REIN KIIS: „On kaks Lahemaad – kohalike ja keskkonnaametnike oma.“

2315

Kuusalu valla munitsipaalvara spetsialist REIN KIIS, olete endise Loksa valla maanõunikuna puutunud Lahemaa rahvuspargi temaatikaga kokku üle kümne aasta. Nüüd on taas käes Lahemaa kaitse-eeskirja uue variandi avalikustamine, kas on loota, et elanike ja maaomanike jaoks hakkavad rahvuspargis asjalood muutuma?

„Olen rahvuspargi probleemistikuga olnud tihedalt seotud 13 aastat ja ikka jätkuvalt mures Lahemaa tuleviku pärast. Keskkonnaameti tegevus, mis väljendub liiga sageli normaalse ja mõistliku inimtegevuse piiramisena, teeb minu hinnangul teinekord hoopis kahju. Kui vaadata kaitse-eeskirja uut varianti, siis pole selles osas muutusi oodata.

Kolm aastat tagasi, kui toimus esialgse variandi avalikustamine, võtsin paaril korral sõna ja sain selle tulemusena endale külge Lahemaa vaenlase sildi. Aga kui minu kodu ja mu Lahemaad ja ka mu tööd vallaametnikuna selliselt valitsetakse, siis ei saa nõus olla.

Eriti selles valguses, et saime alles täna, reedel, 22. märtsil keskkonnaametnikelt vastuse Kuusalu ja Vihula vallavanemate eelmise aasta septembris saadetud kirjale, milles tehti rida parandusi ja ettepanek  enne eeskirja avalikustamisele asumist kokku saada, asjad läbi arutada. Vastust tuli oodata pool aastat.“

Milliseid ettepanekuid esitasite ja mida nende kohta vastati?

„Soovisime, et sihtkaitsevööndite arvu suurendataks riigi maa arvelt, eraomandi puhul ainult väga äärmuslikel juhtudel. Et kaitse-eeskirja ei hakkaks ellu viima üksi keskkonnaamet, vaid ka kohalik omavalitsus – see tähendab, et ehitusküsimusi hakataks lahendama vallamajas kaitse-eeskirjast lähtuvalt.

Palusime mitte panna Nõmmeveskit sihtkaitsevööndisse, see tekitab elektrijaama rajatiste kordategemise küsimuses patiseisu.

Neljas suurem ettepanek oli mitte kirjutada eeskirja sisse hoonete katusekallet ega lubatud korruste arvu, lihtsalt märgitaks, et see on Lahemaa rahvuspargile iseloomulik.

Arvestatud on meie tehtud redaktsioonilisi täpsustusi, sõnastusi. Sisulisemate ettepanekute kohta on öeldud, tsiteerin kirja: „kaitse-eeskirja formaat, mis on keskkonnaministeeriumi poolt määratud, seda ette ei näe“, või „ettepanekuga ei saa arvestada, kuna looduskaitseseadus sellist muudatust ei võimalda“.

Aga selleks tegimegi ettepaneku saada töökoosolekul kokku, et vaieldavad seisukohad läbi arutada. Tõsise arutelu asemel kutsuti nüüd, märtsi alguses, taas Palmsesse rahvakoosolekutele, kus eksperdid ja keskkonnaametnikud pidasid loenguid.“

Mis oleks teisiti, kui katusekallet ja korruste arvu poleks kaitse-eeskirjas?

„See annaks võimaluse teha kaalutlusotsuseid olenevalt konkreetsest kohast. Näiteks, kui tahetakse ehitada külamiljöösse, tuleks kindlasti lähtuda neist piirangutest. Kui aga soovitakse hoone rajada mõnda eraldiseisvasse kohta, siis miks mitte lubada seal ka kaht korrust või mingit teistsugust katust, kui see oleks looduses sobilik. Praegu on kogu Lahemaal võimalik ehitada kindla katusekaldega ning ühe- ja pooleteisekorruselisi hooneid.“

Kuidas eeskirja uus variant sätestaks Nõmmeveski elektrijaamaga seonduva?

„Sinna kirjutatu iseloomustab hästi keskkonnaameti positsiooni ja kogu eelnõu filosoofiat. Nõmmeveski endise hüdroelektrijaama ehitused on muutunud inimestele ja loodusele ohtlikeks. Harjumaa keskkonnateenistuses kooskõlastatud hindamine leidis 2002. aastal, et teatud tingimustel on võimalik kogu kompleks remontida ja tööle panna. Rahvuspargi valitseja vastuseisu tõttu jäi aga seisma.

Nüüd on plaan võtta kinnistu Kotka sihtkaitsevööndisse, kus on igasugune majandustegevus keelatud. Nõuda, et omanik, ärifirma, selle ilma eesmärgita lihtsalt konserveeriks, on väga eluvõõras lähenemine.

Tuletan meelde, Nõmmeveski sild ja pais olid 2000. aastani riigi omad. Anti Loksa vallale üle just seetõttu, et vajasid tõsist remonti, mis käis riigile üle jõu.
Üleandmisel arvestati, et vald võõrandab need edasi erafirmale, mida ka tehti.

Nõmmeveski kohta on keskkonnaameti tellimusel koostatud ekspertiishinnang. Ehkki see peab vajalikuks Nõmmeveskile sihtkaitsevööndi režiimi, ei ole välja toodud midagi erilist, mida väljaspool elektrijaama kinnistut ei leiduks. Samas on ära märgitud asjaolu, et piirangud ei taga elektrijaama ohutuse tagamist.
Mõiste „ehitise hooldus“ ei anna võimalust remondiks või konserveerimiseks. Järeldan, keskkonnaametil pole tõsiseltvõetavat ettekujutust, mis saab Nõmmeveskist edasi.“

Mida vallavalitsus teha kavatseb?

„Arutame sel nädalal valla planeeringukomisjoniga kaitse-eeskirja uut eelnõud, esitame oma seisukohad vallavalitsusele. Kindlasti arutavad edasist tegevust ka Kuusalu ja Vihula vallavanemad. Iseasi, kui palju sellest kõigest kasu on.

Välja on kujunenud kaks Lahemaad. Üks on vallaorganite, kohalike elanike ja maaomanike Lahemaa ning teine keskkonnaametnike Lahemaa, mis eksisteerib täiesti omaette ja omas maailmas. Üks on elav ja arenev elukeskkond, teine on muuseum, mille museaale uuritakse ja kaitstakse.

Kui see puudutaks ainult reservaate ja sihtkaitsevööndeid, looduskaitseluste taimede, loomade ja objektide kaitset, oleks teist Lahemaad esindava seltskonna tegevus mõistetav. Aga samu põhimõtteid rakendatakse ka piiranguvööndis ja see on liiast.“

Miks on samasuguste põhimõtete rakendamine piiranguvööndis liiast? Paljud väljaspool Lahemaad elavad inimesed ei saa aru, miks siinsed elanikud-maaomanikud pole rahul.

„Vaadake, milline on meie Lahemaa – loopealsed ning endised põllu- ja heinamaad võsastuvad, kuivenduskraavid kasvavad kinni, mistõttu peale tungib soo, mets hävineb, metsades levivad haigused. Püüdes 21. sajandil juurutada 20. sajandi 30ndate aastate elulaadi kogu Lahemaa rahvuspargi ulatuses, aitame hoopis kaasa pargi väärtuste hävingule.

Kuigi 2003. aasta paiku lubasid Lahemaa rahvuspargi tolleaegsed töötajad, et uue kaitse-eeskirja koostamisel hakatakse tegema koostööd omavalitsuste ja kohalike kogukondade esindajatega, seda kahjuks ei tehtud. Kõige enne oleks tulnud kokku leppida põhimõttelistes asjades. Kuid keskkonnaametnikud on ainuisikuliselt otsustanud terve rea põhimõtteliste asjade üle.

Mis saab olema eesmärk – kas Lahemaal olevate väärtuste säilitamine või looduse ja teatud ajaks tekkinud elukeskkonna kaitsmine? Valiti kaitsmine ja välja on kukkunud kaitsmine just siin elavate inimeste eest.“

Mis oleks lahendus?

„Lahemaa rahvuspark on väga suur ja väidan tõemeeli, et see käib keskkonnaametile üle jõu. Just selles mõttes, et ei suudeta teha kaalutletult asjatundlikke, konkreetsetest oludest lähtuvaid otsuseid. Otsustatakse hoopis paberile pandust lähtudes. Ainult koos vallavalitsuste ja kohalike elanikega oleks aga võimalik midagi tõsiselt korda saata. Kohalik elanik ei ole rahvuspargi vaenlane, me armastame oma kodukanti, tahame, et selle loodus säiliks endiselt kaunina. Koostöös kohalike inimeste ja omavalitsustega tuleks koostada hoopis uutele alustele tuginev kaitse-eeskiri, mis arvestaks kaasaegse elu nõudeid.

Lisaksin praeguse olukorra ilmestamiseks Poola satiiriku Stanislav Jerzy Leci mõttetera: „Alati leidub mõni eskimo, kes töötab välja juhendeid Kongo algasukatele, kuidas käituda kuumade ilmade saabudes.“

Mida peaks tegema Lahemaa maaomanik nüüd, avalikustamise ajal?

„Uurige eeskirja uut varianti Lahemaa rahvuspargi kodulehel või minge sellega tutvuma Loksa teeninduspunkti, linnavalitsusse, Kolgaküla, Kolga, Pärispea rahvamajja, tulge Kuusalu vallamajja. Kui tekib küsimusi, võtke ühendust, selgitame, mida üks või teine lause tähendab. Kindlasti tuleks esitada omapoolseid ettepanekuid, neid on aega teha 8. aprillini.“

Eelmine artikkelRaasikul põles autokong
Järgmine artikkelRaasiku seminaril kõneleti tuulikutest, päikesepaneelidest, õhksoojuspumbast