„Oli ilus pidu,“ kiitis maestro VELJO TORMIS pärast Kuusalu ja Jõelähtme valla ühise laulu- ja tantsupeo lõppu.
Kahe valla teine koospeetud laulu- ja tantsupidu, seekordse nimega „Regilaul ja karuäke“ oli pühendatud Kuusalu valla aukodaniku, helilooja Veljo Tormise 85. sünnipäevale, mis tuleb 7. augustil. Veljo Tormise sünnikodu asub Kuusalu vallas Aru külas. Maestro suvekodu jääb Kuusalu kihelkonna maadele Jõelähtme valda – Kullamäelt on Kuusalu valla piirini mõned kilomeetrid.
Esinejaid oli laupäeval, 30. mail toimunud peol kokku üle 800 alates algklassilastest kuni tantsumemmedeni. Kuusalu vallast osales 20 kollektiivi ligi 400 esinejaga, Jõelähtme vallast 18 umbes 300 laulja-tantsijaga. Loksa linnaga seotud taidlejaid oli 120, kusjuures nii Loksa muusikakooli vilistlaskooris kui ka peol osalenud 7 tantsurühmas on palju Kuusalu valla külade elanikke. Veel esinesid ansambel Estonian Voices ja Lahemaa Rahwamuusikud, mõlemas on samuti Kuusalu valla inimesi.
Suur osa kavas olnud tantsudest on üles kirjutatud Kuusalu kihelkonnast, mõned ka Jõelähtme kihelkonnast. Memmede ja noorte tantsudele mängisid saatemuusikat Lahemaa rahvamuusikud.
Koorid esitasid Veljo Tormise seatud rahvalaule. Kaks viimast laulu olid noortelt autoritelt: Pärt Uusbergi ja Kärt Johansoni „Õhtu ilu“ ning Kuusalu valla Kasispea-Vihasoo juurtega Kadri Voorandi selleks peoks kirjutatud „Lauluäke“. Kuusalu Kunstide Kooli sümfooniaorkester ja Kuusalu pasunakoor mängisid „Kuusalu pulmamarssi“.
Vaatajad tunnustasid, et etendus oli hästi seatud ja tervik. Oli tunda lavastaja professionaalset kätt ning kiideti esinejate head taset.
Peo idee, nime ja kava kontseptsiooni autor, kunstiline juht Karin Soosalu jutustas, et etenduse järel, kui tänati juhendajaid, tulid tema juurde isa ja tütar Prantsusmaalt. Nad sõitsid mööda, märkasid Rihumäel staadioni ning spordikeskuse juures palju autosid, otsustasid uurida, millega tegu.
Karin Soosalu: „Nad kallistasid ja olid vaimustuses, ütlesid, et need olid unustamatud hetked – et midagi sellist toimub nii väikeses kohas. Kui meie Eesti tantsud ja laulud sedasi puudutavad võõraid inimesi, siis mõtled, et ju me tegime õiget asja. Oli töine päev, mis algas ühisproovidega ja lõppes väga kenasti. Ilm, millest sõltusime, oli väga ilus. Päris laulu- ja tantsupeo mulje jäi. Olin helitelgis, vaatasin otse lavale. Kui lõpus välja tulin, vaatasin publiku poole ja rahvast oli üsna palju.“
Kiidusõnu jagas ka riigikogu kultuurikomisjoni juht Laine Randjärv: „Olen vaimustuses. Et Kuusalu kandis on nii tugev kultuurikiht, seda tean ammu, aga et kaks valda ühendavad jõud, see on veel omaette eriline. Tublid vallajuhid, et mõtlevad inimeste peale. Pidu oli väga toredalt seatud. Tulin kaasa elama Veljo Tormise sünnipäevakontserdile. Kuusalu vallas on tugevad tegijad koorijuhid Niina ja Taavi Esko, orkestrite dirigent Ott Kask.“
Kingitus VELJO TORMISELE
Peo alguses õnnitlesid MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts juhatuse liige Ulve Märtson ja tegevjuht Ulvi Rand maestro Veljo Tormist ning kinkisid talle lilled, puust küünlajala-karuäkke, mille valmistas Kolga segarühma rahvatantsija Priidu Veersalu, ja „Lauluäkke“ sõnad spoonile kirjutatult.
Joonas Pürg luges ette Harju maavanema Ülle Rajasalu tervituse.
Laine Randjärv lausus oma tervitussõnavõtus: „Kas on õnnelikumat rahvast kui meie – oleme koos Veljo Tormisega. Tema on meile teadvustanud rahvalaulu, ilma temata polekski ehk olnud põhjust regilaulupidu pidada. Kingin maestrole Anton Hansen Tammsaare mõtteterade raamatu. Siin on öeldud: „Kus lauldakse, seal istu maha, sest laul on rahumaa.“ Aitäh, Veljo Tormis, et oled meile andnud rahumaa.“
Tormise-seltsi juhatuse liige Aleksander Skolimowski teatas, et Veljo Tormis tegi seltsile vastukingituse – 1997. aastal välja antud 20 raamatut „Lahemaa vanad laulud“, mille ta on kokku pannud koos Ingrid Rüütli ja Ruth Miroviga. Raamatud on Kuusalu rahvamajas hoiul, kes tahab, saab kasutada või päris endale.
Pidu lõppes traditsiooniliselt juhendajate tänamisega. „Lauluäkke“ autor Kadri Voorand kutsuti ka pärast laulu esitamist eraldi välja.
Kadri Voorand, kes käis laval Estonian Voicesega, laulis solistina koos segakooridega „Lauljaid otsitakse“ ning tegi viiuliga kaasa Lahemaa ansamblis, rääkis, et „Lauluäkke“ meloodia ja harmooniaosa sündisid otsekui iseenesest, keerulisem oli regilaulu sõnadega: „Nende kallal nokitsesin kauem, sõnad pidid tulema õiged. Tänu sellele, et sain Kuusalus koos kooride ja Taavi Eskoga proovida, riisusin üleliigse ja jäi see, mis ettekandele tuli. Mulle pidu väga meeldis, oli põimitud laulude ja tantsudega, alati olen pooldanud, et tantsitaks elava muusika järgi. See pidu ja kogu päev oli eriline, esmalt käisime meie ansambli laulja Aare Külama kodus Kuusalu lähedal, elasime olustikku sisse.“
Kontserti filmisid OÜ Mardivideo operaatorid kolme kaameraga ning salvestati ka drooniga. Tormise-seltsi tegevjuht Ulvi Rand ütles, et vallavalitsus tellis ülevaate regilaulupeost Kuusalu valla tänavusse kroonikafilmi. Kui on hea materjal, siis võiks mõelda ka eraldi filmi kokkupanekule, arvas ta.
Pidu lõppes õhtul ansambli Metsatöll kontserdiga, ühispeo projektijuhi Kadri Idavainu sõnul jagati publikule 800 käepaela. Päevases etenduses kasutatud lava oli püstitatud ansambli nõuete järgi ning „Regilaulu ja karuäkke“ heli seadis bändi helimees.
Jõelähtme vallavanem, Kuusalu ja Jõelähtme valla ühise laulu- ja tantsupeo traditsiooni algataja Andrus Umboja osales Kuusalus koorilauljana: „Pidu jättis väga hea mulje, oli ladus ja hästi korraldatud. Läbiv joon oli Tormise-teema, tänu sellele oli emotsioon eriline nii korraldajatele, esinejatele kui publikule. Järgmine pidu tuleb Jägala joa pargis kas ülejärgmisel aastal või veel aasta edasi. Arvan, et Jõelähtme ja Kuusalu valla ühise peo traditsioon jätkub – kui kaasame naabrid, on osalejaid rohkem ja pidu võimsam.“
Töötoad, noortekohvikud ja ehitud puud
Kuna Kuusalu ja Jõelähtme valla ühise laulu- ja tantsupeo „Regilaul ja karuäke“ proovid algasid laupäeva hommikul kell 11, avati peoplatsil töötoad ja kohvikud kolm tundi enne peo algust, kella 13 ajal, et lauljatel-tantsijatel oleks vahepeal tegevust.
Omaette kohvikutega olid esindatud Jõelähtme valla Loo noortekeskus ning Kuusalu noortekeskused. Kiiu noortejuht Heleri Paiste rääkis, et esmakordselt tegutsesid Kiiu, Kuusalu ja Kolga noortekeskuste noored ühiselt, õpiti üksteist tundma. Noored kandsid noortekeskuse logoga, kuid eri värvi särke: Kiiu noored olid siniste, Kuusalu roheliste ja Kolga punastega. Noored aitasid müüa peo kava.
Eraldi telgiga olid peol Kuusalu „usinad“ koos juhendajatega, kes kogusid omatehtud kookide ja saiakestega raha jõulureisiks. Pakuti ka ponisõitu ja auhinna peale ketiviset.
Palju uudistajaid oli looduseteemalistes töötubades. MTÜ Lahemaa Looduskool pakkus nuputamist sõnamängudes. RMK Oandu Looduskooli naised eesotsas Tiina Neljandikuga õpetasid paelu punuma. Sai harjutada lindude tundmist. Kaasa olid toodud ja sai määrata taimi, mille nimi al-gas sõnaga „karu“, neid oli kokku 9: karukell, karuohakas, karulauk, karutubakas, karumustikas, karusammal, karuputk, karukold, karukeel.
Lõnga ketramist õpetas Kolgast Sae lambatalu pererahvas. Puutööd sai proovida Taluõue Käsitöötallis.
Staadioni nõlval kasvavad 7 mändi ehiti hiiepuudeks. MTÜ Veljo Tormise Kultuuriselts tegevjuht Ulvi Rand kõneles, et eelnevalt küsiti Maavalla Kojast, kas mände võib hiiepuudena kaunistada ning sealt vastati, et on väga tervitatav.
Peo kunstnik Anu Karjatse, kes kujundas regilaulupeo logo, jäi hiiepuudega väga rahule. Kuusalu Kunstide Kooli kunstiklass kaunistas oma männi soovilintidega, mille otstesse olid pandud väikesed kellukesed. Vihasoo lasteaia-algkooli hiiepuud ehtisid tuulekellad. Kolga kooli õpilased punusid riideribadest nöörid. Loksa gümnaasiumi lapsed seadsid ümber puu sallid, millele olid kinnitatud pisikesed heegeldatud pitslinikud. Jõelähtme muusika- ja kunstikooli ning Loo keskkooli ühised hiiepuud kujutasid rahvariides naisi. Neeme kooli laste kaunistatud mänd oli merevahupuu – Neeme kool on kolmest küljest ümbritsetud merega.
Kogu peo eelarve on umbkaudu 28 000 eurot. Veljo Tormise Kultuuriseltsi tegevjuht märkis, et lähema paari nädala jooksul saadakse arved ja selgub lõplik maksumus: „Kvaliteetse peo tegemine on kallis ning on hea, et saime kasutada vabatahtlike abi. Suursponsorid on Kuusalu vald ja Selveri Köök. Toetasid veel Kultuurkapital, Hasartmängunõukogu, Rahvakultuuri Keskus ja mitmed ettevõtted Kuusalu vallast.“
Jõelähtme vald tasus oma esinejate bussisõitude eest proovi ja peole ning toitlustuse. Loksa taidlejate sõidu ja lõuna eest maksab Kuusalu vald.
