
Paju tänava äärne koertepark loodi koeraomanike initsiatiivil.
Rahvusvahelisel loomakaitsepäeval, 4. oktoobril olid Raasikule Paju tänava äärde, Mistra-Autexi kõrval asuvale võrkaiaga piiratud ligi 2000 ruutmeetri suurusele muruplatsile kutsutud koeraomanikud oma lemmikutega. Tulijaid oli nii Raasikult kui kaugemalt, ka Tallinnast – paarkümmend koeraomanikku koos koertega. Raasiku koertepargi rajamise eestvedajad, koeraomanikud Kristiina Parve ja Krista Erg-Scacchetti rääkisid, et park oli kavas avada kevadel, kuid eriolukorra ja viiruse leviku tõttu lükati edasi.
„Raasiku koertepark on olnud pika vinnaga ettevõtmine, sellest on aastaid räägitud, juba ammu enne, kui meie sellega hakkasime tegelema. Ka meil läks selleni jõudmiseks aega, aga kui on tahtmist, siis lõpuks ikkagi saab,“ sõnas Krista Erg-Scacchetti.
Kui ta kaasas Facebooki grupi kaudu Raasiku teisi koeraomanikke, selgus, et alevikku on väga vaja platsi, kus omanikud saaksid oma koeri treenida, lasta neil vabalt joosta, teiste koertega mängida. Vallavalitsuselt saadi selleks maatükk, mis on elumajadest veidi eemal, samas üsna aleviku keskel ja kõikjalt hästi ligipääsetav. Kristiina Parve kirjutas Leader programmi projekti ning PRIA eraldas Raasiku koertepargi rajamiseks 5993 eurot. Raasiku vallaeelarvest tasuti 1400eurone omaolus, lisaks organiseeris vallavalitsus koerteparki pingi ja prügikastid, hoolitseb prügikastide tühjendamise ja muruniitmise eest.
Kohalik koeraomanik Ahto Sagor tegi koerte treenimiseks vajalikud esimesed atraktsioonid. Koertepargi rajamise eestvedajad märkisid, et need on olnud juba väga tihedas kasutuses, seal ei käida ainult koerte, vaid ka lastega.
„Kuna Tallinna koertepargid pandi eriolukorra ajaks kinni, tuldi meile sel ajal koertega isegi Jürist,“ sõnas Kristiina Parve.
Krista Erg-Scacchetti lisas, et koertepark ei ole veel sugugi valmis, puudu on valgustus, ka selle eest on lubanud hoolitseda vallavalitsus: „Oleme kogunud annetusi, kavas on teha talgupäev ja lisada uusi atraktsioone. Ilmselt on meie koertepark nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi valmis.“
Koertepargi avamisel oli kohal Aegviidu loomaarst Ants Raava, kes rääkis, et iga koeraomanik tunneb oma looma paremini kui loomaarst, kuid looma tervise juures on üks põhimõte – kui miski hakkab omanikule muret tegema, tuleks helistada loomaarstile: „Ära mõtle, et küll läheb üle ja loom saab ise terveks. Parem on võtta arstiga ühendust natuke varem kui hiljem.“
MTÜ Pesaleidja vabatahtlik Helen Kauksi rääkis, et Eestis on sadu kodutuid kasse ning see on väga suur probleem.
„Raasiku vald on üks meie koostööpartner, tänu kellele saame aidata kaasa probleemi vähendamisele. Meie juures on praegu viis Raasiku vallast püütud kassi, aga läbi on käinud palju rohkem,“ ütles ta.
Ta selgitas, kui keegi leiab kassi, tuleks välja selgitada, kas tegu on kodukassiga. Kui ei ole, tuleks võtta ühendust varjupaigaga. Pesaleidja ei tee eutanaasiat ühelegi loomale, kui tal pole just väga rasket püsivat tervisehäda: „Enamasti jõuavad meie juurest kõik kassid koju. Mõnel võtab see aega paar päeva, mõnel läheb paar aastat.“
Helen Kauksi julgustas inimesi eriti praegu, kui väga palju sotsiaalselt läbikäimist ei ole, võtma kassi, kes on kodus hea seltsiline. Pesaleidja kodulehel on kõigi nende juures ajutiselt elavate loomade pildid tutvustava infoga. Sealsamas saab täita ankeedi tulevase omaniku andmetega. Varjupaiga kassid on steriliseeritud ja vaktsineeritud.
Lemmikloomapäeval tutvustati veel eri koeratõuge, Raasiku kunstikeldris oli keraamiliste lemmikloomatarvete valmistamise töötuba.
Koertepark ka Arukülla?
Aruküla lemmikloomapidajad olid loomakaitsepäeval kutsutud infotunnile. Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Toomingas selgitas, et tänavu on üles kerkinud tõsine probleem – koerte ja kassidega käiakse laste mänguväljakutel.
„Aruküla kivilinnaku mänguväljakust on kujunenud koerteväljak. Eelnevatel aastatel pole ma sellega pidanud kokku puutuma, mänguväljak on olnud laste jaoks. Nüüd tundub, et seoses koroonaga on paljud võtnud lemmiklooma,“ sõnas ta.
Garina Toomingas kirjeldas olukordi, kus perekond on tulnud mänguväljakule, lemmikloom pannakse rihmaga mõne atraktsiooni külge ja ema-laps lähevad mängima. Samas on ka teised lapsed, kes ei saa enam mängida, kuna kardavad koera: „Ühel päeval läksid sinna neli omanikku suurte koertega ja väiksed lapsed, kes enne mänguväljakul mängisid, seisid tardunult. Teisel päeval tuli ema lapse ja koeraga mänguväljakule, pani looma sinna kaheks tunniks kinni, ise läksid mänguväljaku kõrvale tasakaalurajale. Teine laps nägi koera, jooksis tema juurde, kuid koer ja hammustas.“
Kuna loomaomanikud on küsinud, kuhu siis oma koeraga minna, kutsusid Garina Toomingas ja valla keskkonnaspetsialist Katrin Vene loomaomanikke arutama, kus võiks Arukülas olla koerteplats. Kõlama jäi arvamus, et see ala ei tohiks kortermajade juurest olla väga kaugel, muidu ei hakka loomaomanikud ikkagi seda kasutama, samas ei tohiks olla elumajadele liiga lähedal, et kedagi ei häiriks.
„Infotunnil osalejaid ei olnud palju, ootame ka teiste koeraomanike arvamusi,“ lausus Katrin Vene.
Facebookis on loodud Aruküla koertepargi grupp, millega oodatakse liituma kõiki kohalikke inimesi, et aidata koertepargile asukohta valida.