
Arenduskoja rahvusvahelise säästva turismi projekti õppereisil Lätis Gauja rahvuspargis külastasime tarka majutuskohta ehk väikest 25ruutmeetrist nullenergia maja Briežu Stacija, mis on rajatud külast eemale metsatukka. Peremees Maris Skujins kirjeldas, kuidas võtsid abikaasaga metsas puid maha, et majaplats oleks valge ja avar.
Küsimusele, kas ikka asume rahvuspargis ja kuidas lubati ehitada metsa, vastas Cesise Leader-tegevugrupi juht ja Läti keskkonnaameti töötaja Anda Andrušaite, et Lätis saab taotleda endise maakasutuse taastamist. Varem oli selles kohas põld ning seetõttu saab sinna ehitada.
Maris Skujins rääkis, et viis aastat mõtlesid abikaasaga, mida metsamaaga teha. Targa maja rajamise plaaniga osalesid äriideede konkursil ja võitsid võimaluse kasutada arhitektide abi. Ehitamiseks said toetust Leaderi programmist. Maja katusel on päikesepaneelid, nende abil toodetakse elektrit hoonesse, pumba jaoks ja vee soojendamiseks. Maja köetakse kaminaga. Teist hooaega avatud puhkemaja on kujunenud populaarseks ööbimiskohaks, sinna mahub kuni neli inimest.
Läti rahvusparkide leebematest piirangutest andis tunnistust ka Žagarkalnsi suusakeskus, kus sportijaid sõidutavad suusaliftid. Talvel on tipphooaja nädalavahetustel külastajaid päevas tuhande ringis. Keskuse nõlvadel tehakse uuendustöid, rajatud on uus vaatlustorn. Suvel pakutakse raftingu ja kanuusõidu võimalusi, piirkonnas on mitu matkarada. Giidilt kuulsime, et keskuse omanik on Lätis tuntud teatridirektor.
Anda Andrušaite ütles, et suusakeskus oli olemas enne Gauja rahvuspargi asutamist 1973. aastal. Nüüdne omanik oskab uuendusi siduda keskkonnakaitse ja kliimasäästu teemaga, tehakse õpperadu ja -kohti ning keskkonnaamet annab arendusplaanidele kooskõlastuse.

Gauja sügav jõeorg ja kõrged kaldad pakuvad maalilisi vaateid. Matkaradadele on ehitatud pikki treppe, mida mööda saab laskuda jõe äärde. Radasid ja treppe rajavad rahvusparkides ka kohalikud vallad. Eestis teeb ja haldab rahvusparkides matkaradu peamiselt RMK.
Küsisime Cesise giidilt Sigita Kletniecelt, milline koht on nende rahvuspargis kõige külastatavam. Ta viis vaatama Zvarte liivakivikaljut Amata jõe kaldal. Gauja ehk Koiva jõe ning selle harujõgede erilisemad vaatamisväärsused on punase liivakivi koopad ja paljandid, mille lähemalt nägemiseks on tehtud matkarajad.
Lahemaa ja selle mõjupiirkonnas tegutseva Arenduskoja ning Soomaaga seotud Rohelise Jõemaa Leader-tegevuspiirkonna turismiettevõtjate seekordne õppereis kestis neli päeva – 2.-5. maini. Kuusalu vallast osalesid Nadežda Matkur Laugu külalistemajast, taotluste hindaja Tiina Viirna Juminda Poolsaare Seltsist, Loksalt hindaja Ele Tern Kuivoja Puhkekeskusest ja Sõnumitooja ajakirjanik.
Tutvusime Gauja rahvuspargi turismitalude ja väiketootjatega. Jaunrujase talu kasvuhoonetes pakkusid kevadist värvikirevust tulbid ja paljud teised varem õitsevad lilled. Talu peavad Läti tuntud lillekasvatajad Guna Rukšane ja Janis Rukšans, kes on mitmete lilleraamatute autorid. Janis Rukšans aretab krookuseid, tal on maailma suurim krookuste kollektsioon. Meie külaskäigu ajaks olid krookused ära õitsenud. Perenaine Guna kasvatab pojenge, mille eri liike on 250. Ka hostasid on talu lilleaia laiadel peenardel 250 ringis.
Käisime veel Drabeši mõisa naha- ja muusikariistade töökojas, selle perenaise Ineze Rose tundsime ära õhtul esinema tulnud folkansamblis One. Ansambel mängis endatehtud läti kanneldel ja kaasas oli ka omavalmistatud kontrabass.
Perefirma Kalna Paltes toodab enda kodutalus tšillikastmeid ja muid hoidised ning pakub toitlustamisteenust. Pere tooteid müüakse Riias Rimi talutoodete letis ja Cesises ning plaan on need tuua Lõuna-Eesti poodidesse.
Muljetavaldav oli Veselava taastatud mõis, mis kuulus Teofil Aurel von Campenhausenile. Hoones oli hiljem pansionaat ja külanõukogu. Nüüd korraldatakse kaunite ruumide ja ahjudega mõisas pulmasid ning muid pidusid ja üritusi, kasutuses on suur kontserdisaal.
Maja perenaine ja kohalik kultuurijuht Emerita Gruzde jutustas, et peahoonet on vallad remontinud 20 aastat: „Taastatud on armastusega ja pisikeste sammude haaval. Alustas väiksem vald, mis liideti suuremaga ja nüüd kuulume haldusreformi järel Cesise valda.“
Omaette elamus oli Piebalga portselanivabrik, mille on rajanud kunstnik Janis Ronis enda lapsepõlveküla mõisakompleksi. Eriline on ka karismaatiline kunstnik ise, tema tulek Riiast maale pani elu kodukandis käima. Ta kutsub kohale kunstnikke, korraldab festivale. Tema töökoda, kus õpetatakse portselankujusid valama, tasub kindlasti külastada. Samuti Garenia Eco naturaalsete küünalde kauplust, küünlatootja on üks kohalikest koostööpartneritest.
Külastasime veel Alpalkalnsi kämpingut ja Araiši remonditud tuuleveskit. Väga omapärane on hobusetalli tehtud Agave külalistemaja, kus ööbitakse endistes latrites ja vahekäigus on põhupallid. Tall on puhastatud, kuid latrid jäetud alles, sinna on pandud voodid-lauad. Isemoodi ja huvitav on ka perenaise loodud sümboolsete märkide ja radadegapark, kus on pingid mediteerimiseks.