Rät­la aja­loo­kon­ve­rent­sil kõ­nel­di Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na säi­li­nud ja ka­du­nud mõi­sa­test

Juu­li vii­ma­sel lau­päe­val toi­mus Pi­ka­ve­re mõi­sa­koo­lis Rät­la kü­la 3. aja­loo­kon­ve­rents, kus tut­vus­ta­ti Ees­ti ja eel­kõi­ge Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na mõi­sa­sid, ka neid, mi­da enam po­le. Mõi­sa­test kõ­ne­les Ees­ti aja­loo- ja mõi­sa­hu­vi­li­ne Val­do Praust, kes on kir­ju­ta­nud 11 mõi­sa-tee­ma­list raa­ma­tut, tut­vu­nud Ees­ti kõi­gi 1245 mõi­sa ja 108 pas­to­raa­di­ga, koos­ta­nud vee­bi­le­he mois.ee, mil­le an­dis 2021. aas­tal üle Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia­le. Val­do Praust viis kon­ve­rent­sil osa­le­nud ka eks­kur­sioo­ni­le Raa­si­ku val­la pai­ka­des­se, kus on ku­na­gi ol­nud mõi­sad.

Kon­ve­rent­si kor­ral­das Rät­la Kü­la­selts. Kü­la­va­nem Õn­ne­la Met­saorg üt­les, et mõi­sa­tee­malise konverentsi idee tu­li kü­la­selt­si kor­ral­da­tud eel­mi­sest aja­loo­kon­ve­rent­sist, kus Val­do Praust rää­kis Rät­la mõi­sast.

„Rät­las oli Pe­ri­la kõr­val­mõis, sel­lest ker­kis üles ka teis­te mõi­sa­te tee­ma. Ku­na see ära­tas hu­vi, võt­sin kui vih­jet järg­mi­se kon­ve­rent­si organiseerimiseks,“ lau­sus kü­la­va­nem.

Kon­ve­rent­si kor­ral­da­mist toe­tas ko­ha­li­ku omaal­ga­tu­se prog­ramm 846 eu­ro­ga.

Õn­ne­la Met­saorg ar­vas, et kui toe­tust saa­dak­se, võiks ka tu­le­val aas­tal aja­loo­kon­ve­rent­si te­ha: „Sel kor­ral kü­si­ti, et väi­de­ta­valt on Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas ol­nud Uus­kü­la ni­me­li­ne kü­la. Mi­na sain ma­ter­ja­le sel­le koh­ta, et Rät­la kan­dis on ol­nud Met­sa­nur­ga kü­la. Sel­lest tek­kis mõ­te, et järg­mi­ne tee­ma võiks ol­la kao­ta­tud kü­lad – ehk on ini­mes­tel veel min­geid ma­ter­ja­le, pä­ri­mu­si või jut­te nen­de koh­ta.“

Har­ju-Jaa­ni 7 mõi­sa pä­ri­ne­vad kes­ka­jast
Val­do Praust rää­kis, et mõi­said tea­tak­se eel­kõi­ge kui esin­dus­lik­ke los­se või häär­be­reid, kuid need on ol­nud ka suur­ma­jan­du­sük­su­sed, asus­tus­kes­ku­sed, hal­du­sük­su­sed, ar­hi­tek­tuu­ri- ja maas­ti­ku­ku­jun­dus­li­kud an­samb­lid, ko­ha­li­ku elu ja kul­tuu­ri­kes­ku­sed.

1910. aas­ta pai­ku oli Ees­tis li­gi 2000 mõi­sa­komp­lek­si – 1245 pea­mõi­sa, 108 pas­to­raa­ti ning hin­nan­gu­li­selt üle 500 kar­ja­mõi­sa. Kui ük­si­kud eran­did väl­ja ar­va­ta, on igast mõi­sa­sü­da­mest mi­da­gi al­les. Pea­hoo­ne­test on alg­sel või lä­he­da­sel ku­jul al­les 414.

Esi­me­sed tea­dao­le­vad mõi­sad olid 13.-14. sa­jan­dil uu­te maao­ma­ni­ke – or­du, Tar­tu ja Saa­re-Lää­ne piis­kop­kon­nad, Taa­ni riik – va­sal­li­de maa­val­dus­te kesk­punk­tid, sa­mu­ti or­du, piis­kop­kon­da­de, kloost­ri­te, lin­na maa­val­dus­te ma­jan­dus­kes­ku­sed. Kes­kaeg­ne mõi­sa­sü­da oli kas laag­rip­lats hä­da­pä­ras­te puust ma­jan­dus­hoo­ne­te­ga või  kind­lus­ta­tud ki­vie­la­mu ehk väi­ke­lin­nus.

Ees­ti ala­de 1245 pea­mõi­sast pä­ri­neb um­bes 500 kes­ka­jast. Aja­loo­li­se Har­ju­maa 191 mõi­sast pä­ri­neb kes­ka­jast li­gi­kau­du 80, Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na 15 mõi­sast 7.

Va­ra­seim tea­dao­lev mõis lä­hi­kon­nas on 13. sa­jan­dist
Kõi­ge esi­me­ne tea­dao­lev mõis prae­gu­se Raa­si­ku val­la ter­ri­too­riu­mil oli tsis­terts­las­te Dü­na­mün­de kloost­ri maa­val­dus Ees­tis, kü­la kuu­lus nei­le ar­va­ta­vas­ti ju­ba 1220nda­tel aas­ta­tel. Puia­tu mõi­sa asu­koht oli ole­ta­ta­valt hi­li­se­ma Sam­bu­mäe kar­ja­mõi­sa ko­hal prae­gu­ses Jär­si kü­las.

11. sep­temb­ril 1249 an­ne­tas Taa­ni ku­nin­gas Erik IV Adraraha (taani keeles Erik Plovpenning) hul­ga maid, seal­hul­gas Keh­ra, Paa­si­ku ja Kaer­soo Tal­lin­na piis­ko­pi­le. Hil­je­malt 1336. aas­tal oli Kau­nis­saar­de ra­ja­tud Tal­lin­na piis­ko­pi mõis. 17. sa­jan­dil oli sel­lest al­les vaid ves­ki­koht ning mõis eral­dus pool­mõi­sa­na Pe­nin­gilt 1815. aas­tal. Ole­ta­ta­vas­ti oli seal ves­ki kõr­val väi­ke ki­vist lin­nus.

Tõe­näo­li­selt üs­na vars­ti pea­le ris­ti­sõ­du ra­ja­ti Sood­las­se Pir­su ves­ki­koht, mis are­nes mõi­saks. Pir­su ves­kit on koos mõi­sa­ga es­ma­mai­ni­tud 1355. aas­tal.

Es­ma­tea­ted Her­men Soye­le kuu­lu­nud Ani­ja mõi­sast on 1482. aas­tast. Po­le tea­da, mil­lal ja mil­lis­tel as­jao­lu­del too­di Pir­su mõis üle Ani­ja­le, sa­mu­ti see, miks läks see 15. sa­jan­dil Soye­de kät­te.

Mihk­li nun­nak­loost­ri­le kuu­lu­nud Pe­ri­la mõis oli Val­do Praus­ti sõ­nul sa­ma­ni­me­li­se kü­la lä­he­du­ses ju­ba 1286. aas­tal. Mõi­sa täp­ne asu­koht on tead­ma­ta, ole­ta­tak­se, et asus Pe­ri­la Ves­ki­mäe ka­gu­ja­la­mil. 1322 asus Pe­ri­la Ves­ki­mäel ar­va­ta­vas­ti ka ka­bel, mäe ot­sas on ole­ta­ta­va ka­be­li alus­müü­rid.

Tal­lin­na piis­ko­pi­le kuu­lu­nud Ki­vi­loo mõi­sa on es­ma­mai­ni­tud 1322. aas­tal. 1474 val­mis Ki­vi­loo piis­ko­pi­lin­nus.

Raa­si­ku mõis asu­ta­ti 1497. aas­tal Kaem­la kü­la ko­ha­le. Mõ­nin­ga­tel and­me­tel oli ole­mas ju­ba 1266, oli osa Pa­di­se kloost­ri Puia­tu va­ku­sest.

Pä­rast Lii­vi sõ­da taas­tu­ti mi­tu aas­ta­küm­met hä­vin­gu­test. 17. sa­jan­di lõ­puks Ees­ti mõi­sa­te arv ka­he­kor­dis­tus ja jõu­dis 1000 kan­ti. Juur­dus kesk­se man­tel­korst­na­ga nii­ni­me­ta­tud va­na­bal­ti pla­nee­rin­gu­ga mõi­sa­hoo­ne. 17. sa­jan­di tei­sel poo­lel ha­ka­ti ehi­ta­ma ka luk­sus­li­ku­maid ki­vist mõi­sa­hoo­neid.

Ani­ja mõis oli Root­si ajal suur so­pi­li­ne, enam­jaolt ka­he­kor­ru­se­li­ne hoo­ne. Ki­vi­loo piis­ko­pi­lin­nu­se va­re­me­test oli ko­hen­da­tud so­pi­li­ne tor­ni­ga ehi­tis, Raa­si­ku mõis ka­he korst­na­ga ühe­kor­ru­se­li­ne ta­va­li­sest esin­dus­li­kum mõi­sa­hoo­ne. Ki­hel­kon­na üle­jää­nud pea­hoo­ned olid Root­si ajal  liht­sa­mat va­na­bal­ti tüü­pi.

Ka 18. sa­jan­dil, mil taas­ta­ti Põh­ja­sõ­jas hä­vi­nut, oli jät­ku­valt le­vi­nud ühe­kor­ru­se­li­ne ta­ga­si­hoid­lik pea­hoo­ne, kes­kel man­tel­kors­ten, sel­le üm­ber kah­hel­ah­ju­de­ga köe­ta­vad toad ja ots­tes külm­kamb­rid. Jär­jest enam ehi­ta­ti ka los­si­laad­seid esin­dus­lik­ke mõi­sa­hoo­neid. Umb­kau­du 1760-70nda­tel aas­ta­tel val­lan­dus ehi­tus­buum, mis jät­kus va­heae­ga­de­ga 1914. aas­ta­ni.

Hi­lis­ba­rokk, klas­sit­sism, neos­tii­lid
Val­dav osa Ees­ti mõi­sa­tes tä­ni­ni säi­li­nut on ehi­ta­tud aja­va­he­mi­kus 1760-1914.

1770-1800 olid va­lit­se­vad ehi­tuss­tii­lid hi­lis­ba­rokk ehk va­ra­klas­sit­sism. Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas püs­ti­ta­ti sel­lel ajas­tul Hal­ja­va, Pe­nin­gi, Pe­ri­la ja Ani­ja mõi­sa­hoo­ne ning pas­to­raat.

Ole­ta­ta­valt 1780-90nda­tel ehi­ta­tud Hal­ja­va mõis po­le säi­li­nud alg­sel vä­lis­ku­jul, pä­rast 1905. aas­ta põ­le­ta­mist asen­da­ti kõr­ge kelp­ka­tus la­me­ka­tu­se­ga. Pe­nin­gi mõi­sa­hoo­ne on ehi­ta­tud ole­ta­ta­valt sa­mal ajal, pä­rast 1905. aas­ta põ­le­ta­mist taas­ta­ti enam-vä­hem alg­sel ku­jul, kaa­sa­jal va­re­me­test taas­ta­tud. Pe­ri­la mõi­sa­hoo­ne pui­dust kesk­o­sa on pä­rit 18. sa­jan­dist, ots­te juur­dee­hi­tu­sed teh­tud 20. sa­jan­di al­gu­ses. Har­ju-Jaa­ni pas­to­raat on ehi­ta­tud 1779-82, re­konst­ruee­ri­tud 1828 ja 1879.

1810-1840 oli va­lit­sev kõrg­klas­sit­sism. Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas on klas­sit­sist­li­kud Aru­kü­la, Raa­si­ku ja Keh­ra mõi­sa­hoo­ne.

Aru­kü­la mõi­sa pea­hoo­ne on ehi­ta­tud 1810-1820nda­tel aas­ta­tel, pui­dust tei­ne kor­rus li­sa­ti kes­ke­le 1900. aas­ta pai­ku, mil vii­di ka vä­li­suks kes­kelt va­sa­kus­se tii­ba. Raa­si­ku mõi­sa­hoo­ne on ehi­ta­tud um­bes 1800-20nda­tel, põ­le­ta­ti 1905, se­da ei taas­ta­tud, hoo­nest on al­les sok­li­kor­ru­se frag­men­te. Keh­ra pui­dust mõi­sa­hoo­ne pä­ri­neb 1820nda­test aas­ta­test, prae­gu­sed ka­tu­se­vints­ka­pid ja ots­te juur­dee­hi­tu­sed on 20. sa­jan­di al­gus­küm­nen­deist.

1840-1910 va­lit­ses his­to­rit­sism ehk neos­tii­lid. Jäl­jen­da­ti kõi­ki va­ra­se­maid stii­le, sa­ge­li ka­su­ta­ti nen­de ele­men­te lä­bi­se­gi. Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas on sel­lel ajal ra­ja­tud Kau­nis­saa­re, Paa­si­ku, Ka­se­ra­hu ehk Bir­ken­ruh ja Ki­vi­loo mõi­sa­hoo­ned, Aru­kü­la mõi­sa­hoo­ne pea­lee­hi­tus, Keh­ra mõi­sa kui­va­ti, Ani­ja mõi­sa meie­rei, Keh­ra bal­ti­sak­sa põl­lu­­töö­kool.

Prae­gu­seks hä­vi­ne­nud Kau­nis­saa­re mõi­sa­hoo­ne ehi­ta­ti ole­ta­ta­valt 1850nda­tel, Paa­si­ku um­bes 1860 ja Ka­se­ra­hu ehk Bir­ken­ruh 1880-90nda­tel. Käes­o­le­va sa­jan­di al­gu­ses res­tau­ree­ri­tud Ki­vi­loo mõi­sa­hoo­ne ehi­ta­ti um­bes 1906-09. Keh­ra mõi­sa vil­ja­kui­va­ti, kus prae­gu asub rah­va­ma­ja, ehitati 1912, kuid on alg­se­ga võr­rel­des tund­ma­tu­se­ni muu­tu­nud.

Mis on Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas al­les?
1905. aas­ta ta­lu­rah­va­ra­hu­tus­te ajal sai kan­na­ta­da Ees­ti 160 mõi­sat. Har­ju­maal põ­le­ta­ti ma­ha üle 30 mõi­sa, Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas Raa­si­ku, Kam­bi, Pe­nin­gi, Hal­ja­va ja Ki­vi­loo mõi­sad.

1919. aas­ta Asu­ta­va Ko­gu maa­re­for­mi sea­du­se­ga rii­gis­ta­ti mõi­sad nen­de oma­ni­kelt. Mõi­sa­maad ja­ga­ti asun­dus­ta­lu­deks, ena­mik mõi­said lak­kas ole­mast ma­jan­du­sük­su­se­na ja ni­me­ta­ti asun­dus­teks. Mõi­sa pea­hoo­ne­test võe­ti ter­ve­mad, so­bi­va­mad ja esin­dus­li­ku­mad ka­su­tu­se­le koo­li­de­na, hool­de­ko­du­de­na, puh­ke­baa­si­de­na – Har­ju-Jaa­nis Ani­ja, Hal­ja­va ja Aru­kü­la – väik­se­mad ja la­gu­ne­nu­mad jäid asu­ni­ke­le, ehi­ta­ti üm­ber või lam­mu­ta­ti.

Rii­gis­ta­mi­se jä­rel jäe­ti mõ­ne­­le rüüt­li­mõi­sa oma­ni­ku­le al­les mõi­sa­sü­da koos vä­he­se maa­ga. Reeg­li­na olid need va­ba­dus­sõ­jas või­del­nud. Jää­nuk­mõi­sa­tes säi­lis osalt mõi­sa­te en­di­ne hiil­gus, kuid 1939. aas­ta sü­gi­se üm­be­ra­su­mi­ne te­gi nei­le kii­re lõ­pu. Ha­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas oli sel­li­ne jää­nuk­mõis Un­gern-Stern­ber­gi­de­le kuu­lu­nud Pe­ri­la.

Kaa­sa­jal on Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­nas oma­va­lit­su­sed kor­ras­ta­nud Aru­kü­la ja Ani­ja mõi­sa, erao­mõi­sa­test on res­tau­ree­ri­tud Ki­vi­loo ja Pe­nin­gi.

2010. aas­ta tal­vel kuk­kus kok­ku pi­kalt la­gu­ne­nud Ka­se­ra­hu mõi­sa­hoo­ne. 1990nda­tel aas­ta­tel põ­les Tõ­hel­gi kar­ja­mõis, 2000nda­tel lam­mu­ta­ti ja va­ri­ses ka osa Kam­bi vii­na­vab­ri­kust.
Ki­hel­kon­na mõi­sa­te pea­hoo­ne­test on Aru­kü­la, Ani­ja, Hal­ja­va, Ki­vi­loo ja Keh­ra al­les enam-vä­hem alg­ku­jul, al­les on ka ki­ri­ku­mõi­sa pea­hoo­ne, Pe­nin­gi mõi­sa pea­hoo­ne on va­re­me­test taas­ta­tud. Üle­jää­nud on peaae­gu kõik täies­ti hä­vi­ne­nud. Kar­ja­mõi­sa­test on al­les Lil­li ja Mul­lik­mäe kar­ja­mõi­sad.

Har­ju-Jaa­ni ki­hel­kon­na mõi­sad
Aru­kü­la mõis asu­ta­ti Raa­si­ku kõr­val­mõi­sa­na, oli min­gil ku­jul ole­mas 1686. aas­tal. Põh­ja­sõ­ja jä­rel kuu­lus lü­hi­kest ae­ga rii­gi­le, ala­tes 1766 von Ba­ra­nof­fi­de­le, kel­le kät­te jäi 1919. aas­ta maa­re­for­mi­ni. 1920nda­test ku­ni 1978 oli mõi­sa­hoo­nes koo­li­ma­ja. 1990. aas­ta pai­ku res­tau­ree­ri­ti, hoo­nes te­gut­se­vad hu­vi­a­la­kes­kus Pää­su­lind ja wal­dorf­kool. Va­lit­se­ja­ma­ja ja osa kõr­val­hoo­neid on Hel­le­ma ta­lu oman­du­ses.

Hal­ja­va mõis eral­da­ti 1548 Maar­du mõi­sa maa­dest ja an­ti Di­de­rick Tu­ve­le (Tau­be). Mõi­sat on es­ma­mai­ni­tud 1562, ala­tes 1672 ku­ni 1919. aas­ta maa­re­for­mi­ni oli von Stac­kel­ber­gi­de käes. Root­si ajal oli mõi­sas ka­he­kor­ru­se­li­ne ki­vi­hoo­ne, prae­gu­ne hoo­ne pä­ri­neb 18. sa­jan­di lõ­pu­küm­nen­di­test. 1905 põ­le­ta­ti, taas­ta­ti la­me­ka­tu­se­ga. 1920-62 oli pea­hoo­nes kool.

Raa­si­ku mõis on ra­ja­tud tsis­terts­las­te suu­re maa­val­du­se, Puia­tu va­ku­se uue kes­ku­se­na 1497, võib-ol­la ju­ba 1266. aas­tal. Root­si ajal kuu­lus de la Gar­die­de­le ja Tors­tens­so­ni­de­le. Root­si aja lõ­pus oli esin­dus­lik ühe­kor­ru­se­li­ne ba­rok­ne pea­hoo­ne. Hil­jem oma­ni­kud va­he­tu­sid, loss põ­le­ta­ti 1905 ega taas­ta­tud. Pool­va­ri­se­nud ku­jul on prae­gu al­les osa sok­li­kor­ru­sest.

Kam­bi mõis asu­ta­ti 1565 maa­tü­ki­le, mil­le Tal­lin­na piis­kop kin­kis 1556. aas­tal Hans Sch­rö­de­ri­le. Ala­tes 18. sa­jan­di al­gu­ses sai Raa­si­ku kõr­val­mõi­saks. Seal asus osa Raa­si­ku ma­jan­dus­hoo­neid, seal­hul­gas suu­re­joo­ne­li­ne vii­na­vab­rik, mis nüüd on va­re­meis.

Pe­nin­gi mõis eral­da­ti Raa­si­ku mõi­sast 1677. aas­tal, mil see kuu­lus Tors­tens­so­ni­de­le. Ees­ti­maa ku­ber­ne­riks mää­ra­tud An­ders Tors­tens­so­ni­le kuu­lus Root­sis Pen­ning­by ni­me­li­ne mõis, Ees­tis­se ta­he­ti ra­ja­da sel­le koo­pia. 1732-1907 oli von Ba­ra­nof­fi­te käes. 1905 mõis põ­le­ta­ti, see­jä­rel taas­ta­ti, 1907-19 oli oma­nik Karl von Sc­hil­ling. Nõu­ko­gu­de ajal asus seal kol­hoo­si osa­kon­na kon­tor, ala­tes 1990nda­test la­gu­nes, ala­tes 2000nda­test on erao­ma­nik se­da taas­ta­nud.

Pe­ri­la mõis kuu­lus kes­ka­jal, ala­tes 1298, tsis­terts­las­te Mihk­li kloost­ri­le. 1643-73 oli De­rent­ha­li­de käes, sel ajal vii­di mõi­sa­sü­da prae­gus­se pai­ka. Ala­tes 17. sa­jan­di lõ­pust va­he­tu­sid oma­ni­kud pal­ju kor­di, vii­ma­ti oli 1939. aas­tal jää­nuk­mõis. Pui­dust pea­hoo­ne la­gu­nes 1960-70nda­tel aas­ta­tel.

Rät­la mõi­sa on es­ma­mai­ni­tud 1688. aas­tal. Ala­tes 18. sa­jan­dist oli Pe­ri­la mõi­sa kõr­val­mõis. Pui­dust pea­hoo­ne, ar­va­ta­vas­ti 18. sa­jan­dist või 19. sa­jan­di al­gu­sest, hä­vis tu­le­kah­jus tei­se maail­ma­sõ­ja jä­rel, al­les on kors­ten ja osa kõr­val­hoo­neid.

Ki­vi­loo mõi­sa on es­ma­mai­ni­tud 1322, ala­tes 1414 oli see Tal­lin­na piis­ko­pi val­dus. Piis­ko­pi­loss püs­ti­ta­ti 1479. aas­tal, ve­ne väed hä­vi­ta­sid sel­le 1560. 19. sa­jan­dil val­mi­nud pui­dust här­ras­te­ma­ja va­he­tas mi­tu kor­da oma­nik­ke, ala­tes 1842 oli von Stac­kel­ber­gi­de oman­du­ses. 1905. aas­tal põ­le­ta­tud pea­­hoo­ne ase­me­le ehi­ta­ti uus, 2000nda­tel aas­ta­tel mõis re­no­vee­ri­ti, prae­gu on erao­man­du­ses. Lin­nu­se­va­re­med on võ­sas mõi­sa ta­ga­hoo­vis.

Ani­ja mõi­sa alad kuu­lu­sid 1355. aas­tal Pir­su mõi­sa­le. En­ne 1482. aas­tat ra­ja­tud ise­sei­sev mõis läks 1677 läks Soye­delt Stael von Hols­tei­ni­de­le, hil­jem oli Un­gern-Stern­ber­gi­de käes. Kes­kaeg­sest ole­ta­ta­vast väi­ke­lin­nu­sest ja root­siaeg­sest ka­he­kor­ru­se­li­sest mõi­sa­ma­jast po­le pal­ju tea­da, 1802 val­mi­nud ka­he­kor­ru­se­li­ses hoo­nes te­gut­ses 1924-75 ja 1990-2002 hoo­nes kool. Mõis ja kaa­ris­tu­ga ait on re­no­vee­ri­tud.

Paa­si­ku mõis oli sa­jan­deid Jä­ga­la mõi­sa la­hus­tükk Keh­ra all, 1858 eral­da­ti ise­seis­vaks mõi­saks. Mõi­sa­sü­da­me ko­hal asu­nud Paa­si­ku kü­la vii­di ede­la poo­le soo äär­de, prae­gu­ses­se Sa­lu­met­sa kül­la. Mõis kuu­lus 1858-1919 von Cloy­de­le. Pea­hoo­ne oli ta­ga­si­hoid­lik viil­ka­tu­se­ga pui­te­hi­tis, see la­gu­nes 1960nda­tel.

Keh­ra mõis ra­ja­ti 1620-30nda­tel Hein­rich Ba­de oman­dus­ajal, eda­si kuu­lus de la Gar­die´de­le ja Tors­tens­so­ni­de­le ja veel pal­ju­de­le pe­re­kon­da­de­le. Pui­dust pea­hoo­ne ehi­ta­ti 1820nda­tel. 1914 oman­das mõi­sa Ees­ti­maa Põl­lu­ma­jan­du­se Selts, kes ehi­tas mood­sa lau­da ja vil­ja­kui­va­ti. Pea­hoo­ne on ala­tes 2000nda­tes erao­man­du­ses.

Tal­lin­na piis­ko­pi mõis Kau­nis­saa­res oli ole­mas vä­he­malt 1326. 16.-17. sa­jan­di sõ­da­de jä­rel säi­lis ves­ki­koht, mis kuu­lus Pe­nin­gi mõi­sa­le. 1810. aas­tal taas­ra­ja­ti ise­sei­sev pool­mõis.

Ves­kis on ol­nud vil­la­vab­rik, puu­pa­pi­vab­rik, elekt­ri­jaam. Pui­dust pea­hoo­ne ehi­ta­ti tõe­näo­li­selt 1840-50nda­tel aas­ta­tel, hä­vis tu­le­kah­jus 1944. Ves­ki ja kõr­val­hoo­ned on erao­man­du­ses.

Ka­se­ra­hu ehk Bir­ken­ruh mõis, mis eral­da­ti 1884 Pik­va mõi­sa maa­dest, oli õi­gus­li­kult pool­mõis, fak­ti­li­selt su­ve­vil­la il­ma mär­ki­mis­väär­se­te kõr­val­hoo­ne­te­ta. Viil­ka­tu­se­ga pui­dust pea­hoo­ne ehi­ta­ti ar­va­ta­vas­ti 1880nda­te lõ­pus. 1980nda­tel aas­ta­tel jäi see tüh­jaks ja la­gu­nes. Veeb­rua­ris 2010 va­ri­ses hoo­ne lu­me­koor­ma all kok­ku, va­re­med lam­mu­ta­ti.