isamaa armas“, „Juba linnukesed“ ja „Mööda koduvälju“ esitati ka ekstra Rein Riibergile ja Sigula külale tehtud laul, mis tuli publiku soovil kordusele.
Pillimehed kinkisid külale ja Rein Riibergile raamitud laulusõnad ning soovitasid kiirustada ja saata laul Tiit Pruulile, kes kogub külalaule.
„Panime Reinu laulu sisse ja sealt enam välja ei saa, tahab või ei taha,“ sõnasid muusikud.
Patika küla bänd on Sigulaga seotud Taivo Pahmanni vanaisa Joosep Pahmanni kaudu. Praegu elab Sigulas Mädasilla talus pillimehe tädi Milvi Kivikangur.
Ka Kassisaba klubi läheb külamajja
Milvi Kivikangur ja külaühendusele Ämmapaju kinnistu soodsalt müünud Maimu Viide jutustasid, et elavad Sigula Kassisabas – uus külamaja ja nende kodutalud asuvad küla lõpus, mida Kuusalu kihelkonnas mitmel pool külades kutsutakse Kassisabaks.
Milvi Kivikangur: „Kassisaba klubisse kuuluvad kaheksa pensionäri, neist kaks on mehed, ka Rein Riiberg. Arutame külaasju, vanad, nagu me oleme. Seni oleme kokku saanud minu juures või meie presidendi Laine Penjami kodus. Nüüd tuleme siia külamajja. Meil on oma jõulupeod, tähistame kevade algust ja suve lõppu. Kaja Riiberg lubas külamajja tuua enda vanaema kangasteljed. Raamatukogu jaoks vedasime Ruti Riibergiga Kuusalust raamatuid, mis jagati laiali, kui Kodasoo raamatukogu likvideeriti.“
Kaja Riiberg nentis, et tema süda ei jää rahule enne, kui näeb, külamajas käib tõeline ühistegevus: „Kodutütred-noorkotkad, kohalikud võimlejad on huvitatud siia tulema. Tahaks ka hariduslikku väljundit, teha maaelu edendamiseks koolitusi ümbruskonna ja miks mitte kogu Kuusalu valla rahvale. Ideid on palju, näiteks kogumiku talgud. Üks lähemaid üritusi on tulekul 11. mail, kui Sigula Küla Ühendus saab 10aastaseks.“
Hirvli näitetrupi tervitus-etendus
Hirvli rahvas esitas üllatusetenduse, mille kirjutas ja lavastas raamatukogu juhataja ning näitejuht Lea Ojamäe. Näidendis otsisid metsaloomad kohta, kus pidu pidada, käisid üksteise juures, kuid sobilikku paika ei leitud. Lõpuks Orava juures jõuti uude külamajja.
Rebast mängis Lea Ojamäe, Hunti Andres Turgan, Jänest Tuuli Püümets, Metsaemandat Hiljo Piiskoppel, Karu Eve Rada ning Oravat Sigula elanik Lea Teedla.
Kuna päike paistis külamaja lõunapoolsetest akendest sisse, hoones oli ligi sada inimest, läks sees väga palavaks. Paljud tõdesid, et oleksid pidanud õhemalt riietuma, kuid ei kujutanud ette, et küttekoldeta majas võib olla nii soe. Ust hoiti lahti ja üleval korrusel avati aknad.
Kaja Riiberg kinnitas, et aasta algusest alates ei ole hoone kütmise peale raha kulutatud, ka 20kraadiste külmadega ei langenud toatemperatuur alla 15 soojakraadi. Passiivmaja tähendabki tema sõnul seda, et eraldi energiavajadus kütteks või ka jahutamiseks on viidud võimalikult väheseks – kütavad sees viibivad inimesed ja päike, aga ka näiteks kohvimasin, sisse lülitatakse soojustagastusega ventilatsioon. Suvel peaks maja jahedama hoidma see, et päikest varjatakse, räästad ulatuvad pikalt eemale ning kõrgele tõusnud päike ei tohiks sisse paista. Edaspidi on kavas soetada maja juurde päikesepatareid, kui selleks saab fondidest toetust.
Sigula külamaja
Hoone ehitusalune pind on 96 m2. Kahel korrusel on põrandapinda kokku 127 m2.
Alumisel korrusel on saal, kööginurk ja WC, ülemisel hobituba, raamatukogutuba, internetituba.
Esitatud-rahastatud projektid:
KOP
Küla arengukava koostamine ja EL SAPARDi programmi projektitaotluse „Sigula külaplatsi ja külamaja rajamine“ ettevalmistamine, 2003 (üldmaksumus 15 429,45 krooni, toetus 12 055 krooni ).
Külamaja asukohaks sobiva maa omandamine, kiviaiatalgud ja infotahvlite paigaldamine, 2005 (üldmaksumus 36 250 krooni, toetus 30 000 krooni).
Külaplatsile elektrivarustuse rajamine I etapp: elektriliitumise ostmine, 2007 (üldmaksumus 28 892,3 krooni, toetus 24 072 krooni).
Külaplatsi elektrivarustuse rajamise II etapp: jaotuskaabli ost ja paigaldamine, 2008 (üldmaksumus 20 825,65 krooni, toetus 16 127 krooni).
Õppereis Rapla ja Läänemaale kohaliku omaalgatuse ja külamajadega tutvumiseks, 2011 (üldmaksumus 1563 eurot, toetus 875 eurot).
LEADER – toetuseta jäänud, ellu viidud omavahenditest
Sigula külamaja projekti koostamine ja topogeodeetilise alusplaani uuendamine, 2010.
Külamaja juurdepääsutee korrastamine ja külaplatsi maaparanduskuhjatiste tasandamine ning kujundamine, 2010.
PRIA maaelu arengukava investeeringutoetus külade uuendamiseks ja arendamiseks
Sigula külamaja rajamine, I etapp, 2009 (üldmaksumus 1 042 295 krooni, toetus 938 065 krooni).
Sigula külamaja rajamine, II etapp, 2011 (üldmaksumus 37 676,06 eurot, toetus 33 808 eurot).
Kuusalu vald eraldas omaosaluseks 98 450 krooni ja 3466 eurot.
