Keskkonnaminister JAANUS TAMKIVI käis Anija vallas

1527

KIKi delegatsioon tutvus teisipäeval, 2. novembril Anija valla ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemiga.

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) liikmed külastasid Alavere ja Kehra reoveepuhastit ning Kehra veekäitlusjaama. Delegatsiooni juhtis KIKi nõukogu esimees, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. Puhastit ja veekäitlusjaama tutvustasid külalistele OÜ Velko AV juhataja Rain Oks, Anija vallavanem Tiit Tammaru ja abivallavanem Urmo Sitsi.

KIK toetab Anija valla ühis veevärgi- ja kanalisatsiooni projekti 155,2 miljoni krooniga, millest suurem osa on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF). Anija valla omaosalus projektis on 16 miljonit krooni ja OÜ Velko AV omaosalus 15 miljonit krooni.

Praeguseks on valminud reoveepuhastid ja veekäitlusjaam. Tegemata on veel uued veetrassid Voose külla ning renoveerimata Lehtmetsa, Ülejõe, Alavere, Anija ja Lilli külade senised veetrassid. Need tööd peaksid valmis saama 2011. aasta lõpuks.

Rahul tehtud tööga
Vallavanem Tiit Tammaru ütles, et minister ja KIKi teised liikmed käisid külas, kuna tegu on suure projektiga: „ÜFi tugirahastuse projektid Eestis on väga mahukad. Kehra koos Lehtmetsa külaga, Alavere, Voose, Lilli ja Anija külad on haaratud ühte nendest. Selliste kapitaalmahutuste korral on tavaline, et KIK korraldab järelevalveks ja tagasiside saamiseks visiite investeerimiskohtadesse. Tööd peavad olema tehtud korrektselt ja süsteemid vastama euronõuetele.”

Ta märkis, et eurovolinik võib tunnistada tööd mitteabikõlbulikeks, kui pole kõiki nõudeid täidetud, ja kulutatud vahendid jäävad Eesti riigi enda kanda.

KIKi juhatuse liikme Kalev Auna sõnul sõidab KIKi nõukogu üks kuni kaks korda aastas tutvuma mingi piirkonna projektidega, et hoida end kursis rahastustegevusega: „Kõiki projekte ei külastata, sest neid on liiga palju – 500-600 aastas. Seekord valisime külastatavaks piirkonnaks Harjumaa ning  seetõttu käisi-me ka Anija vallas.“

KIKi delegatsioon tuli Koselt ja vaatas kõigepealt Alavere reoveepuhastit, mis rekonstrueeriti 2009. aastal ja mille maksumus on 4 miljonit krooni. Sellest 3,2 miljonit tulid KIKi vahendusel keskkonnafondist. Seejärel suunduti Kehrasse, et näha juba kasutusel olevat veekäitlusjaama ning reoveepuhastit, mille ehitus algas 2009. aastal ning kogumaksumuseks kujunes 25 miljonit krooni.

Kalev Aun lausus, et külalised olid tulemustega rahul: „Meie külaskäik oli siiski tutvumine, mitte põhjalik kontroll – sellega tegelevad meie vastavad üksused. See, mida meie nägime, tundus hea ja puudusi me ei leidnud.“

Vallavanem Tiit Tammaru: „Paigaldatud tehnoloogia joogi- ja reovee puhastamisest tunnistati heaks ja rajatised heal tasemel ehitatuks. Delegatsiooni liikmete üks soovitus oli, et kindlasti peaksid reoveekogumise alal kõik ettevõtted ja elanikud liituma, et puhasti oleks võimalikult efektiivne ja loodus kaitstud.“

Kalev Aun: „Vestluses kohalike projektide tegijatega jäi kõlama soov teisigi valdkondi arendada. Häid toetusvõimalusi praegu veel jagub, kuid kindlasti tasub silm peal hoida ka enda suutlikkusel – omafinantseeringut nõutakse pea kõikjal.“

Anija valla ÜVK – tehnoloogia viimane sõna
KIKi liikmeid võõrustati Anija valla kultuurikeskuses, kus oli kohvilaud. Vallavanem Tiit Tammaru rääkis külalistele valla olukorrast ja arengutest: „Masu­ajal on Anija vallal olnud raskusi, aga püüame võimalikult hästi majandada ja tundub, et oleme taastumas. Järgmisel aastal on üheks prioriteediks Kehra gümnaasiumi remont. Valla arengu seisukohalt on oluline, et varsti tulevad raudteejaama uued perroonid ning rongiliiklus paraneb.“

Vallavanem tänas KIKi toetuse eest. Külalised küsisid ÜVK läbiviimise kohta. Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi uuris, kas asjaajamine KIKiga kulges tõrgeteta. Rain Oks vastas, et asjaajamine ja koostöö on toiminud edukalt, vaid süsteemi rajamisel on tulnud ette viivitusi.

KIKi nõukogu liige Evelin Oras tundis huvi, mis on järgmine samm, kui ÜVK projekt saab ellu viidud. Rain Oks ütles, et paigaldatakse uued soojustrassid.

Keskkonnaministri küsimusele, kas veeprojekt saab ikka kindlasti lõpule viidud, andsid kinnituse nii Tiit Tammaru kui Rain Oks: „2012. aastaks on kogu projekt valmis.“

Rain Oks lisas, et Anija valla veevärk on tehnoloogia viimane sõna.

KIK on kümne tegevusaasta jooksul erinevatele veega tegelevatele projektidele eraldanud üle 10 miljardi krooni.

Kalev Aun: „KIKi toetatavaid projekte on palju. Täpset arvu on ilma põhjalikumat statistikat tegemeta raske välja tuua. Lähima kolme aasta jooksul peaksid valmis saama kõik pooleli olevad projektid.“

Anija vallas käivitati ÜVK projekt 2008. aastal ja hakati koos­tama finantstaotlusi. Projekt sai KIKi toetuse. ÜVK ehitus algas 2009. aastal.

Rain Oksa sõnul oli Anija vallas vajadus uute veetrasside järele juba varem, sest torustikud olid amortiseerunud ja vee kvaliteet halb: „Euroopa Liidu direktiivi kohaselt peab  2013. aastal olema kõikidel puhas joogivesi. Samuti tundus oluline, et vallal oleks oma reoveepuhasti, sest see on strateegilise tähtsusega objekt. Seda tõestas ka 2008. aastal tekkinud olukord, mil oli oht, et seni valla reovett puhastanud Horizon lõpetab majanduslikust olukorrast tulenevalt tegevuse, puhastamise hinna mitmekordistumise küsimus tekitas Anija valla ja tehase vahelise vaidluse. Planeeriti Velkole kuuluva eelpuhasti ümberehitamist põhipuhastiks ja taotleti KIKilt 800 000 krooni toetust. Tookord jätkas tehas siiski tegevust ja on puhastanud Anija reovett siiani. Nüüd on uus reoveepuhasti praktiliselt valmis.“