Raasiku vallavanem RAUL SIEM, volikogu võttis 13. veebruaril vastu valla tänavuse eelarve, kuidas seda iseloomustate?
„Tänavuse eelarve peamised märksõnad on kasvavad energiahinnad, euribori tõus ja palgasurve. Kui varem on vallaeelarve suurenemine olnud tasakaalus, tulud ja kulud on suurenenud enam-vähem samas suurusjärgus, siis käesoleva aasta eelarves on kulud tavapärasest suuremad. See tähendab väiksemat põhitegevuse tulemit ja seetõttu ka väiksemat investeerimisvõimekust. Usun, et nii suures mahus kulude kasv ei ole püsiv ning järgmiste aastate eelarvetes on kulud tuludega paremas tasakaalus.
Vaatamata suurele kulude kasvule on meil tulude pool siiski 400 000 euro võrra jooksvatest kuludest suurem. See tähendab, et saame ka investeerida.“
Kuidas tulusid planeerisite, kui palju on eelarves planeeritud üksikisiku tulumaksu kasvu?
„Raasiku vald on eelarvetulude planeerimisel olnud alati konservatiivne, üksikisiku tulumaksu laekumise prognoosides oleme ka käesoleval aastal oluliselt konservatiivsemad kui naabervallad.
Maksutulud tõusevad eelmise aasta eelarvega võrreldes kokku 11 protsenti, üksikisiku tulumaksu kasvu oleme prognoosinud 8,6 protsenti. Kui aasta teises pooles selgub, et tulumaksu laekumine on oodatust parem, siis on see positiivne, kuid teatud puhver peab tänapäeval olema. Näiteks möödunud aastal, kui läksime elektribörsile, oligi konservatiivsuse põhimõte see, mis meid pinnal hoidis, ning saime planeeritust kordades kõrgemate elektrikuludega kenasti hakkama.“
Nimetasite eelarve ühe märksõnana palgasurvet.
„Jah, kulude kõige suurem kasv on seotud palgatõusuga. Seekordne palgakasv on suurem kui tavapäraselt ja tingitud sellest, et riigieelarvest suurendati õpetajate töötasusid. Riigieelarvest palka saavate õpetajate märkimisväärne palgakasv tekitas otsest reaalset palgakasvuootust kõigile pedagoogilist tööd tegevatele inimestele ja ka neile, kes saavad palka vallaeelarvest. Oleme leidnud raha, et jätkata lasteaiaõpetajate töötasu hoidmist 90 protsendil kooliõpetajate palgast. Saame ka riigilt toetust, kuid toetus ei kata lasteaiaõpetajate palgatõusu, mis on vallaeelarvele oluliselt suurem kulu.“
Kui palju tõusevad valla teistes allasutustes töötavate haridus- ja kultuuritöötajate ning vallavalitsuse töötasud?
„Riigilt palka saavate õpetajate töötasude tõus tekitas palgatõusu ootuse kõikidele. Suurendame käesoleval aastal kõigi valla heaks töötavate inimeste töötasu keskmiselt 17 protsenti. Vallavalitsuse ametkonna palgatõus selleni paraku ei küüni, ametnike palgatõus jääb umbes 10 protsendi juurde. Vallavanema palk ei muutu.“
Aasta tagasi antud intervjuus ütlesite, et vallavalitsuse struktuur on liiga õhuke ja parema teenuse pakkumiseks on vaja luua uusi ametikohti. Vallavalitsuses on neli uut ametikohta, kas palgaraha nende täitmiseks on eelarves olemas?
„Kui viisime vallavalitsuse struktuurimuudatuse volikokku, leppisime kokku, et hakkame uusi ametikohti täitma mitte korraga, vaid vastavalt vajadusele ning võibolla ka osalise koormusega. Täna ma ei julge näiteks öelda, kas kommunikatsioonispetsialist peaks kohe olema sajaprotsendilise töökoormusega või piisab esialgu ka poole kohaga töötajast. Haldusspetsialisti on kindlasti kiiresti vaja, samuti arendusjuhti. Kuna eelarve on vastu võetud, saame nüüd konkursid välja kuulutada.“
Kui palju saate 2023. aastal investeerida?
„Investeeringute maht on eelarves 2,5 miljonit eurot. Kõige suurem koht, kuhu raha paigutame, on valla teed. Neisse investeerime tänavu 522 000 eurot. Selle eest viime mitu teed musta katte alla, alustame Aruküla-Kalesi kergliiklustee tee ehitamist ja Peningi-Raasiku kergliiklustee projekteerimist.
Spordirajatistesse investeerime ligi 300 000 eurot. Selle eest saame koos toetusrahaga Arukülla välijõusaali ja Raasikule pumptracki ning alustada Raasikule terviseraja tegemist. Tänavu on kavas terviserada projekteerida, kuid võibolla saame hakata ka ehitama, kui õnnestub teha projekteerimis-ehitushange koos.
Energiatõhususe projekti toel rekonstrueerime ja automatiseerime vallamaja keskküttesüsteemi ja ventilatsiooni, vallamaja katusele paigaldatakse päikesepaneelid. See on üle-eelmisel aastal alustatud projekti jätk, tänavuses eelarves on selle jaoks 600 000 eurot.
Investeerime ka Raasiku reoveepuhastusjaama võimekuse tõstmisse. Selleks eraldame OÜ-le Raven 400 000 eurot. Lisaks lõpetame tänavu eelmise aasta suuremad projektid – Raasikul Nurme tänaval sotsiaalkortermaja rekonstrueerimise ja Raasiku lasteaia lisarühma ehituse. Viime lõpule ka Pikavere mõisakooli fassaadi ja sissepääsude rekonstrueerimise.“
Ütlesite, et eelarve tulude-kulude vahe on 400 000 eurot. Kas see tähendab, et suurema osa investeeringute jaoks võtate laenu?
„Sihtotstarbelisi toetusi saame investeeringuteks ligi 600 000 eurot, kuid tõenäoliselt vajame investeeringute jaoks veel tõesti 1-1,4 miljonit eurot laenu. Valla finantsseisund ei ole kehv ja oleme võimelised investeeringuteks laenu võtma. Selle ongi taganud konservatiivse planeerimise põhimõte.“
Eelmisel aastal rakendasite Raasiku vallas esmakordselt kaasavat eelarvet. Kuidas tänavu?
„Kaasava eelarve jaoks on ka 2023. aasta eelarves 10 000 eurot. Plaanime kaasava eelarve menetlemise korda volikogu järgmisel istungil veidi muuta. Eelmisel aastal rakendasime seda esimest korda, nüüd vaatame üle praktikas selgunud kitsaskohad ja teeme vajalikud muudatused. Eelkõige soovime muuta liiga bürokraatlikku menetlusprotsessi veidi lühemaks, et otsused sünniksid kiiremini, sest seda kiiremini saavad inimesed hakata kaasava eelarve projekte ellu viima.“