Kehras, Alaveres, Lillis, Voosel on olnud ÜVKga liitujaid oodatust vähem.
Volikogu istungil tutvustasid abivallavanem Urmo Sitsi ja OÜ Velko AV juht Rain Oks Anija valla vee- ja soojatootja senist tegevust ning tulevikku.
Urmo Sitsi ütles, et Velko seisab silmitsi kolme peamise valdkonnaga: „Kuna ÜVK on valmis, seisame probleemi ees, kuidas jõuda lõpuni liitumistega. Teiseks tuleb seista selle eest, et saaksid lõpetatud ÜVK ehituse järgsed taastamistööd. Küsimus on katlamaja – kas toota sooja ise, koos tehasega või jätta see ainult tehasele.“
Rain Oks rääkis, et veemajanduses on suured investeeringud tehtud. Nüüd on vaja investeerida ainult sadevee kanalisatsiooni. Ka katlamajad on renoveeritud. Renoveerimist vajavad soojatrassid, mida on kokku ligi 6 kilomeetrit.
„Tõenäoliselt on võimalus saada selleks toetust. Omaosalus on Velkol olemas,“ sõnas Rain Oks.
Vallavanem Arvi Karotam ütles, et tehase juhtkonnaga kohtudes tuli välja nende huvi hakata sooja tootma. Ta küsis Rain Oksa arvamust, kas on kasulikum toota ise või osta tehaselt.
Rain Oks vastas, et ühest vastust pole. Kõik tööd mõjutavad hindasid ning kui peaks ostmine tulema kokkuvõttes odavam, tuleks seda võimalust kasutada. Ostmise puhul on alati risk, et ühel hetkel ei pruugi kütet enam saada. Samas, kui ehitada igaks juhuks oma katlamaja, aga osta tehasest, siis on see mitmekordselt kulukas.
Majanduskomisjoni esimees Andrus Nilisk küsis fekaaliveo kohta, kas Velko ei oleks võinud hakata vahendajaks, kui ise teenuse pakkumisest loobus. Rain Oks vastas, et vahendusteenus tõstaks kliendile hinda.
Küsiti, palju on ÜVKga liitujaid. Rain Oks vastas, et oodatust vähem. Aastatel 2012-2014 oleks pidanud liitujaid olema 100 aastas. Tegelikult on kogu perioodi jooksul liitunud ligi 100 inimest. Küsimusele, kuidas oleks võimalik liitujate arvu suurendada, vastas Rain Oks, et tuleks rohkem teadvustada, et esimesed kaks aastat on liitumine tasuta ning 2015. aasta juulist muutub see tasuliseks.
