Raasiku vallas Rätla külas on märtsi lõpust kolmes eri kohas kokku neli suurt stendi, millel põhjalik teave küla ajaloo kohta. Veskimäe juures, mis ametlikult on Perila külas, on Veskimäge tutvustav stend, dendropargi juures Rätla küla ajalooülevaade ning küla keskel kaks stendi pealkirjaga „Tallinn-Tartu talitee Rätla mõisa kohal“.
Infotahvlite koostamise ja tellimise algatas Rätla külavanem Õnnela Metsaorg. Ta rääkis, et juba siis, kui 16-17 aastat tagasi Rätlasse kolis, oli soov küla kohta rohkem teada saada.
„Elame hunnitu ajaloo keskel, millest üht-teist on veel alles. Mõte mõlkus peas, kuni eelmisel aastal mõtlesin, mille jaoks kohaliku omaalgatuse programmist raha taotleda. Nii-öelda viimasel minutil tuli mõte tellida stendid kohaliku ajalooga,“ ütles ta.
Üht-teist oli Õnnela Metsaorg kuulnud Rätla ajalugu uurinud Vaino Napilt ja Marianne Põllult, kuid soovis põhjalikumat infot nii Veskimäe kui Rätla mõisa kohta. Marianne Põllult saadud pildid juhatasid ta Kehrast pärit ajaloohuvilise Valdo Praustini: „Kirjutasin talle, et koostan oma koduküla kohta ajaloolise infoga stende. Valdo võttis kohe tuld, käis Tallinnas ja Tartus arhiivides ning hakkas Rätla ajalugu üles kirjutama.“
Külavanema sõnul ei osanud ta loota nii põhjalikku uurimustööd, nagu Valdo Praust tegi. Selgus, et esimesed dateeritud andmed Rätlast pärinevad 13. sajandist. 1298. aasta ladinakeelses ürikus on Rätlat nimetatud Reckela ja 1322. aasta ürikus Reckele.
„Kui varem olid spekulatsioonid, kas Veskimäel on olnud kabel, siis nüüd on see kindel. Selgus, et Veskimäe all on kunagi olnud üsna suur järv, mis ulatus veskist kuni Lendermäeni, kus praegu on kanal. Järv kuivas ajapikku väiksemaks, praegu on märg ala metsa all,“ rääkis Õnnela Metsaorg.
Ta lisas, üllatav oli ka teada saada, et algselt kuulusid praegused Rätla küla maad ja mõis Padise kloostrile.
Kõige rohkem materjali oli Valdo Praustil Tallinn-Tartu talimaanteest, mistõttu on selle kohta kaks stendi: „Valdo leidis arhiivist väga vanad kaardid, tegi arvutusi ning joonistas praegusele kaardile, kuidas vanasti talvel liigeldi ehk kus olid taliteed ning millised igapäevased teed Tallinn-Tartu suunal.“
Stendide valmistamine, koostamine, kujundamine läksid maksma 3305 eurot, sellest 2172,49 eurot sai Rätla Külaselts kohaliku omaalgatuse programmist. Puitalustel stendid on laiendatud katusealusega, jalgsimatkajad või jalgrattaga liiklejad saavad vajadusel minna nende alla vihmavarju.
Kuna neljale infostendile mahtus Õnnela Metsaoru sõnul vaid väike osa kõigest, mis Rätla küla ajaloo kohta teada saadi, on kohalik rahvas ja kõik ajaloohuvilised laupäeva, 15. aprilli südapäeval oodatud Susisoo turismitallu, kus Valdo Praust räägib, mida veel sealse kandi ajaloost teab.
Kui saab toetust, on külavanemal kavas korraldada koostöös Valdo Praustiga ka ajalooseminar: „Selle kavatseme salvestada, et info küla ajaloo kohta oleks talletatud ning vajadusel kergesti leitav.“