Salmistu esmamainimise tähistamiseks saadi toetust LEADER programmist.
Kuusalu valla Salmistu küla pidas 555. aastapäeva eelmisel nädalavahetusel – reedel oli veetöötlusjaamas lahtiste uste päev ning õhtul tehti väljasõit Pedassaarele. Kokku käis Pedassaarel piknikul sadakond inimest.
Laupäeval oli lõuna paiku sportlik matk ja kepikõnd Salmistu metsades. Kuusalu valla noortekeskuste juht ja Salmistu elanik Priit Parro tutvustas ümberkaudseid teeradu, ka seda, kuidas saab kõige otsemat teed pidi minna Kiidu.
Pärastlõunal toimus kohtumine kunstnik Aili Vindiga. Kell pool seitse õhtul avati külakivi. Seejärel algas Okasroosikese puhkemaja juures tantsuõhtu koos ansambliga Kukerpillid, peole kogunes umbes paarsada inimest.
Salmistu külakiviks otsustati kujundada bussipeatuse juures seisev rändrahn. Andres ja Art Allmägi OÜst Disainkivi tegid suurele kivile süvendi, kuhu paigaldati kiviplaat tekstiga „Salmistu 1455” – küla nimi ja esmamainimise aasta.
Kivi avasid Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja küla vanim elanik Liia Aaret.
Korraldajad tõdesid, et pidustused langesid kokku rahvamaja juubeliürituste ja lauritsapäeva tähistamisega Kuusalus, kuid toetusraha saamiseks LEADER programmist kirjutati projekt novembrikuus ning toimumisaeg tuli siis paika panna. Tookord ei olnud veel teada, et samale ajale kavandatakse ka Kuusalus mitut ettevõtmist. Salmistu projektile lubati MTÜ Arenduskoda vahendusel LEADER programmist 49 860 krooni. Kuusalu valla eelarvest eraldati 5000 krooni.
Miks Salmistu tähistas juubelit nüüd, aga mitte viis aastat tagasi, kui esmamainimisest möödus 550 aastat? Mullu Salmistu külavanemaks valitud Toivo Lepik arvas, et varem ei olnud eestvedajaid: „Viimane suur pidu oli Salmistul 1993. aastal, kui jaanitule korraldas Salmistu Arengu Fond. Nüüd on meil tegus külakogu ja arutati, et võiks seltsielu käima panna ning tähistada tänavust juubelit. Ettevõtmisi tuleb veel, 22. augustil viib Priit Parro läbi laste spordipäeva.”
Külavanem rääkis, et seekordsete pidustuste kõige populaarsem ettevõtmine oli piknik Pedassaarel, mis jääb ametlikult Salmistu küla piiridesse: „Sõidutasime LEADER rahade abil inimesed saarele ja tagasi. Kuna arv oli piiratud, pidin kahel päeval järjest viimastele tahtjatele eitavalt vastama.”
Salmistu külakogu on algatanud uue külaplatsi detailplaneeringu – tuhat ruutmeetrit on lubanud endise jaanituleplatsi omanik ning riigilt taotletakse teiselt poolt teed 4000 ruutmeetrit. Külaplatsile plaanitakse teha istumis- ja tantsukoht, ehitada kiik, rajada parkla.
Taani päritolu ajaloolase Paul Johanseni arvates viitab Salmistu olemasolule teade1455. aastast, kus on kirjas, et Tallinnas löödi maha Clemente Zalmes, Kiiu mõisniku talupoeg, kes oli pärit Salmistult. Salmistu ehk Salm(e) tähendas vanas eesti keeles vaikset merenurgakest või lahte. 1560. aastast pärinevas kohtudokumendis on kirjeldatud piiritüli, magister Jost Clotile ja ta abikaasa Annale läänistatakse Valkla veski koos maadega ja Sunimi (Salmistu) küla sealsete rannatalupoegadega.
