Riik annab Kuusalu staadioni vallale tagasi

2146
Kuusalu staadioni pindala on 22 957 m2. Pärast renoveerimist vastab jooksuring standardmõõtmetele – on 400 meetri pikkune ja tartaankattega.

Vabariigi valitsus võõrandab staadioni Kuusalu vallale otsustuskorras tasuta.

Kuusalu keskkooli staadion, mis valmis 1980. aastal ja rekonstrueeriti 9 aastat tagasi, on viimased 13 aastat olnud riigi vara. Staadion läks riigi omandusse pärast seda, kui Kuusalu vald ja Kaitseliit sõlmisid 2002. aasta septembris ühise tegutsemise lepingu – vald võõrandas staadioni kümneks aastaks tasuta riigile. Kaitseliit lubas staadioni pärast lepingu lõppemist vallale tasuta tagastada. Lepingu allkirjastasid Kaitseliidu tookordne ülem Benno Leesik ja sel ajal Kuusalu vallavanema ametit pidanud Herko Sunts.
Kaitseliit pidi investeerima Rihumäel asuva staadioni rekonstrueerimisse 5,4 miljonit krooni ning tellima ehitustööd, Kuusalu vald kohustus renoveeritud staadioni korras hoidma ning tasuma edasiste hooldus- ja remonditööde eest. Varem ei vastanud staadion standardile – jooksuraja pikkus oli 330 meetrit, pidi olema 400. Jooksurada pikendati ja pandi tartaankate, staadion sai uue muru, tööd lõppesid 2006. aastal.
Staadioni tagastamisprotsess on aega võtnud kaks aastat, lepingu tähtaeg oli 31. detsember  2013. 2010. aastal muudeti ühise tegutsemise lepingut, Kuusalu vald lubas taotleda staadioni maa munitsipaalomandisse ja seadis Kaitseliidu kasuks hoonestusõiguse kuni 2013. aasta lõpuni. Alates oktoobrist  2014  on  hoonestusõigus  olnud Kuusalu valla kasuks, vald tasus aastas selle eest riigile 3,83 eurot.
Tänavu kevadel, 22. aprilli istungil otsustas Kuusalu volikogu taotleda riigilt staadioni kinnistu võõrandamist. Möödunud nädalal andis vabariigi valitsus siseministeeriumile nõusoleku võõrandada kinnistu otsustuskorras Kuusalu vallale.
Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ütles, et notariaalne leping sõlmitakse käesoleva aasta sees.
Ühise tegutsemise lepingu allkirjastamisel 2002. aastal vastas Kaitseliidu ülem Benno Leesik Sõnumitooja küsimusele, kas lepingu sõlmimist põhjustas keskpolügooni rajamine Kuusalu valda, et polügooni võib mingil määral pidada mõjutajaks, kuid Kaitseliidu huvi on saada sportimiskohta ja laagrite korraldamise paika. Lisaks staadionile suunatud summale andis Kaitseliit Kuusalu keskkooli õpilaskodu remondiks 1,3 miljonit krooni.
Uuendatud staadionil on toimunud noorkotkaste ja kodutütarde laagreid ning võistlusi, Kaitseliidu jalgpallimeeskond sai seal kuni 2013. aastani tasuta treeninguid pidada. Kui hoonestusõigus läks üle vallale, hakkas Kaitseliidu jalgpalliklubi staadioni kasutamise eest tasuma.
Ka pärast rekonstrueerimist on Kaitseliidule kuulunud staadionit kasutatud valdavalt Kuusalu kooli kehalise kasvatuse tundide ja kergejõustikuvõistluste läbiviimiseks ning jalgpallimängude ja -treeningute kohana. Staadioni hooldab Kuusalu Spordikeskus, nagu ka ujulat ja spordisaale.
Kuusalu Spordikeskuse juhataja Kadri Idavainu sõnul kulub aastas staadioni hooldusele keskmiselt 4000-5000 eurot. Tööl on eraldi hooldemeister, kelle prioriteet on staadioni korrashoid ja hooldus. Investeeringuid viimasel ajal tehtud ei ole, kuigi juba kaks aastat on olnud juttu, et tartaankate oleks vaja üle joonida ning vahetada mattide katted.
„Mänguväljaku muru saab kümneaastaseks, oleme seda pidevalt hooldanud ja lappinud. Ideaalne oleks, kui muru saaks uuendada, aga selleks kulub kümneid tuhandeid eurosid. Jalgpallimänge on päris palju. Kuusalu Kalevil on palju treeningrühmi, Kuusalu JK Rada kodumängud peetakse meie staadionil,“ rääkis spordikeskuse juht.
Kuusalu staadionil toimuvad traditsiooniliselt ETV sarja „10 olümpia starti“ mitmevõistluse finaal ja maakondlikud võistlused, Harjumaa koolidevahelised jalgpallivõistlused. Jalgpalliliit tõi Kuusallu Euroopa noorte valikmängud jalgpallis.

Eelmine artikkelKehra kunstidekoolis täiskasvanute kunstiõpe
Järgmine artikkelRaasiku FC Joker võitis, Kuusalu JK Rada kaotas