Ida-Harju Koostöökoda korraldas toiduprojekti koolituspäeva, et laatadel-turgudel kaubelda kodus tehtud küpsetistega.
Raudoja kõrtsitalus oli Leader-programmist rahastatava 4osalise toiduprojekti koolituse esimene päev. Koostöökoda viis ellu Raasiku OTTist tulnud idee julgustada enda köögis valmistatud toiduga koduseinte vahelt välja tulema. Ida-Harju Koostöökoda ühendab 4 valda: Aegviidu, Anija, Kose ja Raasiku. Koolitusel oli 27 osalejat.
Koolitajad olid Mairi Pajula ja Pille Edovald toidu- ja veterinaarameti Harjumaa veterinaarkeskuse toidubüroost.
Ida-Harju Koostöökoja juht Tiina Sergo rääkis, et palju on huvilisi, kellel on oskust ja soovi valmistada toitu, seda teistega jagada ning sel viisil raha teenida: „Sel juhul peab aga oma koduköögist veterinaarametile teada andma.“
Teavitatud kodukööke on toidu- ja veterinaarameti andmetel Eestis üle 800. Oma köögist on teavitanud ka Raudoja kõrtsitalu perenaine Ave Nahkur.
Ta rääkis, et toidukoolituse idee sai Raasiku OTTilt ehk Otse Tootjalt Tarbijale liikumiselt: „Raasiku OTTi eestvedaja Meeli Teder on käinud mitmel koolitusel ning teadis, et huvi selle teema vastu on suur. OTT poleks üksi suutnud nii suurt projekti välja kanda, seega otsustasime neile appi tulla ning teha koolitus suuremas mahus ja mitme valla peale. Osalejaid oli ka näiteks Kuusalust ja Kiilist.“
Koostöökoda sai toiduprojektile Leader-meetmest 3000 eurot, et arendada kodukööke. Koolituspäevi on tulemas veel. 17. aprillil keskenduti Anija mõisas sellele, kuidas oma koduköögist teavitada, sellele tunnustus saada ning mis nõuded on avalikel üritustel müümiseks.
Tiina Sergo lausus, et selle teema juurde jõuti ka juba Raudojal: „Osalejate küsimused olid väga laiahaardelised, seega peame täpsustama, mis teemadel järgmistel koolituspäevadel veel rääkida.“
Ta lisas, et toiduprojekt hõlmab ka ringreisi: „Plaanime minna vaatama, kuidas Eestis mujal koduköögid toimivad. Kohaliku toidu tootjad on kavas panna kirja trükisesse.“
Koolitajad uurisid kõigilt osalejatelt, mis ootustega nad kohale tulid.
Egne Aavik Soodlast ütles, et tema tütre klass plaanib minna 1. mail Kuusalu laadale: „Nad küpsetavad kogu klassiga ning tahavad hakata müüma. Mind huvitab, kas ja millised on tingimused sellele müügile.“
Ka Triinu Kopvelt Kõrvemaa turismikeskusest tundis huvi, millega peab arvestama, kui teha kodukohvikut või osaleda laatadel.
Marie Reinike Raasiku vallast ütles, et on õppinud kondiitriks ning soovib oma küpsetisi ka teistele müüa.
Koolitaja Mairi Pajula selgitas, et koduköök on võrreldes jae- ja toitlustusettevõtetega väiksemahulisem, kuid ka seal kehtivad omad nõuded: „Koduköök on seal, kus inimene ise elab ning kasutab toidu tegemiseks oma kodutarbeid. Ladustamine ega pakendamine pole koduköögis lubatud.“
Ta lisas, et kui tootja rendib toiduvalmistamiseks näiteks korteri või mõne muu pinna, on see juba töötlemisettevõte. Koduköögist peab teavitama siis, kui tegevus on regulaarne. Lisaks peab pidama enesekontrolli plaani, kuhu tuleb kirja panna, milliseid toiduaineid on kasutatud. Kraaniveest peavad olema võetud proovid ning kodukokal olema tervisetõend. Veterinaar- ja toiduamet käib kodukööke kontrollimas kord aastas.
Mairi Pajula ütles, et aeg-ajalt tuleb ka kaebusi: „Ida-Harju piirkonnast on saadetud sellel aastal 12 teavitust, seda pole väga palju, kuid nendega tuleb tegeleda. Kui kodukokk on otsustanud oma toodangut müüa laiemale hulgale, peab olema tagatud, et toit oleks kvaliteetne ning valmistatud hügieeninõuetele vastavalt.“
