Poliitikud: Kolgakülas oli ringkonna esimene ja suurim valimisdebatt

2933

Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaud kutsus Harju- ja Raplamaa valimisringkonna kandidaadid Kolgaküla rahvamajja debatile.

AIVAR RIISALU, TIINA KANGRO ja ANDRES KAARMANN IRList, MART JÄRVIK, HENN PÕLLUAAS ja MAIDO PAJO EKREst ning LIISA OJANGU ja ARTUR TALVIK Vabaerakonnast.
AIVAR RIISALU, TIINA KANGRO ja ANDRES KAARMANN IRList, MART JÄRVIK, HENN PÕLLUAAS ja MAIDO PAJO EKREst ning LIISA OJANGU ja ARTUR TALVIK Vabaerakonnast.

Debatt „Elu võimalikkusest maal“ toimus neljapäeva, 22. jaanuari õhtul. Erakondadel oli võimalus osaleda kolme kandidaadiga. Debatti juhtis Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, kes sõnas, et rahvamaja on Kolgakülas olnud 80 aastat, kuid niisugust hulka riigikogu liikmeid, uusi poliitikuid ega suurt debatti pole seal enne olnud. Huvilisi oli saalis palju, toole tuli juurde tuua ning istujate read ulatusid vahesaali.

EVELY PURRE, KAREL RÜÜTLI ja EVE KISLOV Sotsiaal­demokraatlikust Erakonnast.
EVELY PURRE, KAREL RÜÜTLI ja EVE KISLOV Sotsiaal­demokraatlikust Erakonnast.

Teemad olid kandidaatidele varem välja saadetud, kolme tunni jooksul räägiti hariduskorraldusest Harjumaal, siseturvalisusest (politsei, päästjad, arstiabi), haldusreformist ja Eesti riigi säilimisest.
Väitlusest võtsid osa 18 kandidaati. IRList olid riigikogu liige Aivar Riisalu, Kuusalu vallavolikogu liige ja Viimsi abivallavanem Andres Kaarmann ning Omastehooldajate Liidu juht Tiina Kangro. Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnas osalesid riigikogu liige Karel Rüütli, Maardu osakonna juht Eve Kislov ja Anija osakonna juht, ettevõtja Evely Purre. Keskerakonna esinduses olid riigikogu aseesimees Jüri Ratas, politoloog Oudekki Loone ja reservkaitseväelane Rene Toomse. Reformi­erakonda esindasid Tallinna volikogu liige Yoko Alender, riigikogu liige Kalev Lillo ja riigikogu aseesimees Laine Randjärv. Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast (EKRE) olid Kolgakülas Saue linnapea Henn Põlluaas, Järvakandi vallavanem Mart Järvik ja Jõelähtme volikogu liige Maido Pajo. Vabaerakonna esindusse kuulusid MTÜ Juminda Poolsaare Selts juht ja erakonna peaministrikandidaat Artur Talvik ning Leesi poe omanik Liisa Ojangu. Kõige viimasena liitus debatiga Rahva Ühtsuse Erakond, mida esindas Bekkeri Sadama juhatuse liige Andrei Šaršov.
Vabaerakonnal ja Keskerakonnal olid saalis toetad, kes reageerisid enda kandidaatide sõnavõttudele kiiduhüüete ja aplausidega.

JÜRI RATAS, OUDEKKI LOONE ja RENE TOOMSE Keskerakonnast, YOKO ALENDER, KALEV LILLO ja LAINE RANDJÄRV Reformierakonnast ning ANDREI ŠARŠOV Rahva Ühtsuse Erakonnast.
JÜRI RATAS, OUDEKKI LOONE ja RENE TOOMSE Keskerakonnast, YOKO ALENDER, KALEV LILLO ja LAINE RANDJÄRV Reformierakonnast ning ANDREI ŠARŠOV Rahva Ühtsuse Erakonnast.

Mitu poliitikut märkisid kohe tutvustusringis, et Kolgaküla debatt on Harju-Rapla valimisringkonna esimene ja tõenäoliselt suurimaid valimisdebatte nii esinejate kui ka kuulajate poolest – seni on kohtumistel kandidaatidega olnud paar-kolmkümmend inimest.
Tutvustusring
Tutvustusringiks sai iga erakond aega 3 minutit. Alustas Aivar Riisalu, kes sõnas IRLi kohta, et paremkonservatiivsest erakonnast on saamas tsentristlik konservatiivne erakond. „Küll oleks hea Eestis elada, kui kõik see, mida püüame kokku luuletada, ka realiseeruks,“ ütles ta üldistavalt kõigi riigikogusse kandideerijate kohta. Tema kommentaarid ja vahelehüüded pakkusid lusti ning naerutasid saali kogu debati vältel.
Tiina Kangro soovitas lugeda IRLis valimisteks koostatud Eesti riigi sotsiaalse kaitse kava.
Henn Põlluaas sõnas, et Eesti riik on demograafilises-, usaldus- ja majanduskriisis, EKRE narratiiv on Eesti riik – hoida ja kaitsta eesti rahvast ja kultuuri.
Artur Talvik Vabaerakonnast toonitas, et Eesti vajab tugevat kogukondade ühiskonda, otsustamine tuleb tuua madalamale tasemele, inimeste juurde. Ta rääkis Juminda poolsaare kogukonnast ning märkis, et kodanikuühiskond võiks olla võti stagnatsioonist väljasaamiseks. Supernäitena toimivast kogukonnast nimetas ta Leesi poe avamist ja tööshoidmist.
Liisa Ojangu lubas, ta seisab selle eest, et maal saaks jälle elada, ning lisas, et järgmise poe võiks avada Viinistul.
Karel Rüütli lausus, et sotside programmi võtab kokku juhtlause „Inimeste Eesti!“. Tuleb võidelda vaesuse vastu, ka palgavaesuse – on lubamatu, kui inimesed töötavad päevas 8 tundi, aga ikka on vaesed ja sunnitud paluma omavalitsuselt abi.
Eve Kislov ütles, et on käinud Kolga lasteaias, elab Muugal. On aastaid olnud rannakalur. Temagi jaoks on üks suurim probleem eestlaste vaesus.
Oudekki Loone luges ette Kesk­erakonna narratiivi: „Tahame sinu hääle toel ellu viia unistuse, kus kõigil on hea elada – Eesti elu pidevast edenemisest, jõukusest ja rahust.“
Jüri Ratas rääkis, et tuleb tõsta inimeste arvu Eestis, vähendada väljarännet. Eestimaa pole ainult Tallinn ja Tartu. Ei ole õige, kui ühe pensioniaasta jaoks peab töötama kolm aastat.
Rene Toomse toonitas Kaitseliidu ehk rahvaväe tähtsust – peame olema valmis oma riigi eest võitlema.
Kalev Lillo kõneles, et nende valimiste kõige olulisem  teema on julgeolek, maailmas on rahu   õrn. Tähtis on, et inimesed tunneksid end turvaliselt, oleksid kaitstud.
Yoko Alender sõnas, et on suure pere ema, lapsi on neli, ent pere ja ettevõtete kõrval saab end teostada ka poliitikas, anda panus oma rahva heaks. Ta lisas, et tema maakodu on Kuusalu vallas Salmistul oma ema kodu kõrval.
Laine Randjärv rõhutas, et Eesti kõige suurem julgeolek on tugev kultuur – kui kõnelevad muusad, siis kahurid vaikivad.
Andrei Šašov märkis, et nende erakond on kõige noorem ja väiksem. See ei ole ainult Ojulandi partei, tegu on oma ala spetsialistidega, kandideeritakse, et näidata tegudega, kes nad on. Olulised teemad on inimeste tervis, haridus ja julgeolek Eestis.
Hariduskorraldus Harjumaal
Urmas Kirtsi: „Meid siin huvitab gümnaasiumi püsimajäämine, ka kutseharidus ja erivajadustega laste haridus.“
Aivar Riisalu teatas, et on riigigümnaasiumide vastu – tehakse midagi väga elitaarset.
Andres Kaarmann loetles IRLi teeneid hariduses – tasuta kõrgharidus, õpetajate palgatõus. „Omavalitsused on nõrgad, ei suuda koole finantseerida ega ka kokku leppida. Kui Anija, Kuusalu, Loksa ja Jõelähtme suudaksid kokku leppida, siis võiks riigigümnaasium tulla Kuusallu.“
Jüri Ratas kinnitas, kui klassis on 15-20 õpilast, siis see gümnaasium võiks jääda.
Oudekki Loone lausus, et täiesti tasuta kõrgharidust ei ole, tema on õppejõud tudengitele, kus kursusest 80 protsenti töötavad.
Rene Toomse märkis, et kaitseväe ajateenistuses õpitavate valdkondade eest võiks anda kutsetunnistuse.
Henn Põlluaas: „Gümnaasiumivõrk peab säilima, kui sureb kool, sureb elu selles piirkonnas.“
Artur Talvik: „Haridusest räägitakse nagu kinnisvaraprojektist. Minu jaoks on oluline, et andekad saaksid oma tugevusi arendada ja kool ei rändaks ära ka siis, kui ei ole efektiivne. Praegu on situatsioon, kus riigigümnaasiumite nimekirjas pole Kuusalut, on Jüri ja Maardu.“
Liisa Ojangu: „Koolis võiks õpetada õiguse aluseid, et inimesed orienteeruksid seadustes.“
Yoko Alender: „Alg- ja põhiharidus peavad olema kodu lähedal. Et õpetaksid isiksused, tuleb maksta väärikat tasu. Kutsehariduse kõrvale on vaja erasektori tuge. Kui kõik on läinud õigesti, on laps võimeline minema gümnaasiumisse kodust kaugemale.“
Eve Kislov: „Haridus olgu kättesaadav, võimalikult ühesugune ja kodulähedane.“
Karel Rüütli: „Õpilased liiguvad Tallinna, Harjumaale on vaja tugevat gümnaasiumivõrku. Kuusalu vald on hästi juhitud, kui vald tahab riigigümnaasiumi, peab saama.“
Küsimused hariduse sisust ja mereharidusest
Sulev Valdmaa küsis, kuidas peaks edasi arenema Eesti koolihariduse sisu.
Karel Rüütli: „Iga haridusminister on tahtnud jätta oma sügava jälje ja hakanud haridust reformima. Tuleks anda rahu, lasta uuendustel settida. Hea hariduse alus on hea õpetaja, peame investeerima palkadesse.“
Yoko Alender: „Olen kümme aastat õppinud Rootsi koolis, palju pandi rõhku sellele, et kasvatada, kuidas saab eluga hakkama. Eestis on rõhk teadmistele, peaks õpetama rohkem hakkamasaamist. Käisin kohtumas Loksa ja Kehra kooli õpilastega.“
Laine Randjärv: „Peame õpetama, kuidas infohulgaga hakkama saada.“
Rene Toomse: „Surutakse peale faktiõpet, vaja on õpetada analüüsima ja sünteesima. Õpetajate palk peaks olema vähemalt 1500 eurot kätte.“
Jüri Ratas: „Anda koolidele rohkem otsustada, mida ja kuidas õpetada. Minu õpetaja oli koolis härra Pundi Kodasoost.“
Artur Talvik: „Kasvatada tuleb tugevaid ja julgeid kodanikke, kes oskavad mõtteid välja öelda. Koolil peaks olema palju suurem otsustusõigus õppesisu üle.“
Andres Kaarmann: „Hindame üle formaalset õpet. Kellelt rohkem õppisime, kas õpetajatelt või klassikaaslastelt? Inimene peab sotsialiseeruma.“
Henn Põlluaas: „Kui enamikul õpilastest on nutitelefon taskus, siis lülitada need õppetöösse. Tähtis on väärtuspõhine kasvatus – rahvuslikkusele ja patriotismile.“
Linda Metsaorg tahtis teada poliitikute seisukohta mereharidusest – meregümnaasium Loksale, merekeskus Viinistule.
Kõik olid seda meelt, kui kogukond tahab, siis võib merendusega seotud teadmisi õpetada, kohustuslikus korras meregümnaasiumi ei tule. Eestis tuleks rohkem pöörata tähelepanu merenduse propageerimisele. Saaremaal on mereharidusklassid. Rene Toomse: „Eesti uhkeim purjekas Tormilind ehitati Loksa külje all, toetame mereharidust siinkandis.“
Tekkis diskussioon, et enam ei sõida ükski kaubalaev Eesti lipu all. Henn Põlluaas: „Vaja luua maksusoodustused, et laevad tuleksid tagasi Eesti lipu alla.“ Andrei Šaršov: „Navigatsioonitasud viia normaalsele tasemele.“
Maido Pajo taunis, et likvideeriti Mereakadeemia. Riigikogu liikmed selgitasid, TTÜs on kõrgem merendusõpe paremal tasemel.
Ilmi Ternovskaja lausus, et Loksal on segakool ja tahtis teada, kuidas kandidaadid suhtuvad sellesse, et vene kooliosa 8 õpetajat ei valda eesti keelt.
Laine Randjärv: „Kui oleks minu teha, doteeriksin eesti keelt valdavaid õpetajaid, et läheksid vene kooli õpetama. On halb, kui eesti keele õppimine mõjub venekeelsetele õpilastele koolis nagu karistus.“
Karel Rüütli: „Täna antakse vene koolides halvas eesti keeles halba haridust.“
Oudekki Loone: „Eesti keele õpet tuleks alustada alusharidusest. Tahame suurendada tulubaasi, et koolid investeeriksid abiõpetajatesse.“

Tiina Kangro: „Eesti- ja venekeelne haridus on seatud valesti. Kogu haridus peaks olema eestikeelne, mitmest kultuurikeskkonnast lapsed õpivad selles keeles ja neil on oma emakeele tunnid – nii peaks olema. Küsimus kodanikuühiskonnale, kas nende lapsed on nõus koolis õppima koos kõigi teistega, kes siin elavad.“
Andres Kaarmann: „On suhtumise küsimus. Vaadake, vene koole, kes on direktor, sellest sõltub, kas räägitakse eesti keelt või ei.“
Henn Põlluaas: „Oleks loomulik, kui riigikoolis õpetatakse eesti keeles. On võetud normaalseks, et riik finantseerib teises keeles haridust. Oleme 23 aastaga üles kasvatanud põlvkonna, kelle hoiakud ei ole muutunud. Peame viima eesti keele õppe lasteaedadesse.“
Yoko  Alender:  „Paljud  rahvused on siin kaua elanud, ei saa tuua üks-ühest võrdlust Skandinaaviaga, kus õpetatakse riigikeeles.“
Siseturvalisus
Urmas Kirtsi ütles sissejuhatuseks, et konstaableid vähendati, päästjatele oleks vaja rohkem raha, perearste napib.
Aivar Riisalu ja Artur Talvik tõdesid, et kuritegevuse eest saavad inimesed kaitsta ise – moodustada kohalikke korrakaitsepatrulle, nagu on Juminda poolsaarel. Kogukonna kaitsmise alus on psühholoogiline – kui hoitakse kokku, siis pätt ei tule. Põhimõte on, kui ise ennast ei kaitse, ei kaitse ka keegi teine – NATO mõttes samuti.
Artur Talvik lisas, et vabatahtlikud päästjad on altruistid – lähevad päästma hoolimata hädasolija rahvusest või tõekspidamistest.
Riigikogu liikmed Jüri Ratas, Kalev Lillo, Karel Rüütli vaidlesid vastu, et riiklikud struktuurid peavad jääma, politseid ja päästekomandosid tuleb paremini rahastada ja tasustada. Vabatahtlikkus on kiiduväärt, kuid ainult sellel siseturvalisus ei püsi.
Karel Rüütli ja Rene Toomse seisukoht oli, et konstaablite arvu tuleks suurendada.
Kalev Lillo tuletas meelde, et ELi uuel toetusperioodil panustatakse 80 miljonit eurot perearstikeskustesse. Laine Randjärv juhtis tähelepanu, et abi võib olemas olla, aga ühendusteed on kehvad või pole lumest lahti lükatud, oluline on abi reaalne kättesaadavus.
Evely Purre kõneles, et tema kodukülast Vetlast on konstaabel kaugel, paikne konstaabel teadis kõiki. Kaitseliidu kohta sõnas, et ta laual on avaldus sinna astumiseks.
Henn Põlluaas ja Mart Järvik toonitasid, et igapäevase siseturvalisuse tagamine on riigi ülesanne, politsei ja päästjate palgatõus tuleb tagada.
Andrei Šaršov: „Riik on loodud inimeste jaoks, praegu on vastupidi.“
Saalist esitatud küsimus, kust raha tuleb, kui kõik lubavad investeerida, palku tõsta, vastasid kandidaadid, et ettevõtluse arendamisest ja maksupoliitika muutmisest. Pikema diskussiooni tekitas Mart Järviku mõte, et Eestis on 28 000 ametnikku, neid on liiga palju, nende palgaraha saaks ümber jagada. Laine Randjärv juhtis tähelepanu, et nende seas on inimesed, kes saavad riigilt töötasu – ka õpetajad, kultuuritöötajad.
Henn Põlluaas: „Vähendada tuleks käibemaksu, see paneks rattad käima.“
Karel Rüütli: „Maksusüsteem on paigast ära, ühe protsendi tulumaksu langetamine viib riigilt 80 miljonit eurot.“
Oudekki Loone: „Kasumimaks peaks olema ettevõtetele.“
Artur Talvik: „Annaks Nobeli preemia, kes ütleb, kuidas Eesti majandus käima panna.Me inimesed on suure maksukoorma all.“
Peeter Kivimäe tahtis teada kandideerijate arvamust, mida teha, et koolilapsed ei suitsetaks.
Üksmeelselt oldi nõus, et tähtis on kodune kasvatus. Tuleks propageerida tervislikke eluviise. Artur Talvik lausus, et lisaks alkoholi-ja tubakaaktsiisile võiks kehtestada ka magusamaksu, suhkur on samuti tervisele ohtlik.
Haldusreform ja Eesti riigi säilimine
Kell oli 20.20, kui Urmas Kirtsi tegi ettepaneku kaks viimast teemat ajapuudusel ühendada.
Kalev Lillo: „Eesti riiki on juhitud väga hästi. Omavalitsused on inimestele lähedal, nende kokkupanek ei muuda seda paremaks. Tuleb vaadata, kuidas omavalitsusi rahastada.“
Laine Randjärv: „Ühendusteed on tähtsad, Wifi, spetsialistid mitme omavalitsuse peale. Rahvusriik säilib siis, kui toetame Eesti kultuuri. Kuusalu vallas on tugev kultuur.“
Aivar Riisalu: „Bürokraatiat on vaja vähendada. IRLil on riigireformi kava, Laar koos Reinsaluga tutvustas seda.“
Andres Kaarmann: „Osad omavalitsused on liiga väikesed, mõni on nagu Artur Talviku külaselts, aga peab tegelema hariduse, teedega.“
Mart Järvik: „Riigireform tuleb ära teha.“
Oudekki Loone: „Terviklik maksureform. Rahval peab olema õigus kontrollida riigikogu, algatada tühistamisreferendumeid.“
Rene Toomse: „Tuleb kasvatada isamaalisust – noored kotkad, kodutütred.“
Väga pika aplausiga tervitas saal Artur Talviku lauseid: „Poliitilist stagnatsiooni on aastaid vedanud Reformierakond. Parim stagnatsioonivastane vahend oleks, kui Reformierakond jääks valitsemisest eemale ja läheks varupingile.“
Eve Kislov: „Püüame tugevdada omavalitsuse võimupiire, rahastada paremini. Meil on kindel plaan – rakendada ellu Tallinna linna seadus.“
Andrei Šaršov: „Te lähete valima mitte ainult riigikogu, vaid ka presidenti. Meie platvormis on presidendi otsevalimine.“
Aivar Riisalu: „Loodan, et te pole kunagi enam nii lihtsameelsed, et lähete debatile, kus midagi ei räägitud, teid püüti ära moosida.“
Ilmi Ternovskaja küsis Urmas Kirtsilt, kas on perspektiivis Loksa linna ja Kuusalu valla ühinemine.
Urmas Kirtsi: „Perspektiivis on kindlasti, aga millal ühinemine tuleb, ei tea.“
Priit Parro küsimusele, mida teha, et inimesed ei läheks kodukohtadest linnadesse ega välismaale, vastasid kõik, et maale on vaja ettevõtlust ja töökohti, paremaid teenuseid, häid koole.
Lõppsõnas said erakonnad võimaluse ennast reklaamida. Laine Randjärv: „Minge valima, et ei saaks pärast öelda, kuidas kõik on halvasti.“ Henn Põlluaas: „Vaadake tagasi ja uute jõudude poole.“
Rene Toomse: „Keskerakonnal on kõige parem majandusprogramm. Me pole 10 aastat olnud valitsuses, meil on plaan, kuidas teisiti teha.“ Artur Talvik: „Eesti vajab idealismi, et sumbunud õhku lahti raputada.“
Toimunule panid punkti Tiina Kangro sõnad: „Minule on see esimene osavõtt debatist. Vaatasin, milleks kandidaadid võimelised on, et rahvale meeldida. See, mis täna toimus, peegeldas üsna hästi Eesti poliitika toimimist. Oleme ääretult pealiskaudsed. IRLi sotsiaalse kaitse kava kokkukirjutamine on olnud tõsine töö, lugege seda.“

Kuusalu valla vabaühenduste ümarlaua liige KAISA LINNO: „Jäime debatiga väga rahule, saatsime osalenutele tänukirjad. Esinejate arv neid esialgu ehmatas, et ei saa sügavuti oma lubadusi tutvustada, aga meie eesmärk oli tutvustada kogu valikut riigikogu valimiste eel. Ja see kandis vilja. Paljud kiitsid pärast, et oli põnev. Mõned emad kurtsid, lapsed kodus ootasid, aga ei raatsinud ära minna koju süüa tegema. Kuulamas oli ka kaugemalt inimesi. Laulasmaal pidi tulema erakondade esinumbritega debatt, aga nii paljude kandidaatidega vist jääbki Kuusalu debatt suurimaks.
Teine eesmärk oli näidata kandidaatidele, et meil on aktiivne rahvas, meiega tasub asju ajada. Läbirääkimisi alustasin erakondadega detsembri alguses, tänu sellele ilmselt õnnestus Kolgakülla tuleku aeg kandidaatide päevakavadesse panna.“

ENE TAMMAN Kodasoost: „Väga meeldis debatt, pole sellisel varem käinud. Kuid optimismi ei lisanud. Me poliitika ongi nii naeruväärne, inimesed tegelevad aasta-aastalt riigitööga, konkreetseid lahendusi pole pakkuda.“

THEO KEHLMANN Pudisoolt: „Väga meeldis. Nende valimistega tehakse veel Eestis ajalugu. Olen vabaerakonna usku. On uue aja aeg.“

TIIU LEPNURM Tsitrest: „Tahtsin kuulda, millega erinevad kandidaadid välja tulevad, kas lubavad reaalselt täidetavat. Peaaegu igaühel oli tugevaid ja õiglasi mõtteid, iseasi, kas nad nende juurde jäävad. Palju oli üldist juttu, oleks tahtnud rohkem küsida. Minu seisukoht kinnistus veel rohkem, et kelle poolt hääle annan. Soovitan minna valima bülletääniga, mitte osaleda E-valimistel.“

EPP KÜLMSAAR Viinistult: „Niisugust debatti pole varem olnud. Hea, et nägi kandidaadid ära. Oli häid mõtteid. Arvan, et nüüd tean, keda valin, kindlustunnet tuli juurde. Annan hääle sellele, kelle kohta juba enne mõtlesin, et võiks olla õige inimene.“