Riigikogu valimised – vastavad üksikkandidaadid

2188

Valimised toimuvad 6. märtsil. Harju- ja Raplamaa valimisringkonnast nr 4 valitakse riigikogusse 14 inimest.

priit
PRIIT TAMMERAID

Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?

Meie pere kodu on Harjumaal, täpsemalt Arukülas, ja juba mitmendat põlve. Mu lapsed käivad Aruküla laste­aias ja tütar õpib Aruküla põhikoolis. Ise proovin kodukandi arengule kaasa aidata aktiivse tegevusega Raasiku valla keskkonnakomisjonis ning volikogu eelarve- ja majanduskomisjonis. Ma usun, et olen oma tegevusega koduvallale kasulik olnud ning selle kaudu kindlustanud parema tuleviku oma lastele.

Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?

Roosilisena, kui õnnestuks luua töökohti, et inimesed saaksid oma kvalifikatsioonile vastava tööhõive võimalikult lähedal kodukohale. Paljud, sealhulgas ma ise, käivad tööl Tallinnas, kuna kodukohas ei ole sobivaid töökohti. Tootmisettevõtetele tuleb luua soodustusi, kui nad pakuvad kohaliku tööjõu oskustele vastavat tööhõivet. Põllumajandusest rasketööstuseni ja ka kõrvalt turism. 

Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?

Maamaks on nagu iga maks – ebameeldiv aga vältimatu. Kui kohalikul omavalitsusel ei ole looduskaitse aluse maaga seotud kulutusi, ei peaks riik kompenseerima maksusoodustust. Looduskaitsealused alad võivad olla ka tuluallikaks turismiobjektina. Samas olen seisukohal, et riik peab tagama kohalikule vallale vahendid, et toime tulla kohalikule omavalitsusele pandud kohustustega.

Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?

Ma olen seisukohal, et Eesti ei vaja haldusreformi, mis teeb hiigelomavalitsusi. Kindlasti on piirkondi kuskil äärealadel, kus muutus võiks suurendada omavalitsuse efektiivsust ja kvaliteetse teenuse kättesaadavust. Kuid liitmise kriteerium saaks olla ikkagi see, et mõlemad vallad on võrdselt viletsas seisus ega tule oma kohustustega ise toime. Meie piirkonnas aga kindel ei.

Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?

Lähtuvalt erakondade lubaduste lennukusest luban ma järgmisteks aastateks vähem lund. Ma arvan, et see tõenäosus on kaduvväike, et mind riigikogusse valitakse. Kuid siiski, olles riigikogus omaksin ma kaalukamat häält avalikult rääkimaks erapooletult asjadest nii, nagu nad on, sest ma ei oleks ei opositsioon ega koalitsioon. Usun, et kellelgi minu valimise tõttu elu halvemaks ei muutu.

leo

LEO KUNNAS

Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?

Kandideerin Harju- ja Raplamaal, kuna Andrus Ansipi ja Mart Laari kandideerimine on muutnud piirkonna üleriigilise valimisvõitluse peatandriks.

Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?

Praeguse regionaalpoliitika jätkumise korral süvenevad sotsiaal-majanduslikud lõhed Tallinna ümbruse valdade ja pealinnast kaugemale jääva tagamaa vahel veelgi. Nii, nagu Euroopa Liit toetab Eesti-suguseid vaesemaid ääremaid, peaks ka Eesti riik oma regionaalpoliitikas sama tegema.

Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?

Kinnisvaramaks vastavalt kinnisvara väärtusele oleks parem lahendus. Riik peaks jätma rohkem tulusid kohalike omavalitsuste käsutusse, sest seda eeldab ülesannete täitmine, mida keskvalitsus ise on neile pannud. Paraku ei võimalda seda õhukeseks kulunud riigi kõhn tulubaas. Riik peaks fikseerima kohalike omavalitsuste ülesanded ning nende täitmiseks vajaliku tulubaasi.

Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?

Haldusreform on meie taas­iseseisvumise järgse regionaalpoliitika, õigemini selle puudumise, tagajärg. Sõjaväelasena, kes on oma teenistuse jooksul ka administreerimisega tegelenud, oleks mul lihtne öelda, et Eesti vajaks 4 maakonda, milles oleks igaühes umbes 8 kuni 12 valda. Samas on haldusreform kahe teraga mõõk. Kui viiakse läbi nii, et maapiirkondades kasin taristu ja elanikkonnale vajalikud teenused veelgi vähenevad, toob see kasu asemel kahju.

Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?

Riigikogu liikme kaks peamist töövaldkonda on töö komisjonides ning järelepärimised. Rahvasaadik võib kuuluda kuni kolme komisjoni. Kuna minu oskuste ja teadmiste valdkond on sõjaline riigikaitse, kavatsen keskenduda tööle riigikaitsekomisjonis. Minu poliitiline peaeesmärk on erakondadeülese pikaajalise kaitsekokkuleppe sõlmimine. Otsustamisel ja hääletamisel järgin põhimõtteid, mille olen fikseerinud oma poliitilises kreedos.


SIIRI SISASK

Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?

Mu emapoolne suguvõsa on pärit Raplamaalt, sündisin ka ise Raplas. Terve lapsepõlve elasin Harjumaal Harku vallas, nüüd on mu kodu Raplamaal Kaiu vallas. Olen püüdnud aidata mõlema maakonna arengule kaasa, olen olnud seotud paljude erinevate projektidega, nii koolide, noortekeskuste, külaseltside, rahvamajade, hooldekodude jne heaks. Mu 13 aastat tagasi loodud fond „Saagu Valgus“ on käivitamas uut tegevuskava, millest hakkavad abi saama nii Harju- kui Raplamaa vaesuses elavad lastega pered.

Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?

Harju- ja Raplamaa on mõlemad Tallinnale lähedalasuvad piirkonnad, kindlasti on see mõjutanud meie arengusuundasid ja andnud suured eelised teiste valdade ees. Ma väga loodan, et asustus neis kahes maakonnas tiheneks veelgi ning et meil ei oleks põhjust sulgeda ühtki praegu tegutsevat koolimaja. Samuti loodan, et väikeettevõtlus meie piirkondades kasvaks. Teen endast oleneva, et suureneks kohalike omavalitsuste võimalused parema eluolu edendamiseks.

Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?

Ma arvan, et 100protsendilise maamaksu soodustuse puhul ei peaks riik kompenseerima, küll aga võiks 50protsendilise puhul.

Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?

Vajab küll, tuleks arvestada ka ajaloolise taustaga ja liita võiks ennekõike need vallad, kes kunagi kokku on kuulunud. Kindlasti tuleks haldusreform kasuks paigus, kus „vesi“ liiga kauaks seisma on jäänud ning kus selgelt arengut ei toimu. Kuidas lahendatakse ühinemisel  ilmnevad probleemid ning kas leitakse ühiseid väljapääse, selles on küsimus. Kui mitu omavalitsust hakkab olema, seda näitab aeg.

Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?

Ma ei toeta ühtegi eelnõud ega ettepanekut ega esita ka ise niisuguseid, mis oleksid vastuolus EV põhiseadusega. Põhiseadusesse on sisse kirjutatud õiglane, hooliv Eesti riik ja tähelepanelik oma kodanike suhtes. Iga inimene peaks teadma, mis on tema kohustused riigi ees ja õigused. Viimasel ajal teravalt tajutav inimeste võõrandumine ühiskonnast ning üksijäetuse tunne on paljuski tingitud erakondade alalhoidmise ja isiklike huvide teenimisest riigikogus.


AARE SIIR

Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?

Olen sündinud ja elanud Harjumaal Saku alevikus. Enamuse tööaastaid olen töötanud Harjumaal. Rapla maakonnaga olen seotud õppimisega Kehtna NST. Olen vabaabielus ja kasvatan kahte poega, kes on täisealiseks saanud, aga alles õpivad.

Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?

Harju- ja Raplamaast on moodustatud ühtne valimispiirkond. Regionaalse kuuluvuse järgi on tegemist erinevate piirkondadega. Mõlemale maakonnale on nende suuremate ja väiksemate linnade kõrval omane maaelu. Maal elavad inimesed on läbi aegade endaga ise hakkama saanud ja leiva lauale tootnud, seda on jätkunud ka linnarahvale. Selliselt tuleb ka maaelu arendada ning luua maainimestele head võimalused saada osa riiklikest ja eurotoetustest.

Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?

Kui maamaks kaotada, kehtestatakse mõni uus maks. Kui maamaksu maksmise küsimusi laiemalt arutada, tuleb seda teha ühetaoliselt kedagi eelistamata. Looduskaitseliste maade maksustamise küsimus on arutamise koht, kuid samas on arutamise koht ka selles, kas looduslikult kaunid kohad ei tuleks välja tuua ja vaatamiseks kohandada ning avada.

Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?

Haldusreform peab kujunema selliselt, kuidas omavalitsustes elavad inimesed seda otsustavad. Pealesunnitud tegevused haldusreformi kujundamisel ei ole õigusriigis päris õige lähenemine. Juhul, kui omavalitsused ühinevad, tuleb vältida keskuste moodustumist, sest see lülitab ääremaa aktiivsest elust välja.

Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?

Olen üksikkandidaadina sõltumatu ja minu tegevust ei summuta poliitiline surve.
Arvamus, et üksikkandidaadil riigikogus puudub võimalus seisukohti kaitsta, on ennatlik. Inimestelt saadud toetus, demokraatliku õigusriigi põhimõtted, heaoluriigile omane käitumisviis, möödapääsmatud  sotsiaalhoolekande põhimõtted on üksikkandidaadi mõjuvõimsad toetajajõud.


EGE HIRV

Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?

Meil lapsega on Harjumaal talu, mille juurde aastast 1999 üritame erastada 50 hektarit maad, nagu seadus ette näeb. Rae valla ametnikele on see maatükk sedavõrd meeldinud, et nad on genereerinud 7 kohtuasja ja tekitanud alaealisele lapsele 250 000 krooni eest advokaadikulusid, kuigi seaduse järgi peavad nad eriliselt hoolitsema juriidiliste teadmisteta alaealiste, vanurite ja piiratud teovõimega inimeste õiguste eest – head haldustava järgides. Eestimaa peab kuuluma rahvale, aga mitte ametnikele.

Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?

Ma väga tahaks näha energeetikarevolutsiooni ja reaalselt töötamas küttesüsteemi, kus maja köetakse talveperioodil kolme klaasitäie veega. Igasugused teadusuuendused ja pilootprojektid järjepidevalt ellu viia – see mulle meeldiks, oleks huvitav ja põnev. Olgu see siis elamuehituse või taimekasvatuse või kompostiusside aretuse vallas. Uutes elamupiirkondades perelasteaiad, jalgrattateedevõrk koolide ümbruses, teenindusbussid, pangabussid, ühistegevus.

Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?

Maa peab kuuluma rahvale. Riik kestab jõuka keskklassi toel. Maa omanik ei peaks enam kellelegi maksu maksma – ma ostan ju selle maa riigilt välja. Looduskaitselisi maatükke tuleb säilitada ja neid võiks ka raha eest näidata. Putukad, lilled ja liblikad, rebased, siilid ja kärnkonnad on suurlinnadžungli elanikule tõeline eksootika.

Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?

2007. aastal mässasin sotsides, et teeks haldusreformi pilootprojekti ühe  maakonna piires. Suutsin eelnõu ka sotside volikogul läbi suruda, üldkogule hääletamisele ei saadetud – unustati. Keskvõim ei ole huvitatud 15 tugeva maakonna tekkest ja seepärast see reform on alati jäetud läbi viimata. Kõik erakonnad on ju sarnased, sest neid juhitakse ei tea kelle poolt ja ei tea kust. Aga 15 tugevat maakonnakeskust tagaks regionaalse tasakaalu ja stabiilsuse.

Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?

Hoian Toompea uksed kõigile lahti, ei salasta, ei varja, ei müü infot, vaid jagan seda kõigile tasuta,  panen oma kodulehele kuu tööplaani ja kõik tulevad hääletused ning loon keskkonna, kus iga valija saab mulle nõu anda, kuidas hääletada. Ja nii ma hääletangi, nagu rahvas tahab. Vastan kõikidele e-mailidele, saadan võimalikult palju järelpärimisi, et kaasa aidata inimeste probleemide lahendamisele, algatan seaduseelnõud.


KOIT LUUS

Kuidas olete seotud Harju- ja Raplamaa piirkonnaga?

Elan Harjumaal. Vaba ehk sõltumatu ajakirjanikuna olen nautinud Lahemaa võrratuid männimetsi ning mereranda. Paljuski tänu siit kogutud energiale on sündinud mõtted, mida otsiva pilguga lugeja kohtas esseede ja intervjuude kogumikus „Mehine aru päästab maailma“.

Millisena näete meie valimispiirkonna arengut?

Eestit ähvardab viirus nimega „blatnoi bolševism“. Üha rohkem kodanikke tunneb end tõrjutuna. Seda nii majanduse, kultuuri kui ka poliitika vallas. Haiguse tunnused on rahulolematus, ükskõiksus ja teotahte halvatus. Haiguse ravi on aktiivne leppimatus meid häirivate nähtustega. Terves ühiskonnas on poliitikud ja ametnikud rahva teenrid.

Mida arvate maamaksust? Kas riik peaks omavalitsustele kompenseerima looduskaitseliste maade maksusoodustuse tõttu saamata jäänud tulu?

Vaid maksud ja surm on vältimatud. Ilma maksudeta oleks mõeldamatu täita riigikassat, mis peab rahastama ühiskondlikult olulisi tegemisi. Maamaks on kodanikule lähedane, mistõttu on mõistetav teema tõstatamine. Millegipärast räägitakse hoopis vähem varimajandusest, mille osakaal on erinevatel andmetel vähemalt kolmandik SKTst. Vahest on siin piisav reserv?

Kas Eesti vajab haldusreformi? Mitu omavalitsust peaks meil olema?

Kui praegune omavalitsuste jaotus ei rahulda kodanike vajadusi, on vaja leida puudused ja asuda neid kõrvaldama. Seni on haldusreformi põhjendatud valdavalt raha kokkuhoiuga, mis on minu hinnangul pealiskaudne ja ametnikukeskne lähenemine.

Mis läheb paremaks, kui Teid riigikogusse valitakse?

Oletame, et keegi tänastest üksikkandidaatidest saab võrreldava häälte arvu parteide esinumbritega, kes vedurina toovad riigikogusse partei määratud sõdurid. Seega on rahva mandaadiga üksikkandidaadil öelda oma sõna, kellega sobib juhtida Eesti arengut. Ja need koalitsioonid ei moodustuks parteipõhiselt. Sest igas parteis on tõsihingelisi rahva teenreid. Aga igas parteis on ka kaake ja pätte. Kodanik, kõik on Sinu kätes.