
„Väga vedas giididega, kes olid professionaalsed, hoolivad, rääkisid huvitavalt. Nende töö jälgimine oli inspireeriv ja õpetlik,“ tunnustasid Lahemaa ja Soomaa rahvuspargi, Rebala maastikukaitse-ala ning nende mõjupiirkondade turismiettevõtjad septembri lõpus toimunud Leedu-reisil Žemaitija rahvusparki ja Nemunase delta kaitsealale.
Kõige meeldejäävam, emotsionaalsem, ootamatum ja väga lõbus oli sel õppereisil etnograafilises stiilis õhtusöök – koorega keedetud kartulite ning heeringa-sibula külma supi söömine turismitalus Pas Tevukus, eesti keelde tõlgituna Vanemate Juures. Õigemini oli see otsekui etendus, mille osalisteks kaasasid karismaatiline perenaine Marijona ja ta ema Maria kogu külalistegrupi.
Kuumad kartulid olid lauale pandud pruunides takustes riidekottides, kõrvale ürtidega hapukoorevõi, pirukad, heeringas. Žemaitija ehk Samogitia rahvuslik õhtusöök käis küünlavalgel, nagu oli palverändurite ajal rohkem kui sada aastat tagasi. Sõime savinõudelt ja suure puust lusikaga, mille vart saab kasutada noana.
Turismitalu asub Zemaitija rahvuspargis omaaegsel palverännuteel. Pärandkultuuri toote sertifikaadi pälvinud õhtusöök viib turistid aega, kui sealsetel elanikel oli kohustus küpsetada palveränduritele leiba ja neid võõrustada. Kui plaanite reisida Leetu ja soovite elamusi, võiks kindlasti uurida, kas Beržorase järve ääres asuv Pas Tevukus on vaba. Kui ööbida ei õnnestu, piisab õhtusest söömaajast koos sõuga.

Külma sõja muuseum tuumarakettide baasis
Žemaitija on Leedu rahvusparkidest turistide seas populaarseim, paikneb Loode-Leedus. Sealne kõige külastatavam koht on nõukogude ajast jäänud endine Plokštine baas – R-12U tuumarakettide maa-alune stardihoidla. Baas on rekonstrueeritud ja töötab külma sõja muuseumina, mida haldab rahvuspargi administratsioon. Taastamisele kulus 7,5 miljonit litti ehk 2 miljonit eurot, tööd kestsid kümme aastat, muuseum valmis aastal 2012. Rahaliselt toetas Euroopa Liit.
Meid ringsõitudel ja loodusmatkadel saatnud Ramunas Lydis, Žemaitija rahvuspargi direktor, rääkis, et kogu sisustus alates aparaatidest ja kuni stendidel eksponeeritud dokumentideni on ostetud vanakraamilaatadelt, antiigipoodidest ja kogujatelt, sest taastamise ajaks polnud midagi alles. Enne koroonat oli muuseumis külastajaid aastas üle 45 000, Covidi ajal jäi külastatavus esialgu väga väikeseks, ent 2021. aastal oli septembri lõpuks käinud 25 000 turisti. Raketišahti ja kogu suurt maa-alust kompleksi omapäi vaatama ei lubata. Maist sügiseni ootavad giidid huvilisi täistundidel.
Ehitama hakati Plokštine baasi 1960. aastal, asukoht valiti metsade keskele ja väherahvastatud alale. Raketid ulatusid sealt lendama üle kogu Euroopa, lennukaugus oli 2200 kilomeetrit. Baasi rajati neli raketihoidlat sügavusega 30 meetrit. Raketid olid 23 meetri pikkused, lisaks 4meetrine lõhkepea. Ehitasid 10 000 ajateenijat Eestist – koht oli ülisalajane, eestlased toodi selleks, et kohalikud elanikud ei saaks nendega suhelda ega kuuleks baasi kohta infot. Nii baasi rajamisest kui ka tööle hakkamisest teadsid kohalikud vähe. Korraga teenisid baasis 3000 sõdurit, kõrgeim sõjaväelane oli polkovnik. Sõjaväelinnak koosnes 20 majast, praegu on neist alles 2. Ehkki baasi peeti ülisalajaseks, oli NATO-l olemas täpne info. Külma sõja muuseumi eksponaatide seas on 1967. aastal koostatud ingliskeelne loetelu Nõukogude Liidu kõigist raketibaasidest, ka Eestis asunutest.
Vastlapäeva muuseum
Rahvuspargi kontor ja külastuskeskus ning muuseum asuvad Plateliai linnakeses. Samuti on seal rahvuspargile kuuluv käsitöökeskus koos söögisaaliga ning ruumikas kogukonnakeskus, mis pakkus taas üllatuse – hoone ühes osas hoitakse seintel ja kujudena vastlapäeva maske. Need ligi 300 maski on kohalike tehtud ja olnud vastlapäevadel kasutuses. Muuseumi ja kogukonnakeskuse perenaine rääkis, kuidas leedukad kehastuvad vastlapäeval isetehtud maskide ja kostüümide abil müstilisteks olenditeks. Külastatakse naabreid, soovitakse head raha- ja muud õnne, süüakse pannkooke.
Vastlapäev on ka Leedus traditsiooniliselt teisipäeval. Tähistamisega alustatakse kella 10-11 ajal hommikul, kui maskidega ja kostümeeritud kogukonnaliikmed käivad perest peresse. Neid oodatakse ja kostitatakse. Kella 16 paiku kogunetakse linnakese keskele platsile, kus pidutsetakse südaööni. Igal aastal tehakse uued maskid, vanad on jäetud muuseumi.
Giidi sõnul said sellised maskidega vastlapidustused alguse nende juurest Plateliaist. Meisterdatakse viljakuse jumalanna kuju, mida veetakse vankril läbi linna, õnne toob, kui saab möödasõitvat kuju puudutada. Kuju on seatud nii, et keerleb ja kõigub vankris, sedasi ulatub paremini rahvani. Päeva lõpuks kuju põletatakse. Tegu on paganliku pärandiga, mida kirik ei tunnustanud, kuid viimasel ajal on ka kirikuõpetajat pidustustel nähtud, lisas giid.
Meetalu mesilasteraapia
Ootamatult erisugune vastuvõtt oli ka meetalus Medaus Kletele, kus peremees Donatas Abrutis tegi meile lõbusa tutvustuskäigu ja perenaine Daina korraldas eri maitsega meesegude mõistatusmängu-degusteerimise, mis loomulikult lõppes toodete müügiga.
Läbi klaasi sai taluõues jälgida ühe mesilaspere tegemisi ning sisse astuda mesilasteraapia majakesse, kuhu on pandud lavatsid. Mesilas- ehk apiteraapia majas, mille põranda all asuvad mesitarud, on tervendava mõjuga nii lõhn, sumin kui ka elektromagneetilised lained. Peremees rääkis, et nägi kaheksa aastat tagasi sellist majakest Sloveenias, kus seda pidid kõige enam kasutama diplomaatide naised.
Kuulsime rohkelt huvitavaid fakte. Töömesilased tajuvad tuhat korda paremini lõhnu kui koerad, kes tajuvad tuhat korda paremini lõhnu kui inimene, teatas peremees.

Rattarada ümber Plateliai järve
Rahvusvahelise Leader-projekti „Mitmekesise säästva turismi ettevõtluse ühisarendamine“ õppereis Žemaitija rahvusparki ja Nemunase delta kaitsealale pidi Lahemaa, Soomaa ja Rebala piirkonna turismiga tegelevatele väikeettevõtjatele toimuma esmalt mullu oktoobris. Koroonapiirangute tõttu lükkus 2021 märtsisse ning teoks sai veel pool aastat hiljem. Tegu on säästva turismi jätkuprojektiga, mille algatas taas Arenduskoja Leader-tegevusgrupp. Eestist osalevad veel Rohelise Jõemaa Leader-tegevusgrupp, kelle piirkonnas on Soomaa, ning Põhja-Harju Koostöökogu, mis hõlmab ka Rebala ja Kolga lahe väikesaarte maastikukaitsealasid.
Žemaitija rahvuspargil on EUROPARC sertifikaat. Tänu Arenduskoja Leader-tegevugrupi eestvedamisele saadi säästva turismi projekti raames sertifikaat 2019. aasta lõpus ka Lahemaa rahvuspargile. Soomaale anti sertifikaat 2021. aasta alguses samuti Leader-projekti toel.
Žemaitija rahvuspark loodi 30 aastat tagasi, aastal 1991 ning hõlmab 5 küla ja 2 linna. Pindala on 217 ruutkilomeetrit, elanikke kokku üle 3000. Õppereisil osalenud kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus, kelle peamine tööpiirkond on Lahemaa, juhtis tähelepanu, et kuigi Žemaitija on Lahemaast kolm korda väiksem, on seal elanikke umbes sama palju. Rahvuspark ümbritseb Plateliai järve, mis on Baltikumi vanim. Väiksemaid järvi on üle paarikümne. Plateliai on kuni 14 meetrit sügav, peamine kala on siig. Võrguga rahvuspargis järvest kala püüda ei tohi. Sadamaid ja lautrikohti hakkas silma mitmel pool. Direktor selgitas, et nende rajamisel tuleb küsida administratsioonilt luba ning päris igale poole ehitada ei saa.
Elevust tekitas jalgrattamatk ümber Plateliai järve koos vahepeatustega vaatamisväärsuste juures. Rahvuspargis asuvad ka Leedu kaks vanimat suurt puurkirikut 1740ndatest aastatest. Pärast direktori eestvedamisel tehtud rattasõitu ümber järve ning tema juhtimisel käidud jalgsimatku linnamäel ja mitmel matkarajal tõdes Lahemaa Turismiühingu üks asutajaid Kaisa Linno, et muljet avaldas, kuidas direktor meiega kahel päeval tegeles: „Eri kohti külastades, juhtimist ja korraldust vaadates tekkis paratamatult tunne, kui rahvuspargis on administratsioon, on seal külastus paremini korraldatud.“
Rahvusparkidel on Leedus veel oma eelarveline rahakott ja töötajad, juhib administratsioon, nagu oli 2009. aastani Lahemaal. Žemaitija rahvuspargis on töötajaid kokku 34. Direktor rõhutas, et väga tähtis on koostöö piirkonna mõlema omavalitsuse ja kohalike kogukondadega. Meie grupiliikmete kurvastuseks märkis ta, et nüüd on Leeduski ees reformid, omaette administratsioonid kaotatakse, rahvuspargid viiakse ühtse juhtimise alla riikliku ametkonna struktuuriosana.
Oginski loss ja labürintidega talu
Eriline oli ka hertsog Michal Mikolaj Oginski mõisa ja pargi külastus Plunges. Mõisas asus pärast riigistamist põllumajanduskool, hiljem oli Leedu sõjaväe käsutuses. Praegu on seal Žemaitija kunstimuuseum. Kogu ringkäigu aja imetlesime mõisaprouaks riietatud giidi, kes oma olemuse, juttude ja maneeridega viis meid olustikku, kui seal elasid mõisnikud. On, millest õppida, tõdesid rahvusparkide ettevõtjad taas.
Isemoodi äritegevust nägime energeetiliste labürintide ja geomeetriliste figuuridega pargis. Sealne perenaine rääkis, et valisid koos abikaasaga labürintide asukohad tunde järgi, neid külastanud ekstrasensid on kinnitanud, et mõjuvad tõesti rahustavalt. Puude vahele ja ka niitudele laotud kividega radadel saavad külastajad kõndida kilomeetreid.

Tuttav Rusne saar
Nemunase delta märgalal ja sealsel jõgedega piiratud Rusne saarel käisime ka 2020. aasta märtsis. Taas võõrustas meid Lamatos Zeme Leader-tegevusgrupp.
Vahetult enne koroonasulgu toimunud reisil linnuvaatlusteni ei jõudnud. Loodusgiid-ökoloog Povilas Bagdona viis meid nüüd kanalitega poldriteks jaotatud madalatele luhtadele, mida nimetas migratsiooniteeks – rändlindude üleliikumise kohaks, mis on paradiis nii lindudele kui kaladele. Kala ei tohi sellel alal püüda isegi mitte õngega.
Väga vahvalt võttis meid vastu ka lindude rõngastaja ja uurija Vytautas Jusys mereäärses linnuvaatlusjaamas Vente Cape. Humoorika jutu kõrval näitas ta, kuivõrd kiirelt ja osavalt saab pisikesele linnule panna jalarõnga. Ta on enda sõnul rõngastanud linde maailmas kõige rohkem – 44 aastaga üle 859 000. Aktiivsel rännuajal on päevas rõngastanud 7500 lindu. Maailma esirõngastaja sõnul on Vente Cape turistidele väga popp koht, kuid Eestist on linnuhuvilisi käinud vähe.
Kuusalu vallast osalesid õppereisil Kaisa Linno, Tiina Viirna, Ülle Tamm ja Urmas Kirtsi, Loksalt Ele Tern Kuiv-oja puhkekeskusest ning Hara sadamast Elona Smirnova.