Kül­ma sõ­ja muu­seum ja palverändurite õh­tu­söök Lee­dus Žemai­ti­ja rah­vus­par­gis

„Vä­ga ve­das gii­di­de­ga, kes olid pro­fes­sio­naal­sed, hoo­li­vad, rää­ki­sid hu­vi­ta­valt. Nen­de töö jäl­gi­mi­ne oli ins­pi­ree­riv ja õpet­lik,“ tun­nus­ta­sid La­he­maa ja Soo­maa rah­vus­par­gi, Re­ba­la maas­ti­ku­kait­se-a­la ning nen­de mõ­ju­piir­kon­da­de tu­ris­miet­te­võt­jad sep­temb­ri lõ­pus toi­mu­nud Lee­du-rei­sil Žemai­ti­ja rah­vus­par­ki ja Ne­mu­na­se del­ta kait­sea­la­le.

Kõi­ge meel­de­jää­vam, emot­sio­naal­sem, oo­ta­ma­tum ja vä­ga lõ­bus oli sel õp­pe­rei­sil et­nog­raa­fi­li­ses stii­lis õh­tu­söök – koo­re­ga kee­de­tud kar­tu­li­te ning hee­rin­ga-si­bu­la kül­ma su­pi söö­mi­ne tu­ris­mi­ta­lus Pas Te­vu­kus, ees­ti keel­de tõl­gi­tu­na Va­ne­ma­te Juu­res. Õi­ge­mi­ni oli see ot­se­kui eten­dus, mil­le osa­lis­teks kaa­sa­sid ka­ris­maa­ti­li­ne pe­re­nai­ne Ma­ri­jo­na ja ta ema Ma­ria ko­gu kü­la­lis­teg­ru­pi.

Kuu­mad kar­tu­lid olid laua­le pan­dud pruu­ni­des ta­kus­tes rii­de­kot­ti­des, kõr­va­le ür­ti­de­ga ha­pu­koo­re­või, pi­ru­kad, hee­rin­gas. Žemai­ti­ja ehk Sa­mo­gi­tia rah­vus­lik õh­tu­söök käis küün­la­val­gel, na­gu oli pal­ve­rän­du­ri­te ajal roh­kem kui sa­da aas­tat ta­ga­si. Sõi­me sa­vi­nõu­delt ja suu­re puust lu­si­ka­ga, mil­le vart saab ka­su­ta­da noa­na.

Tu­ris­mi­ta­lu asub Ze­mai­ti­ja rah­vus­par­gis omaaeg­sel pal­ve­rän­nu­teel. Pä­rand­kul­tuu­ri too­te ser­ti­fi­kaa­di päl­vi­nud õh­tu­söök viib tu­ris­tid ae­ga, kui seal­se­tel ela­ni­kel oli ko­hus­tus küp­se­ta­da pal­ve­rän­du­ri­te­le lei­ba ja neid võõ­rus­ta­da. Kui plaa­ni­te rei­si­da Lee­tu ja soo­vi­te ela­mu­si, võiks kind­las­ti uu­ri­da, kas Beržora­se jär­ve ää­res asuv Pas Te­vu­kus on va­ba. Kui öö­bi­da ei õn­nes­tu, pii­sab õh­tu­sest söö­maa­jast koos sõu­ga.

Kül­ma sõ­ja muu­seum tuu­ma­ra­ket­ti­de baa­sis
Žemai­ti­ja on Lee­du rah­vus­par­ki­dest tu­ris­ti­de seas po­pu­laar­seim, paik­neb Loo­de-Lee­dus. Seal­ne kõi­ge kü­las­ta­ta­vam koht on nõu­ko­gu­de ajast jää­nud en­di­ne Plokš­ti­ne baas – R-12U tuu­ma­ra­ket­ti­de maa-alu­ne star­di­hoid­la. Baas on re­konst­ruee­ri­tud ja töö­tab kül­ma sõ­ja muu­seu­mi­na, mi­da hal­dab rah­vus­par­gi ad­mi­nist­rat­sioon. Taas­ta­mi­se­le ku­lus 7,5 mil­jo­nit lit­ti ehk 2 mil­jo­nit eu­rot, tööd kest­sid küm­me aas­tat, muu­seum val­mis aas­tal 2012. Ra­ha­li­selt toe­tas Eu­roo­pa Liit.

Meid ring­sõi­tu­del ja loo­dus­mat­ka­del saat­nud Ra­mu­nas Ly­dis, Žemai­ti­ja rah­vus­par­gi di­rek­tor, rää­kis, et ko­gu si­sus­tus ala­tes apa­raa­ti­dest ja ku­ni sten­di­del eks­po­nee­ri­tud do­ku­men­ti­de­ni on os­te­tud va­nak­raa­mi­laa­ta­delt, an­tii­gi­poo­di­dest ja ko­gu­ja­telt, sest taas­ta­mi­se ajaks pol­nud mi­da­gi al­les. En­ne ko­roo­nat oli muu­seu­mis kü­las­ta­jaid aas­tas üle 45 000, Co­vi­di ajal jäi kü­las­ta­ta­vus esial­gu vä­ga väi­ke­seks, ent 2021. aas­tal oli sep­temb­ri lõ­puks käi­nud 25 000 tu­ris­ti. Ra­ke­ti­šah­ti ja ko­gu suurt maa-alust komp­lek­si oma­päi vaa­ta­ma ei lu­ba­ta. Maist sü­gi­se­ni oo­ta­vad gii­did hu­vi­li­si täis­tun­di­del.

Ehi­ta­ma ha­ka­ti Plokš­ti­ne baa­si 1960. aas­tal, asu­koht va­li­ti met­sa­de kes­ke­le ja vä­he­rah­vas­ta­tud ala­le. Ra­ke­tid ula­tu­sid sealt len­da­ma üle ko­gu Eu­roo­pa, len­nu­kau­gus oli 2200 ki­lo­meet­rit. Baa­si ra­ja­ti ne­li ra­ke­ti­hoid­lat sü­ga­vu­se­ga 30 meet­rit. Ra­ke­tid olid 23 meet­ri pik­ku­sed, li­saks 4meet­ri­ne lõh­ke­pea. Ehi­ta­sid 10 000 aja­tee­ni­jat Ees­tist – koht oli üli­sa­la­ja­ne, eest­la­sed too­di sel­leks, et ko­ha­li­kud ela­ni­kud ei saaks nen­de­ga su­hel­da ega kuu­leks baa­si koh­ta in­fot. Nii baa­si ra­ja­mi­sest kui ka töö­le hak­ka­mi­sest tead­sid ko­ha­li­kud vä­he. Kor­ra­ga tee­ni­sid baa­sis 3000 sõ­du­rit, kõr­geim sõ­ja­väe­la­ne oli pol­kov­nik. Sõ­ja­väe­lin­nak koos­nes 20 ma­jast, prae­gu on neist al­les 2. Ehk­ki baa­si pee­ti üli­sa­la­ja­seks, oli NA­TO-l ole­mas täp­ne in­fo. Kül­ma sõ­ja muu­seu­mi eks­po­naa­ti­de seas on 1967. aas­tal koos­ta­tud ing­li­s­keel­ne loe­te­lu Nõu­ko­gu­de Lii­du kõi­gist ra­ke­ti­baa­si­dest, ka Ees­tis asu­nu­test.

Vast­la­päe­va muu­seum
Rah­vus­par­gi kon­tor ja kü­las­tus­kes­kus ning muu­seum asu­vad Pla­te­liai lin­na­ke­ses. Sa­mu­ti on seal rah­vus­par­gi­le kuu­luv kä­si­töö­kes­kus koos söö­gi­saa­li­ga ning ruu­mi­kas ko­gu­kon­na­kes­kus, mis pak­kus taas ül­la­tu­se – hoo­ne ühes osas hoi­tak­se sein­tel ja ku­ju­de­na vast­la­päe­va mas­ke. Need li­gi 300 mas­ki on ko­ha­li­ke teh­tud ja ol­nud vast­la­päe­va­del ka­su­tu­ses. Muu­seu­mi ja ko­gu­kon­na­kes­ku­se pe­re­nai­ne rää­kis, kui­das lee­du­kad ke­has­tu­vad vast­la­päe­val ise­teh­tud mas­ki­de ja kos­tüü­mi­de abil müs­ti­lis­teks olen­di­teks. Kü­las­ta­tak­se naab­reid, soo­vi­tak­se head ra­ha- ja muud õn­ne, süüak­se pann­koo­ke.

Vast­la­päev on ka Lee­dus tra­dit­sioo­ni­li­selt tei­si­päe­val. Tä­his­ta­mi­se­ga alus­ta­tak­se kel­la 10-11 ajal hom­mi­kul, kui mas­ki­de­ga ja kos­tü­mee­ri­tud ko­gu­kon­na­liik­med käi­vad pe­rest pe­res­se. Neid oo­da­tak­se ja kos­ti­ta­tak­se. Kel­la 16 pai­ku ko­gu­ne­tak­se lin­na­ke­se kes­ke­le plat­si­le, kus pi­dut­se­tak­se sü­daöö­ni. Igal aas­tal te­hak­se uued mas­kid, va­nad on jäe­tud muu­seu­mi.
Gii­di sõ­nul said sel­li­sed mas­ki­de­ga vast­la­pi­dus­tu­sed al­gu­se nen­de juu­rest Pla­te­liaist. Meis­ter­da­takse vil­ja­ku­se ju­ma­lan­na ku­ju, mi­da vee­takse vank­ril lä­bi lin­na, õn­ne toob, kui saab möö­da­sõit­vat ku­ju puu­du­ta­da. Ku­ju on sea­tud nii, et keer­leb ja kõi­gub vank­ris, se­da­si ula­tub pa­re­mi­ni rah­va­ni. Päe­va lõ­puks ku­ju põ­le­ta­takse. Te­gu on pa­gan­li­ku pä­ran­di­ga, mi­da ki­rik ei tun­nus­ta­nud, kuid vii­ma­sel ajal on ka ki­ri­kuõ­pe­ta­jat pi­dus­tus­tel näh­tud, li­sas giid.

Mee­ta­lu me­si­las­te­raa­pia
Oo­ta­ma­tult eri­su­gu­ne vas­tu­võtt oli ka mee­ta­lus Me­daus Kle­te­le, kus pe­re­mees Do­na­tas Ab­ru­tis te­gi mei­le lõ­bu­sa tut­vus­tus­käi­gu ja pe­re­nai­ne Dai­na kor­ral­das eri mait­se­ga mee­se­gu­de mõis­ta­tus­män­gu-de­gus­tee­ri­mi­se, mis loo­mu­li­kult lõp­pes too­de­te müü­gi­ga.

Lä­bi klaa­si sai taluõues jäl­gi­da ühe me­si­las­pe­re te­ge­mi­si ning sis­se as­tu­da me­si­las­te­raa­pia ma­ja­kes­se, ku­hu on pan­dud la­vat­sid. Me­si­las- ehk api­te­raa­pia ma­jas, mil­le põ­ran­da all asu­vad me­si­ta­rud, on ter­ven­da­va mõ­ju­ga nii lõhn, su­min kui ka elekt­ro­mag­nee­ti­li­sed lai­ned. Pe­re­mees rää­kis, et nä­gi ka­hek­sa aas­tat ta­ga­si sel­list ma­ja­kest Slo­vee­nias, kus se­da pi­did kõi­ge enam ka­su­ta­ma dip­lo­maa­ti­de nai­sed.

Kuul­si­me roh­kelt hu­vi­ta­vaid fak­te. Töö­me­si­la­sed ta­ju­vad tu­hat kor­da pa­re­mi­ni lõh­nu kui koe­rad, kes ta­ju­vad tuhat kor­da pa­re­mi­ni lõh­nu kui ini­me­ne, tea­tas pe­re­mees.

Rat­ta­ra­da üm­ber Pla­te­liai jär­ve
Rah­vus­va­he­li­se Lea­der-pro­jek­ti „Mit­me­ke­si­se sääst­va tu­ris­mi et­te­võt­lu­se ühi­sa­ren­da­mi­ne“ õp­pe­reis Žemai­ti­ja rah­vus­par­ki ja Ne­mu­na­se del­ta kait­sea­la­le pi­di La­he­maa, Soo­maa ja Re­ba­la piir­kon­na tu­ris­mi­ga te­ge­le­va­te­le väi­keet­te­võt­ja­te­le toi­mu­ma es­malt mul­lu ok­toob­ris. Ko­roo­na­pii­ran­gu­te tõt­tu lük­kus 2021 märt­sis­se ning teoks sai veel pool aas­tat hil­jem. Te­gu on sääst­va tu­ris­mi jät­kup­ro­jek­ti­ga, mil­le al­ga­tas taas Aren­dus­ko­ja Lea­der-te­ge­vusg­rupp. Ees­tist osa­le­vad veel Ro­he­li­se Jõe­maa Lea­der-te­ge­vusg­rupp, kel­le piir­kon­nas on Soo­maa, ning Põh­ja-Harju Koos­töö­ko­gu, mis hõl­mab ka Re­ba­la ja Kol­ga la­he väi­ke­saar­te maas­ti­ku­kait­sea­la­sid.

Žemai­ti­ja rah­vus­par­gil on EU­RO­PARC­ ser­ti­fi­kaat. Tä­nu Aren­dus­ko­ja Lea­der-te­ge­vug­ru­pi eest­ve­da­mi­se­le saa­di sääst­va tu­ris­mi pro­jek­ti raa­mes ser­ti­fi­kaat 2019. aas­ta lõ­pus ka La­he­maa rah­vus­par­gi­le. Soo­maa­le an­ti ser­ti­fi­kaat 2021. aas­ta al­gu­ses sa­mu­ti Lea­der-pro­jek­ti toel.

Žemai­ti­ja rah­vus­park loo­di 30 aas­tat ta­ga­si, aas­tal 1991 ning hõl­mab 5 kü­la ja 2 lin­na. Pin­da­la on 217 ruut­ki­lo­meet­rit, ela­nik­ke kok­ku üle 3000. Õp­pe­rei­sil osa­le­nud kul­tuu­ri­pä­ran­di spet­sia­list Ave Pau­lus, kel­le pea­mi­ne töö­piir­kond on La­he­maa, juh­tis tä­he­le­pa­nu, et kui­gi Žemai­ti­ja on La­he­maast kolm kor­da väik­sem, on seal ela­nik­ke um­bes sa­ma pal­ju. Rah­vus­park ümb­rit­seb Pla­te­liai jär­ve, mis on Bal­ti­ku­mi va­nim. Väik­se­maid jär­vi on üle paa­ri­küm­ne. Pla­te­liai on ku­ni 14 meet­rit sü­gav, pea­mi­ne ka­la on siig. Võr­gu­ga rah­vus­par­gis jär­vest ka­la püü­da ei to­hi. Sa­da­maid ja laut­ri­koh­ti hak­kas sil­ma mit­mel pool. Di­rek­tor sel­gi­tas, et nen­de ra­ja­mi­sel tu­leb kü­si­da ad­mi­nist­rat­sioo­nilt lu­ba ning pä­ris iga­le poo­le ehi­ta­da ei saa.

Ele­vust te­ki­tas jalg­rat­ta­matk üm­ber Pla­te­liai jär­ve koos va­he­pea­tus­te­ga vaa­ta­mis­väär­sus­te juu­res. Rah­vus­par­gis asu­vad ka Lee­du kaks va­ni­mat suurt puur­ki­ri­kut 1740nda­test aas­ta­test. Pä­rast di­rek­to­ri eest­ve­da­mi­sel teh­tud rat­ta­sõi­tu üm­ber jär­ve ning te­ma juh­ti­mi­sel käi­dud jalg­si­mat­ku lin­na­mäel ja mit­mel mat­ka­ra­jal tõ­des La­he­maa Tu­ris­miü­hin­gu üks asu­ta­jaid Kai­sa Lin­no, et mul­jet aval­das, kui­das di­rek­tor meie­ga ka­hel päe­val te­ge­les: „Eri koh­ti kü­las­ta­des, juh­ti­mist ja kor­ral­dust vaa­da­tes tek­kis pa­ra­ta­ma­tult tun­ne, kui rah­vus­par­gis on ad­mi­nist­rat­sioon, on seal kü­las­tus pa­re­mi­ni kor­ral­da­tud.“

Rah­vus­par­ki­del on Lee­dus veel oma ee­lar­ve­li­ne ra­ha­kott ja töö­ta­jad, ju­hib ad­mi­nist­rat­sioon, na­gu oli 2009. aas­ta­ni La­he­maal. Žemai­ti­ja rah­vus­par­gis on töö­ta­jaid kok­ku 34. Di­rek­tor rõ­hu­tas, et vä­ga täh­tis on koos­töö piir­kon­na mõ­le­ma oma­va­lit­su­se ja ko­ha­li­ke ko­gu­kon­da­de­ga. Meie gru­pi­liik­me­te kur­vas­tu­seks mär­kis ta, et nüüd on Lee­dus­ki ees re­for­mid, omaet­te ad­mi­nist­rat­sioo­nid kao­ta­tak­se, rah­vus­par­gid viiak­se üht­se juh­ti­mi­se al­la riik­li­ku amet­kon­na st­ruk­tuu­rio­sa­na.

Ogins­ki loss ja la­bü­rin­ti­de­ga ta­lu
Eri­li­ne oli ka hert­sog Mic­hal Mi­ko­laj Ogins­ki mõi­sa ja par­gi kü­las­tus Plun­ges. Mõi­sas asus pä­rast rii­gis­ta­mist põl­lu­ma­jan­dus­kool, hil­jem oli Lee­du sõ­ja­väe kä­su­tu­ses. Prae­gu on seal Žemai­ti­ja kuns­ti­muu­seum. Ko­gu ring­käi­gu aja imet­le­si­me mõi­sap­rouaks riie­ta­tud gii­di, kes oma ole­mu­se, jut­tu­de ja ma­nee­ri­de­ga viis meid olus­tik­ku, kui seal ela­sid mõis­ni­kud. On, mil­lest õp­pi­da, tõ­de­sid rah­vus­par­ki­de et­te­võt­jad taas.

Ise­moo­di äri­te­ge­vust nä­gi­me ener­gee­ti­lis­te la­bü­rin­ti­de ja geo­meet­ri­lis­te fi­guu­ri­de­ga par­gis. Seal­ne pe­re­nai­ne rää­kis, et va­li­sid koos abi­kaa­sa­ga la­bü­rin­ti­de asu­ko­had tun­de jär­gi, neid kü­las­ta­nud ekst­ra­sen­sid on kin­ni­ta­nud, et mõ­ju­vad tões­ti ra­hus­ta­valt. Puu­de va­he­le ja ka nii­tu­de­le lao­tud ki­vi­de­ga ra­da­del saavad külastajad kõn­di­da ki­lo­meet­reid.

Tut­tav Rus­ne saar
Ne­mu­na­se del­ta mär­ga­lal ja seal­sel jõ­ge­de­ga pii­ra­tud Rus­ne saa­rel käi­si­me ka 2020. aas­ta märt­sis. Taas võõ­rus­tas meid La­ma­tos Ze­me Lea­der-te­ge­vusg­rupp.

Va­he­tult en­ne ko­roo­na­sul­gu toi­mu­nud rei­sil lin­nu­vaat­lus­te­ni ei jõud­nud. Loo­dus­giid-öko­loog Po­vi­las Bag­do­na viis meid nüüd ka­na­li­te­ga pold­ri­teks jao­ta­tud ma­da­la­te­le luh­ta­de­le, mi­da ni­me­tas mig­rat­sioo­ni­teeks – rändlin­du­de üle­lii­ku­mi­se ko­haks, mis on pa­ra­diis nii lin­du­de­le kui ka­la­de­le. Ka­la ei to­hi sel­lel alal püü­da ise­gi mit­te õn­ge­ga.

Vä­ga vah­valt võt­tis meid vas­tu ka lin­du­de rõn­gas­ta­ja ja uu­ri­ja Vy­tau­tas Ju­sys me­reäär­ses lin­nu­vaat­lus­jaa­mas Ven­te Ca­pe. Hu­moo­ri­ka ju­tu kõr­val näi­tas ta, kui­võrd kii­relt ja osa­valt saab pi­si­ke­se­le lin­nu­le pan­na ja­la­rõn­ga. Ta on en­da sõ­nul rõn­gas­ta­nud lin­de maail­mas kõi­ge roh­kem – 44 aas­ta­ga üle 859 000. Ak­tiiv­sel rän­nua­jal on päe­vas rõn­gas­ta­nud 7500 lin­du. Maail­ma esi­rõn­gas­ta­ja sõ­nul on Ven­te Ca­pe tu­ris­ti­de­le vä­ga popp koht, kuid Ees­tist on lin­nu­hu­vi­li­si käi­nud vä­he.

Kuu­sa­lu val­last osa­le­sid õp­pe­rei­sil Kai­sa Lin­no, Tii­na Viir­na, Ül­le Tamm ja Ur­mas Kirt­si, Lok­salt Ele Tern Kui­v-o­ja puh­ke­kes­ku­sest ning Hara sadamast Elona Smirnova.