Raasiku valla ajalookonverentsil kutsus SIGNE PÄRT üles mõtlema, kas Harju-Jaani kihelkonnast oleks pakkuda midagi ka uuele Eesti Rahva Muuseumile.
Raasiku valla ajalookonverentsil 11. märtsil Pikaveres tutvustas Aruküla käsitööhuviline Signe Pärt, et Harju-Jaanist on kogutud erinevaid esemeid – saanitekke, kindaid, õllekappasid, käiseid, vöösid, kuubesid, tanusid, ehteid, talujooniseid.
Ta jutustas, et 20. sajandi alguses kutsus vastloodud Eesti Rahva Muuseum vabatahtlikke koguma ainelist vanavara ning tegema muuseumile annetusi. Vabatahtlikud olid peamiselt noored üliõpilased, haritlased.
Signe Pärt: „Eelistatud olid kogumisaktsioonid oma kodukandis, mis tegi töö pisut lihtsamaks. Siiski esines palju vastasseisu ning arvati lausa, et muuseum on üks rikas asutus, kellega sünnib teha väärt kaupa. Võidelda tuli umbusu, kahtluste ja kitsidusega, samuti arvas maarahvas, et noored elavad niisama hõlpelu ega oska oma ajaga midagi peale hakata.”
Ta sõnas, et Eesti Rahva Muuseumis on lisaks esemetele rikkalik fotokogu Heinrich Tiidermannilt. Esemeid on muuseumis arvel ligi 200, lisaks on Harju-Jaanist olnud mitmeid aktiivseis kirjasaatjaid ka hilisemast ajast.
Signe Pärt rääkis, et Harju-Jaani kihelkonna kohta on andmeid kahest kogumisretkest, kindlasti võis neid olla veel, kuid põhirõhk on suurematel – aastatel 1911-1914 käis Gustav Vilbaste kogumisretkedel Harju-Jaanis ja naaberkihelkondades Kuusalus ja Kosel. 1920ndatel aastatel saatis Eesti Muinasvara Päästetoimkond kogumisretkele Johannes Jansi, kes käis kogumisretkel Muhu saarel, Tõstamaal, Setumaal, Pakril, Jõelähtmes ja Harju-Jaanis. Mõlemad vanavarakogujad olid pärit Harju-Jaanist.
Kindaid leidub vanavara osas Signe Pärdi sõnul vähe: „Otsesed viited konkreetsetele kohtadele on paaril kindapaaril, teistel on Harju-Jaaniga pigem kaudne seos. Uuemad kindad on kogutud Tomskist, Vambola külast Gutmanitelt. Annetaja sõnul on kinnastes kasutatud Harju-Jaani ja Aruküla kirja.”
Ta märkis, et mida vanem on kirikinnas, seda mahedam on värvigamma ja peenem töö: „Mustrite universaalsusele vastandub paikkondlik eripära kudumisvõtete ja nippidega, millele lisandub tänapäeval koopiakinnaste kudumise vaev ja võlu.”
16 aastat Aruküla leivatehase sulgemisest
Järsi küla elanik, vallavolikogu liige Tiina Rühka tutvustas ajalookonverentsil tööstusliku leivatootmise ajalugu Raasiku valla aladel.
Ta jutustas, et Raasiku valla aladel tegutses möödunud sajandi keskel 2 leivatootmise üksust – Arukülas oli leiva müügiks tootmine esialgu Leikopi krundil, 1961. aastast kuni 2000. aastani Aruküla leivatehases aadressil Järsi tee 1. Raasikul toodeti leiba vana raamatukogu majas esimesel korrusel, kus toodangut ka müüdi. Leivameister oli Raasikul, hiljem ka Arukülas Johannes Vissak.
1958. aastal andis Harju Rajooni Kooperatiivide Liidu Segatööstuskombinaat loa ehitada Harjumaale 2 mehhaniseeritud tööstust – üks neist Arukülla. Tehas sai valmis 1960. aasta detsembris.
Lisaks tootmishoonetele ehitati abihoone, pumbamaja, veehoidla, elektrialajaam, kõrgepingeliin, välised vee- ning kanalisatsioonivõrgud, objekt läks maksma 156 000 rubla. Leikopi krundi tsehhi ehitati tööliste ühiselamu.
Tiina Rühka, kes oli tehase tootmisjuhataja, rääkis, et tehase tootmismaht oli 30 tonni ööpäevas ning töötajaid algaastatel 55, töötati kolmes vahetuses: „Täiendavalt oli plaanis ehitada mehhaniseeritud jahuladu, kuid see plaan jäi ellu viimata.”
1970. aastatel tehti muudatusi ja leiba toodeti ka Keila ja Loksa piirkonnale, valikus olid vormi- ja põrandaleib, sai, sepik ning vähesel määral ka väikesaia.
1990ndatel aastatel ehitati laboriruumid tehnoloogiatele ning laiendati toorainete ladu, ehitati uued riietusruumid ja töölistele saun, kontoriosa muudeti 2korruseliseks ning kaasaegseks.
Leivatehas kandis 2000. aastal nime AS Saile Aruküla Leivatehas. ETK oli AS Saile omanik ning omaniku otsusega tehas ka suleti – viimane tootmispäev oli 1. märtsil 2000. aastal.
