Sääst­va tu­ris­mi õp­pe­reis Gau­ja rah­vus­par­ki

43
MA­RIS SKU­JINS tut­vus­tab Briežu Staci­ja nul­le­ner­gia puh­ke­ma­ja. Kui külalisi pole, suletakse kogu maja lükandluukidega.

Aren­dus­ko­ja rah­vus­va­he­li­se sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti õp­pe­rei­sil Lä­tis Gau­ja rah­vus­par­gis kü­las­ta­si­me tar­ka ma­ju­tus­koh­ta ehk väi­kest 25ruut­meet­rist nul­le­ner­gia ma­ja Briežu Sta­ci­ja, mis on ra­ja­tud kü­last ee­ma­le met­sa­tuk­ka. Pe­re­mees Ma­ris Sku­jins kir­jel­das, kui­das võt­sid abi­kaa­sa­ga met­sas puid ma­ha, et ma­jap­lats oleks val­ge ja avar.

Kü­si­mu­se­le, kas ik­ka asu­me rah­vus­par­gis ja kui­das lu­ba­ti ehi­ta­da met­sa, vas­tas Ce­si­se Lea­der-te­ge­vug­ru­pi juht ja Lä­ti kesk­kon­naa­me­ti töö­ta­ja An­da And­ru­šai­te, et Lä­tis saab taot­le­da en­di­se maa­ka­su­tu­se taas­ta­mist. Varem oli selles kohas põld ning seetõttu saab sinna ehitada.

Ma­ris Sku­jins rää­kis, et viis aas­tat mõt­le­sid abi­kaa­sa­ga, mi­da met­sa­maa­ga te­ha. Tar­ga ma­ja ra­ja­mi­se plaa­ni­ga osa­le­sid ärii­dee­de kon­kur­sil ja võit­sid või­ma­lu­se ka­su­ta­da ar­hi­tek­ti­de abi. Ehi­ta­mi­seks said toe­tust Lea­de­ri prog­ram­mist. Ma­ja ka­tu­sel on päi­ke­se­pa­nee­lid, nen­de abil too­de­tak­se elekt­rit hoo­nes­se, pum­ba jaoks ja vee soo­jen­da­mi­seks. Ma­ja köe­tak­se ka­mi­na­ga. Teist hooae­ga ava­tud puh­ke­ma­ja on ku­ju­ne­nud po­pu­laar­seks öö­bi­mis­ko­haks, sin­na ma­hub ku­ni ne­li ini­mest.

Lä­ti rah­vus­par­ki­de lee­be­ma­test pii­ran­gu­test an­dis tun­nis­tust ka Žagar­kaln­si suu­sa­kes­kus, kus spor­ti­jaid sõi­du­ta­vad suu­sa­lif­tid. Tal­vel on tipp­hoo­aja nä­da­la­va­he­tus­tel kü­las­ta­jaid päe­vas tu­han­de rin­gis. Kes­ku­se nõl­va­del te­hak­se uuen­dus­töid, ra­ja­tud on uus vaat­lus­torn. Su­vel pa­ku­tak­se raf­tin­gu ja ka­nuu­sõi­du või­ma­lu­si, piir­kon­nas on mi­tu mat­ka­ra­da. Gii­dilt kuul­si­me, et kes­ku­se oma­nik on Lä­tis tun­tud teat­ri­di­rek­tor.

An­da And­ru­šai­te üt­les, et suu­sa­kes­kus oli ole­mas en­ne Gau­ja rah­vus­par­gi asu­ta­mist 1973. aas­tal. Nüüd­ne oma­nik os­kab uuen­du­si si­du­da kesk­kon­na­kait­se ja klii­ma­sääs­tu tee­ma­ga, te­hak­se õp­pe­ra­du ja -koh­ti ning kesk­kon­naa­met an­nab aren­dusp­laa­ni­de­le koos­kõ­las­tu­se.

Ce­si­se gii­di SI­GI­TA KLET­NIE­CE kõr­val in­fo­tahv­lil on fo­tod Zvar­te lii­va­kal­just ja üle jõe ehitatud rippsillast.

Gau­ja sü­gav jõeorg ja kõr­ged kal­dad pa­ku­vad maa­li­li­si vaa­teid. Mat­ka­ra­da­de­le on ehi­ta­tud pik­ki trep­pe, mi­da möö­da saab las­ku­da jõe äär­de. Ra­da­sid ja trep­pe ra­ja­vad rah­vus­par­ki­des ka ko­ha­li­kud val­lad. Ees­tis teeb ja hal­dab rah­vus­par­ki­des mat­ka­ra­du peamiselt RMK.

Kü­si­si­me Ce­si­se gii­dilt Si­gi­ta Klet­nie­celt, mil­li­ne koht on nen­de rah­vus­par­gis kõi­ge kü­las­ta­ta­vam. Ta viis vaa­ta­ma Zvar­te lii­va­ki­vi­kal­jut Ama­ta jõe kal­dal. Gau­ja ehk Koi­va jõe ning sel­le ha­ru­jõ­ge­de eri­li­se­mad vaa­ta­mis­väär­su­sed on pu­na­se lii­va­ki­vi koo­pad ja pal­jan­did, mille lähemalt nägemiseks on tehtud matkarajad.

La­he­maa ja sel­le mõ­ju­piir­kon­nas te­gut­se­va Aren­dus­ko­ja ning Soo­maa­ga seo­tud Ro­he­li­se Jõe­maa Lea­der-te­ge­vus­piir­kon­na tu­ris­miet­te­võt­ja­te see­kord­ne õp­pe­reis kes­tis ne­li päe­va – 2.-5. mai­ni. Kuu­sa­lu vallast osalesid Nadežda Matkur Laugu külalistemajast, taot­lus­te hin­da­ja Tii­na Viir­na Juminda Poolsaare Seltsist, Lok­salt hin­da­ja Ele Tern Kuivoja Puhkekeskusest ja Sõ­nu­mi­too­ja aja­kir­ja­nik.

Tut­vu­si­me Gau­ja rah­vus­par­gi tu­ris­mi­ta­lu­de ja väi­ke­toot­ja­te­ga. Jaun­ru­ja­se ta­lu kas­vu­hoo­ne­tes pak­ku­sid ke­va­dist vär­vi­ki­re­vust tul­bid ja pal­jud tei­sed varem õitsevad ­lil­led. Ta­lu pea­vad Lä­ti tun­tud lil­le­kas­va­ta­jad Gu­na Ruk­ša­ne ja Ja­nis Ruk­šans, kes on mit­me­te lil­le­raa­ma­tu­te au­to­rid. Ja­nis Ruk­šans are­tab kroo­ku­seid, tal on maail­ma suu­rim kroo­kus­te kol­lekt­sioon. Meie kü­las­käi­gu ajaks olid kroo­ku­sed ära õit­se­nud. Pe­re­nai­ne Gu­na kas­va­tab po­jen­ge, mil­le eri lii­ke on 250. Ka hos­ta­sid on ta­lu lil­leaia laia­del pee­na­rdel 250 rin­gis.

Käi­si­me veel Dra­be­ši mõi­sa na­ha- ja muu­si­ka­riis­ta­de töö­ko­jas, sel­le pe­re­nai­se Ine­ze Ro­se tund­si­me ära õh­tul esi­ne­ma tul­nud fol­kan­samb­lis One. An­sam­bel män­gis en­da­teh­tud lä­ti kan­nel­del ja kaa­sas oli ka oma­val­mis­ta­tud kont­ra­bass.

Pe­re­fir­ma Kal­na Pal­tes too­dab en­da ko­du­ta­lus tšil­li­kast­meid ja muid hoi­di­sed ning pa­kub toit­lus­ta­mis­tee­nust. Pere too­teid müüak­se Riias Ri­mi ta­lu­too­de­te le­tis ja Ce­si­ses ning plaan on need tuua Lõu­na-Ees­ti poo­di­des­se.

Mul­je­ta­val­dav oli Ve­se­la­va taas­ta­tud mõis, mis kuu­lus Teo­fil Au­rel von Cam­pen­hau­se­ni­le. Hoo­nes oli hil­jem pan­sio­naat ja kü­la­nõu­ko­gu. Nüüd kor­ral­da­tak­se kaunite ruumide ja ahjudega mõi­sas pul­ma­sid ning muid pi­du­sid ja üri­tu­si, ka­su­tu­ses on suur kont­ser­di­saal.
Ma­ja pe­re­nai­ne ja ko­ha­lik kul­tuu­ri­juht Eme­ri­ta Gruz­de ju­tus­tas, et pea­hoo­net on vallad remontinud 20 aas­tat: „Taas­ta­tud on ar­mas­tu­se­ga ja pisikes­te sam­mu­de haa­val. Alus­tas väik­sem vald, mis lii­de­ti suu­re­ma­ga ja nüüd kuu­lu­me hal­dus­re­for­mi jä­rel Ce­si­se val­da.“
Omaet­te ela­mus oli Pie­bal­ga port­se­la­ni­vab­rik, mil­le on ra­ja­nud kunst­nik Ja­nis Ro­nis enda lap­se­põl­ve­kü­la mõi­sa­komp­lek­si. Eri­li­ne on ka ka­ris­maa­ti­li­ne kunst­nik ise, tema tu­lek Riiast maa­le pa­ni elu ko­du­kan­dis käi­ma. Ta kut­sub ko­ha­le kunst­nik­ke, kor­ral­dab fes­ti­va­le. Te­ma töö­ko­da, kus õpe­ta­tak­se port­se­lan­ku­jusid va­la­ma, ta­sub kind­las­ti kü­las­ta­da. Sa­mu­ti Ga­re­nia Eco na­tu­raal­se­te küü­nal­de kaup­lust, küünlatootja on üks ko­ha­li­kest koos­töö­part­ne­ri­test.

Kü­las­ta­si­me veel Al­pal­kaln­si käm­pin­gut ja Arai­ši re­mon­di­tud tuu­le­ves­kit. Vä­ga oma­pä­ra­ne on ho­bu­se­tal­li teh­tud Aga­ve kü­la­lis­te­ma­ja, kus öö­bi­tak­se en­dis­tes lat­ri­tes ja va­he­käi­gus on põ­hu­pal­lid. Tall on puhastatud, kuid latrid jäetud alles, sinna on pandud voodid-lauad. Ise­moo­di ja hu­vi­tav on ka pe­re­nai­se loo­dud sümboolsete mär­ki­de ja radadegapark, kus on pingid mediteerimiseks.

Eelmine artikkelAegviidu ja Kehra riigimetsade raiete kavad
Järgmine artikkelAru­kü­la koo­li­le Dum­le rah­vas­te­pal­lis esi­me­ne ja kol­mas koht