RII­VO NOOR: „Ani­ja val­la ee­lar­ve on pi­gem kon­ser­va­tiiv­ne kui op­ti­mist­lik.“

Ani­ja val­la­va­nem RII­VO NOOR, tä­na­vu­ne val­laeel­ar­ve on Tei­le Ani­ja val­la­va­ne­ma­na esi­me­ne. Kui­das sel­le­ga ra­hul ole­te?
„Ra­ha võiks ala­ti ol­la roh­kem. Aga olen ra­hul ar­ves­ta­des ka­van­da­ta­vaid in­ves­tee­ri­n-
guid ning val­la­töö­ta­ja­te väi­kest pal­ga­tõu­su – pean vä­ga olu­li­seks, et suu­dak­si­me pal­ka­de­ga ol­la kon­ku­rent­si­või­me­li­sed ega kao­taks häid töö­ta­jaid. Mi­nu mee­lest sai ee­lar­ve pa­rim või­ma­lik.“

Tei­sel lu­ge­mi­sel vo­li­ko­gus ei esi­ta­tud ee­lar­ve koh­ta üh­te­gi kü­si­must ning val­laee­l­ar­ve võe­ti vas­tu ühe­hääl­selt. Kas see tu­li tei­le ül­la­tu­se­na?
„Ei. Meil on vä­ga as­ja­lik ja töö­kas vo­li­ko­gu. Eel­nõud vaa­da­tak­se lä­bi, aval­da­tak­se ar­va­must ja kui on mil­les­ki kok­ku le­pi­tud, siis kok­ku­lep­ped pea­vad. Põ­hi­töö on eel­ne­valt teh­tud ko­mis­jo­ni­des. Vo­li­ko­gu is­tun­gi­le eel­ne­val nä­da­lal, kui on ko­mis­jo­ni­de koo­so­le­kud, kel­la ei vaa­da­ta, koo­so­le­kud ve­ni­vad õh­tu­ti sa­ge­li vä­ga pi­kaks. Ko­mis­jo­ni­des rää­gi­tak­se as­jad sel­geks, te­hak­se et­te­pa­ne­kuid. See­tõt­tu on vo­li­ko­gu is­tun­giks plaa­nid enam-vä­hem pai­gas.“

Kas ee­lar­ve on val­la­va­ne­ma nä­gu või oli ko­mis­jo­ni­des vaid­lu­si ning teh­ti pal­ju muu­da­tu­set­te­pa­ne­kuid?
„Suu­ri vaid­lu­si ei ol­nud, me te­ge­li­kult vä­ga ei vaid­le, me väit­le­me. Prio­ri­tee­did on pai­ka pan­dud aren­gu­ka­vas, val­da­de ühi­ne­mis­le­pin­gus ja koa­lit­sioo­ni­lep­pes, val­la­va­lit­su­se üle­san­ne oli lei­da nen­de el­lu­vii­mi­seks ra­ha. Nii et kind­las­ti ei ole ee­lar­ve ühe ini­me­se soo­lop­ro­jekt, kõi­ge roh­kem on see ehk fi­nants­juht Lii­vi Han­se­ni pro­jekt, sest te­ma on ee­lar­ve vä­ga pä­de­valt kok­ku pan­nud.“

Kui pal­ju ka­van­da­te tä­na­vu mak­su­tu­lu­de kas­vu?
„Ük­si­ki­si­ku tu­lu­mak­su tõus on võr­rel­des eel­mi­se aas­ta kin­ni­ta­tud ee­lar­ve­ga 9,4 prot­sen­ti ning võr­rel­des eel­mi­se aas­ta te­ge­li­ku lae­ku­mi­se­ga 3,3 prot­sen­ti.“

Se­da po­le just pal­ju.
„Ole­me pi­gem kon­ser­va­tiiv­sed kui op­ti­mist­li­kud. Ei ta­haks an­da kat­te­ta lu­ba­du­si, et hil­jem peaks üt­le­ma, va­ban­da­ge, meil ei ol­nud nen­de jaoks ra­ha. Po­si­tiiv­set li­saee­lar­vet te­ha on liht­sam, see­tõt­tu proo­vi­me ol­la rea­lis­tid ja kon­ser­va­tiiv­sed. On to­re, kui te­ge­li­kult lae­kub roh­kem, se­da saab ala­ti li­saee­lar­ve­ga ja­ga­da.

Maa­mak­su, kae­van­dus­ta­su ja vee eri­ka­su­tus­ta­su ka­van­da­si­me tä­na­vu sa­ma pal­ju, na­gu eel­mi­sel aas­tal lae­kus.“

Ku­lu­dest kõ­nel­des – ni­me­ta­si­te ju­ba pal­ga­tõu­su. Kui pal­ju val­la- ja al­la­su­tus­te töö­ta­ja­te töö­ta­su kas­vas?
„Al­la­su­tus­te ju­hid saa­vad oma töö­ta­ja­te pal­ga­tõu­su vas­ta­valt pal­ga­fon­di­le ise ot­sus­ta­da, ole­me ar­ves­ta­nud, et see võiks ol­la li­gi­kau­du 10 prot­sen­ti. Val­la­va­lit­su­se pal­ga­fon­di tõus on um­bes 8 prot­sen­ti. Tõst­si­me val­la­ma­jas kõi­gil täis­ko­ha­ga töö­ta­jail ole­ne­ma­ta se­ni­sest pal­gast töö­ta­su võrd­selt 125 eu­rot. Sa­ma pal­ju tõs­tis vo­li­ko­gu ka mi­nu töö­ta­su. Elu kal­li­neb meil kõi­gil üht­moo­di, kü­tus ja leib lä­he­vad kõi­gi jaoks võrd­selt kal­li­maks.

Ole­me val­la­va­lit­su­ses saa­nud pal­ka tõs­ta vei­di ka sel­le­ga, et kao­ta­si­me mõ­ned ame­ti­ko­had. Kant­se­leist vä­he­nes eel­mi­sel aas­tal 1,25 koh­ta. Ku­na lah­kus tee­des­pet­sia­list, kel­le­le me vää­ri­list asen­da­jat ei leid­nud, ja­ga­si­me tööü­le­san­ded ja pal­ga teis­te töö­ta­ja­te va­hel. Mi­nu jaoks on prae­gu järg­mi­ne la­hen­da­mist va­jav kü­si­mus sot­siaa­lo­sa­kon­na töö­ta­ja­te palk. Tub­lid ini­me­sed, neil on ras­ke töö ja mi­nu seis­ukoht on, et nad on ala­maks­tud. Tu­leb lei­da ra­ha, et saak­si­me maks­ta töö­ta­jai­le vää­ri­list tasu.“

Mil­li­sed on tä­na­vu­sed suu­re­mad in­ves­tee­rin­gud?
„Kõi­ge suu­rem on tä­na­va­val­gus­tu­se re­no­vee­ri­mi­ne. Tä­na­vu uuen­da­tak­se KI­Ki kaa­s­-
abil Ani­ja val­la ko­gu tä­na­va­val­gus­tus, iga viim­ne kui lamp, mis po­le LED, asen­da­tak­se LED-lam­bi­ga. Olen sel­le pro­jek­ti üle vä­ga uh­ke, sest saa­me vä­ga kor­ra­li­ku ja kva­li­teet­se tä­na­va­val­gus­tu­se ning sääs­ta­me ra­ha. Hak­ka­si­me se­da pro­jek­ti KI­Ki­le kir­ju­ta­ma, kui Ani­ja val­da tu­lin, käi­si­me KI­Ki töö­ta­ja­te­ga rää­ki­mas, kü­si­si­me nõu, uu­ri­si­me, kui­das on mu­jal teh­tud. Vas­ta­valt sel­le­le koos­ta­si­me ra­ha­taot­lu­se tä­na­va­val­gus­tu­se re­no­vee­ri­mi­seks ning sai­me roh­kem kui 881 000 eu­rot toe­tust, pro­jek­ti ko­gu­mak­su­mus on 1,2 mil­jo­nit eu­rot.

Keh­ra koo­li sü­gi­sel toi­mu­vaks juu­be­liks püüa­me val­mis saa­da koo­li et­te ka­van­da­tud lin­na­väl­ja­ku. Sel­le mak­su­mu­seks prog­noo­si­me 450 000 eu­rot. Et saa­da hin­da oda­va­maks, on võr­rel­des esialg­se pro­jek­ti­ga va­he­ta­tud ma­ter­ja­le väl­ja oda­va­ma­te vas­tu, ka mah­tu on koon­da­tud, väl­jak ei tu­le nii suur, kui alg­selt ka­van­da­tud. Tä­na­vu tee­me ära koo­lie­si­se, Ko­se maan­tee pool­ne külg ja koo­li­ma­ja ta­gu­ne jää­vad edas­pi­di­seks.

Sel aastal lõ­pe­vad Ani­ja mõi­sa pea­hoo­ne ja Aeg­vii­du de­poo­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mi­ne. Ala­ve­re kool on ka­vas täie­li­kult re­no­vee­ri­da, tä­na­vu on ee­lar­ves 450 000 eu­rot, sel­le eest kõi­ke ei saa. Aru­ta­me veel, mis tööd on mõist­lik te­ha sel aas­tal, mis jää­vad järg­mi­seks. Püüa­me or­ga­ni­see­ri­da nii, et re­mont se­gaks õp­pe­tööd või­ma­li­kult vä­he. Re­no­vee­ri­me Keh­ra rah­va­ma­ja saa­li, Las­te­ta­re las­teaia re­no­vee­ri­mi­seks ka­vat­se­me taot­le­da eu­ro­toe­tust CO2 meet­mest. Vaa­ta­me las­teaia­hoo­ne krii­ti­li­se pil­gu­ga üle, kas sel­le­le on va­ja juur­dee­hi­tust või õn­nes­tub se­ni­ne ruu­mi­la­hen­dus üm­be­re­hi­tu­se­ga muu­ta sel­li­seks, et saa­me sin­na te­ha las­te­le koh­ti juur­de. Üle ei ole mõ­tet pla­nee­ri­da, et ruu­mid ei jääks tüh­jalt seis­ma. Sa­mas ei to­hiks me nel­ja-viie aas­ta pä­rast ol­la si­tuat­sioo­nis, et äs­ja re­no­vee­ri­tud ma­jas ei jät­ku koh­ti, pea­me saa­ma vas­tu võt­ta ka uu­sa­ren­dus­tes­se ko­li­nud pe­re­de lap­sed. Plaan on sel aas­tal tel­li­da pro­jekt ja esi­ta­da ra­ha­taot­lus ning ehi­ta­mi­se­ga alus­ta­da järg­mi­sel aas­tal.“

Kui pal­ju in­ves­tee­ri­te tä­na­vu val­la­tee­des­se?
„Li­gi 200 000 eu­rot. See on vä­hem kui eel­mis­tel aas­ta­tel. Vä­hen­da­si­me tee­de in­ves­tee­ri­nguid, sest ra­ja­me sel aas­tal Keh­ras­se lin­na­väl­ja­ku. Kuid üks­ki ka­van­da­tud kü­la­tee ei jää sel­le tõt­tu tol­mu­va­baks te­ge­ma­ta. Ku­na lin­na­väl­jak tu­leb Keh­ras­se, lük­ku­vad mõ­ned Keh­ra tee­des­se-tä­na­va­tes­se pla­nee­ri­tud in­ves­tee­rin­gud eda­si, neist kõi­ge suu­rem on Kes­ku­se tä­na­va äär­ne kerg­liik­lus­tee ku­ni Jä­ga­la-Ko­se maan­tee­ni.“

Vas­ta­valt ee­lar­ve­le on sel aas­tal ka­van­da­tud ka lae­nu võt­ta. Mil­le jaoks?
„Ole­me ka lae­nu võt­mi­se osas kon­ser­va­tiiv­sed. Mi­nu kin­del sei­su­koht on, et põ­hi­te­ge­vu­se tu­lem peab kat­ma ära lae­nu tee­nin­da­mi­se ku­lud. Lae­nu võ­ta­me in­ves­tee­rin­gu­te jaoks. In­ves­tee­ri­me tä­na­vu 3,39 mil­jo­nit eu­rot, sel­lest 1,5 mil­jo­nit saa­me toe­tus­meet­me­test, 660 0000 eu­rot on val­la ra­ha­ko­tist, 1,2 mil­jo­nit eu­rot ka­ta­me lae­nu­ga.“

Mi­da ka­vat­se­te te­ha vas­ta­valt kait­se­mi­nis­tee­riu­mi­ga sõl­mi­tud hea tah­te lep­pe­le saa­da­va ra­ha eest?
„Ee­lar­ve tu­lu­des on kait­se­mi­nis­tee­riu­milt nii sel­le kui eel­mi­se aas­ta eest saa­dud toe­tus, kok­ku üle 70 000 eu­ro, kuid ku­lu­ri­da sel­lel veel kir­jas ei ole. Meie ül­di­ne sei­su­koht on, et see ra­ha peaks mi­ne­ma Sood­la har­ju­tus­väl­ja ja kesk­po­lü­goo­ni häi­rin­gu­piir­kon­nas ela­va­te ini­mes­te heao­lu tõst­mi­seks. Ma ei ole jõud­nud seal­se ko­gu­kon­na ini­mes­te­ga aru­ta­da, kuid olen saat­nud nei­le kir­ja, et oo­ta­me ka nen­de et­te­pa­ne­kuid, mi­da sel­le ra­ha eest võiks te­ha. Pea­me ko­gu­kon­na liik­me­te­ga koos ot­sus­ta­ma, mi­da vo­li­ko­gu­le väl­ja pak­ku­da, et saa­da sel­le­le heaks­kiit.“