REIGO TORSTENBERG ja KAI OTS Arukülast toovad maale Itaalia veine

4854

Frizzante OÜ on veinide väikemaaletooja aastast 2010.

„Meile meeldib itaallaste elu­stiil,“ ütlevad Aruküla elanikud Reigo Torstenberg ja Kai Ots, kelle väikeettevõte Frizzante OÜ toob Eestisse haruldasi Itaalia veinisorte ja gurmeetooteid. Nad käivad mitu korda aastas Itaalias, et külastada sealseid veinimesse ja -mõisaid ning avastada uusi ja huvitavaid tooteid.

Tamsalust pärit Reigo Torstenberg ja Võrumaalt pärit Kai Ots on Aruküla elanikud olnud enam kui kümme aastat. Arukülat peavad nad heaks kohaks, kus elada – see on rahulik ja Tallinnale lähedal. Tallinnas on neil Emerante mööblisalong, kuid sealt saab osta ka nende toodud veine, balsamicot ja teisi gurmeetooteid.

„Alguses töötasin mööblisalongis, seejärel tegin oma mööblifirma. Frizzante tuli mõni aasta hiljem, see oli Reigo idee,“ jutustas Kai Ots.

„Meile meeldivad Itaalia veinid. Mõtlesime, miks mitte hakata neid pakkuma ka teistele,“ selgitas Reigo Torstenberg, miks nad ettevõtte tegid.

„Saime kokku heade inimestega, kes meisse uskusid ja aitasid,“ on perekond tänulik.

Aastate jooksul tegid nad korduvalt reise Itaaliasse, tutvusid sealse kultuuri, inimeste ja veinidega. Nii sündis ka armastus Itaalia ja itaallaste vastu.

Oskus elu nautida
Reigo Torstenberg ja Kai Ots hindavad itaallaste juures nende oskust olla muretud ja elu nautida. Nende sõnul ei pea paika väide, et itaallased ei suuda kinni pidada tähtaegadest ja on ebausaldusväärsed: „Eks inimesi ole igasuguseid, aga meil on äripartneritega küll hästi läinud. Kõikidest kokkulepetest peetakse kinni ja kaup tuleb kohale õigel ajal.“

Neile meeldib ka, et itaallased on head suhtlejad. Reigo Torstenberg räägib mõne sõna itaalia keelt, Kai Ots valdab seda pisut rohkem ja püüab juurde õppida.

„Kui oskad juba natukenegi nende keeles suhelda, siis tulevad Itaalias inimesed sulle vastu ja on väga sotsiaalsed,“ teavad nad.

Kord jättis üks tuttav nad Itaalias oma vanemate hoole alla. Nad ei osanud sõnagi inglise keelt, sellele vaatamata said jutud räägitud.

Korra on Frizzante omanikel olnud õnne saada osa ka viinamarjade korjamisest veinimõisas. Itaalias tulevad selleks puhuks perekonnad kokku ja saak koristatakse käsitsi, töötades varahommikust õhtuni. Reigo Torstenberg ja Kai Ots pidasid seda hindamatuks kogemuseks ning plaan on minna ka sel sügisel. „Tahame käia Piemontes. Sealt tulevad punased veinid,“ rääkis Kai Ots.


KAI OTS ja REIGO TORSTENBERG said olla osalised viinamarjade korjamisel Itaalias.

„Saagikoristus on tõeliselt peen teadus, sajanditepikkune perekondlik traditsioon. Arvestatakse kõigega, õhuniiskus ja udu, viljade küpsus ja palju muud. Võttes arvesse neid tegureid, otsustab omanik, millal täpselt korjata. Tegemist on päevade küsimusega,“ kirjeldas Reigo Torstenberg, kuidas saaki koristatakse.

Töö kui hobi
Frizzante omanikud on rahul, et nende töö on ühteaegu ka hobi. Reisides püütakse nii töökohustused kui hobid ühendada.

„Kõigepealt veinimessile või mõisadesse ja seejärel veekogude äärde ja mägedesse,“ kirjeldas Kai Ots Itaalias käike.

Perekonna pikaajaline harrastus on ka lumelauaga sõitmine, Itaalias saab seda talvel mägedes teha. Uuem harrastus on surfamine, reisidel avastavad nad uusi surfamiskohti.

Eestis käivad Reigo Torstenberg ja Kai Ots Saaremaal Mändjala surfiklubis. See on ka üks väheseid kohti, kus saab Frizzante maaletoodud veine proovida.
Nende sõnul on väikemaaletoojatel oma tooteid Eestis üsna raske edasi müüa, niiöelda jalga ukse vahele saada, restoranidele müümine on lootusetu.

Mõningaid nende toodud veine müüvad edasi Tallinna Kaubamaja ja Sadamaturg, kellest viimane ongi orienteeritud just väikeettevõtjate ja -maaletoojate kauba pakkumisele. Veine saab osta ka Frizzantelt endalt. Neil on välja kujunenud ka püsiklientuur nii Tallinnas kui Arukülas.

„Oleme üritanud omahinda mitte lakke ajada. Teemegi seda rohkem hobi korras, mitte niivõrd suure kasumi eesmärgil,“ rääkisid omanikud.

Veinide valikul soovitavad nad usaldada eelkõige omaenda maitsemeelt ja vähem hinda ning kvaliteedimärke.

„Odavamad ja madalama kvaliteedimärgiga veinid võivad mõnikord olla hoopis põnevamad kui kallimad ja kõrgema kvaliteedimärgiga. Nende tootmisel on ettekirjutusi vähem, mis annab veinimeistritele võimaluse rohkem katsetada ja eksperimenteerida,“ selgitas Kai Ots.