
Juuli viimasel laupäeval toimus Pikavere mõisakoolis Rätla küla 3. ajalookonverents, kus tutvustati Eesti ja eelkõige Harju-Jaani kihelkonna mõisasid, ka neid, mida enam pole. Mõisatest kõneles Eesti ajaloo- ja mõisahuviline Valdo Praust, kes on kirjutanud 11 mõisa-teemalist raamatut, tutvunud Eesti kõigi 1245 mõisa ja 108 pastoraadiga, koostanud veebilehe mois.ee, mille andis 2021. aastal üle Eesti Kunstiakadeemiale. Valdo Praust viis konverentsil osalenud ka ekskursioonile Raasiku valla paikadesse, kus on kunagi olnud mõisad.
Konverentsi korraldas Rätla Külaselts. Külavanem Õnnela Metsaorg ütles, et mõisateemalise konverentsi idee tuli külaseltsi korraldatud eelmisest ajalookonverentsist, kus Valdo Praust rääkis Rätla mõisast.
„Rätlas oli Perila kõrvalmõis, sellest kerkis üles ka teiste mõisate teema. Kuna see äratas huvi, võtsin kui vihjet järgmise konverentsi organiseerimiseks,“ lausus külavanem.
Konverentsi korraldamist toetas kohaliku omaalgatuse programm 846 euroga.
Õnnela Metsaorg arvas, et kui toetust saadakse, võiks ka tuleval aastal ajalookonverentsi teha: „Sel korral küsiti, et väidetavalt on Harju-Jaani kihelkonnas olnud Uusküla nimeline küla. Mina sain materjale selle kohta, et Rätla kandis on olnud Metsanurga küla. Sellest tekkis mõte, et järgmine teema võiks olla kaotatud külad – ehk on inimestel veel mingeid materjale, pärimusi või jutte nende kohta.“
Harju-Jaani 7 mõisa pärinevad keskajast
Valdo Praust rääkis, et mõisaid teatakse eelkõige kui esinduslikke losse või häärbereid, kuid need on olnud ka suurmajandusüksused, asustuskeskused, haldusüksused, arhitektuuri- ja maastikukujunduslikud ansamblid, kohaliku elu ja kultuurikeskused.
1910. aasta paiku oli Eestis ligi 2000 mõisakompleksi – 1245 peamõisa, 108 pastoraati ning hinnanguliselt üle 500 karjamõisa. Kui üksikud erandid välja arvata, on igast mõisasüdamest midagi alles. Peahoonetest on algsel või lähedasel kujul alles 414.
Esimesed teadaolevad mõisad olid 13.-14. sajandil uute maaomanike – ordu, Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad, Taani riik – vasallide maavalduste keskpunktid, samuti ordu, piiskopkondade, kloostrite, linna maavalduste majanduskeskused. Keskaegne mõisasüda oli kas laagriplats hädapäraste puust majandushoonetega või kindlustatud kivielamu ehk väikelinnus.
Eesti alade 1245 peamõisast pärineb umbes 500 keskajast. Ajaloolise Harjumaa 191 mõisast pärineb keskajast ligikaudu 80, Harju-Jaani kihelkonna 15 mõisast 7.
Varaseim teadaolev mõis lähikonnas on 13. sajandist
Kõige esimene teadaolev mõis praeguse Raasiku valla territooriumil oli tsistertslaste Dünamünde kloostri maavaldus Eestis, küla kuulus neile arvatavasti juba 1220ndatel aastatel. Puiatu mõisa asukoht oli oletatavalt hilisema Sambumäe karjamõisa kohal praeguses Järsi külas.
11. septembril 1249 annetas Taani kuningas Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning) hulga maid, sealhulgas Kehra, Paasiku ja Kaersoo Tallinna piiskopile. Hiljemalt 1336. aastal oli Kaunissaarde rajatud Tallinna piiskopi mõis. 17. sajandil oli sellest alles vaid veskikoht ning mõis eraldus poolmõisana Peningilt 1815. aastal. Oletatavasti oli seal veski kõrval väike kivist linnus.
Tõenäoliselt üsna varsti peale ristisõdu rajati Soodlasse Pirsu veskikoht, mis arenes mõisaks. Pirsu veskit on koos mõisaga esmamainitud 1355. aastal.
Esmateated Hermen Soyele kuulunud Anija mõisast on 1482. aastast. Pole teada, millal ja millistel asjaoludel toodi Pirsu mõis üle Anijale, samuti see, miks läks see 15. sajandil Soyede kätte.
Mihkli nunnakloostrile kuulunud Perila mõis oli Valdo Prausti sõnul samanimelise küla läheduses juba 1286. aastal. Mõisa täpne asukoht on teadmata, oletatakse, et asus Perila Veskimäe kagujalamil. 1322 asus Perila Veskimäel arvatavasti ka kabel, mäe otsas on oletatava kabeli alusmüürid.
Tallinna piiskopile kuulunud Kiviloo mõisa on esmamainitud 1322. aastal. 1474 valmis Kiviloo piiskopilinnus.
Raasiku mõis asutati 1497. aastal Kaemla küla kohale. Mõningatel andmetel oli olemas juba 1266, oli osa Padise kloostri Puiatu vakusest.
Pärast Liivi sõda taastuti mitu aastakümmet hävingutest. 17. sajandi lõpuks Eesti mõisate arv kahekordistus ja jõudis 1000 kanti. Juurdus keskse mantelkorstnaga niinimetatud vanabalti planeeringuga mõisahoone. 17. sajandi teisel poolel hakati ehitama ka luksuslikumaid kivist mõisahooneid.
Anija mõis oli Rootsi ajal suur sopiline, enamjaolt kahekorruseline hoone. Kiviloo piiskopilinnuse varemetest oli kohendatud sopiline torniga ehitis, Raasiku mõis kahe korstnaga ühekorruseline tavalisest esinduslikum mõisahoone. Kihelkonna ülejäänud peahooned olid Rootsi ajal lihtsamat vanabalti tüüpi.
Ka 18. sajandil, mil taastati Põhjasõjas hävinut, oli jätkuvalt levinud ühekorruseline tagasihoidlik peahoone, keskel mantelkorsten, selle ümber kahhelahjudega köetavad toad ja otstes külmkambrid. Järjest enam ehitati ka lossilaadseid esinduslikke mõisahooneid. Umbkaudu 1760-70ndatel aastatel vallandus ehitusbuum, mis jätkus vaheaegadega 1914. aastani.
Hilisbarokk, klassitsism, neostiilid
Valdav osa Eesti mõisates tänini säilinut on ehitatud ajavahemikus 1760-1914.
1770-1800 olid valitsevad ehitusstiilid hilisbarokk ehk varaklassitsism. Harju-Jaani kihelkonnas püstitati sellel ajastul Haljava, Peningi, Perila ja Anija mõisahoone ning pastoraat.
Oletatavalt 1780-90ndatel ehitatud Haljava mõis pole säilinud algsel väliskujul, pärast 1905. aasta põletamist asendati kõrge kelpkatus lamekatusega. Peningi mõisahoone on ehitatud oletatavalt samal ajal, pärast 1905. aasta põletamist taastati enam-vähem algsel kujul, kaasajal varemetest taastatud. Perila mõisahoone puidust keskosa on pärit 18. sajandist, otste juurdeehitused tehtud 20. sajandi alguses. Harju-Jaani pastoraat on ehitatud 1779-82, rekonstrueeritud 1828 ja 1879.
1810-1840 oli valitsev kõrgklassitsism. Harju-Jaani kihelkonnas on klassitsistlikud Aruküla, Raasiku ja Kehra mõisahoone.
Aruküla mõisa peahoone on ehitatud 1810-1820ndatel aastatel, puidust teine korrus lisati keskele 1900. aasta paiku, mil viidi ka välisuks keskelt vasakusse tiiba. Raasiku mõisahoone on ehitatud umbes 1800-20ndatel, põletati 1905, seda ei taastatud, hoonest on alles soklikorruse fragmente. Kehra puidust mõisahoone pärineb 1820ndatest aastatest, praegused katusevintskapid ja otste juurdeehitused on 20. sajandi alguskümnendeist.
1840-1910 valitses historitsism ehk neostiilid. Jäljendati kõiki varasemaid stiile, sageli kasutati nende elemente läbisegi. Harju-Jaani kihelkonnas on sellel ajal rajatud Kaunissaare, Paasiku, Kaserahu ehk Birkenruh ja Kiviloo mõisahooned, Aruküla mõisahoone pealeehitus, Kehra mõisa kuivati, Anija mõisa meierei, Kehra baltisaksa põllutöökool.
Praeguseks hävinenud Kaunissaare mõisahoone ehitati oletatavalt 1850ndatel, Paasiku umbes 1860 ja Kaserahu ehk Birkenruh 1880-90ndatel. Käesoleva sajandi alguses restaureeritud Kiviloo mõisahoone ehitati umbes 1906-09. Kehra mõisa viljakuivati, kus praegu asub rahvamaja, ehitati 1912, kuid on algsega võrreldes tundmatuseni muutunud.
Mis on Harju-Jaani kihelkonnas alles?
1905. aasta talurahvarahutuste ajal sai kannatada Eesti 160 mõisat. Harjumaal põletati maha üle 30 mõisa, Harju-Jaani kihelkonnas Raasiku, Kambi, Peningi, Haljava ja Kiviloo mõisad.
1919. aasta Asutava Kogu maareformi seadusega riigistati mõisad nende omanikelt. Mõisamaad jagati asundustaludeks, enamik mõisaid lakkas olemast majandusüksusena ja nimetati asundusteks. Mõisa peahoonetest võeti tervemad, sobivamad ja esinduslikumad kasutusele koolidena, hooldekodudena, puhkebaasidena – Harju-Jaanis Anija, Haljava ja Aruküla – väiksemad ja lagunenumad jäid asunikele, ehitati ümber või lammutati.
Riigistamise järel jäeti mõnele rüütlimõisa omanikule alles mõisasüda koos vähese maaga. Reeglina olid need vabadussõjas võidelnud. Jäänukmõisates säilis osalt mõisate endine hiilgus, kuid 1939. aasta sügise ümberasumine tegi neile kiire lõpu. Haju-Jaani kihelkonnas oli selline jäänukmõis Ungern-Sternbergidele kuulunud Perila.
Kaasajal on Harju-Jaani kihelkonnas omavalitsused korrastanud Aruküla ja Anija mõisa, eraomõisatest on restaureeritud Kiviloo ja Peningi.
2010. aasta talvel kukkus kokku pikalt lagunenud Kaserahu mõisahoone. 1990ndatel aastatel põles Tõhelgi karjamõis, 2000ndatel lammutati ja varises ka osa Kambi viinavabrikust.
Kihelkonna mõisate peahoonetest on Aruküla, Anija, Haljava, Kiviloo ja Kehra alles enam-vähem algkujul, alles on ka kirikumõisa peahoone, Peningi mõisa peahoone on varemetest taastatud. Ülejäänud on peaaegu kõik täiesti hävinenud. Karjamõisatest on alles Lilli ja Mullikmäe karjamõisad.
Harju-Jaani kihelkonna mõisad
Aruküla mõis asutati Raasiku kõrvalmõisana, oli mingil kujul olemas 1686. aastal. Põhjasõja järel kuulus lühikest aega riigile, alates 1766 von Baranoffidele, kelle kätte jäi 1919. aasta maareformini. 1920ndatest kuni 1978 oli mõisahoones koolimaja. 1990. aasta paiku restaureeriti, hoones tegutsevad huvialakeskus Pääsulind ja waldorfkool. Valitsejamaja ja osa kõrvalhooneid on Hellema talu omanduses.
Haljava mõis eraldati 1548 Maardu mõisa maadest ja anti Diderick Tuvele (Taube). Mõisat on esmamainitud 1562, alates 1672 kuni 1919. aasta maareformini oli von Stackelbergide käes. Rootsi ajal oli mõisas kahekorruseline kivihoone, praegune hoone pärineb 18. sajandi lõpukümnenditest. 1905 põletati, taastati lamekatusega. 1920-62 oli peahoones kool.
Raasiku mõis on rajatud tsistertslaste suure maavalduse, Puiatu vakuse uue keskusena 1497, võib-olla juba 1266. aastal. Rootsi ajal kuulus de la Gardiedele ja Torstenssonidele. Rootsi aja lõpus oli esinduslik ühekorruseline barokne peahoone. Hiljem omanikud vahetusid, loss põletati 1905 ega taastatud. Poolvarisenud kujul on praegu alles osa soklikorrusest.
Kambi mõis asutati 1565 maatükile, mille Tallinna piiskop kinkis 1556. aastal Hans Schröderile. Alates 18. sajandi alguses sai Raasiku kõrvalmõisaks. Seal asus osa Raasiku majandushooneid, sealhulgas suurejooneline viinavabrik, mis nüüd on varemeis.
Peningi mõis eraldati Raasiku mõisast 1677. aastal, mil see kuulus Torstenssonidele. Eestimaa kuberneriks määratud Anders Torstenssonile kuulus Rootsis Penningby nimeline mõis, Eestisse taheti rajada selle koopia. 1732-1907 oli von Baranoffite käes. 1905 mõis põletati, seejärel taastati, 1907-19 oli omanik Karl von Schilling. Nõukogude ajal asus seal kolhoosi osakonna kontor, alates 1990ndatest lagunes, alates 2000ndatest on eraomanik seda taastanud.
Perila mõis kuulus keskajal, alates 1298, tsistertslaste Mihkli kloostrile. 1643-73 oli Derenthalide käes, sel ajal viidi mõisasüda praegusse paika. Alates 17. sajandi lõpust vahetusid omanikud palju kordi, viimati oli 1939. aastal jäänukmõis. Puidust peahoone lagunes 1960-70ndatel aastatel.
Rätla mõisa on esmamainitud 1688. aastal. Alates 18. sajandist oli Perila mõisa kõrvalmõis. Puidust peahoone, arvatavasti 18. sajandist või 19. sajandi algusest, hävis tulekahjus teise maailmasõja järel, alles on korsten ja osa kõrvalhooneid.
Kiviloo mõisa on esmamainitud 1322, alates 1414 oli see Tallinna piiskopi valdus. Piiskopiloss püstitati 1479. aastal, vene väed hävitasid selle 1560. 19. sajandil valminud puidust härrastemaja vahetas mitu korda omanikke, alates 1842 oli von Stackelbergide omanduses. 1905. aastal põletatud peahoone asemele ehitati uus, 2000ndatel aastatel mõis renoveeriti, praegu on eraomanduses. Linnusevaremed on võsas mõisa tagahoovis.
Anija mõisa alad kuulusid 1355. aastal Pirsu mõisale. Enne 1482. aastat rajatud iseseisev mõis läks 1677 läks Soyedelt Stael von Holsteinidele, hiljem oli Ungern-Sternbergide käes. Keskaegsest oletatavast väikelinnusest ja rootsiaegsest kahekorruselisest mõisamajast pole palju teada, 1802 valminud kahekorruselises hoones tegutses 1924-75 ja 1990-2002 hoones kool. Mõis ja kaaristuga ait on renoveeritud.
Paasiku mõis oli sajandeid Jägala mõisa lahustükk Kehra all, 1858 eraldati iseseisvaks mõisaks. Mõisasüdame kohal asunud Paasiku küla viidi edela poole soo äärde, praegusesse Salumetsa külla. Mõis kuulus 1858-1919 von Cloydele. Peahoone oli tagasihoidlik viilkatusega puitehitis, see lagunes 1960ndatel.
Kehra mõis rajati 1620-30ndatel Heinrich Bade omandusajal, edasi kuulus de la Gardie´dele ja Torstenssonidele ja veel paljudele perekondadele. Puidust peahoone ehitati 1820ndatel. 1914 omandas mõisa Eestimaa Põllumajanduse Selts, kes ehitas moodsa lauda ja viljakuivati. Peahoone on alates 2000ndates eraomanduses.
Tallinna piiskopi mõis Kaunissaares oli olemas vähemalt 1326. 16.-17. sajandi sõdade järel säilis veskikoht, mis kuulus Peningi mõisale. 1810. aastal taasrajati iseseisev poolmõis.
Veskis on olnud villavabrik, puupapivabrik, elektrijaam. Puidust peahoone ehitati tõenäoliselt 1840-50ndatel aastatel, hävis tulekahjus 1944. Veski ja kõrvalhooned on eraomanduses.
Kaserahu ehk Birkenruh mõis, mis eraldati 1884 Pikva mõisa maadest, oli õiguslikult poolmõis, faktiliselt suvevilla ilma märkimisväärsete kõrvalhooneteta. Viilkatusega puidust peahoone ehitati arvatavasti 1880ndate lõpus. 1980ndatel aastatel jäi see tühjaks ja lagunes. Veebruaris 2010 varises hoone lumekoorma all kokku, varemed lammutati.