Minister kohtus vallajuhtide ja jõustruktuuride esindajatega ning käis Ukraina põgenikke majutavas Nelijärve puhkekeskuses.
Siseminister Kristian Jaani kohtus reedel, 1. aprillil käis Anija vallamajas volikogu esimehe Jaanus Kalevi, vallavanem Riivo Noore ning Ida-Harju piirkonnagrupi piirkonnapolitseinike Ivo Roosimägi, Kristo Tamsalu ja Jaana Kuuspaluga. Minister tutvus ka Kehra päästekomando ja Aegviidu vabatahtliku päästeseltsi päästjatega ning külastas Nelijärve puhkekeskust, mis pakub ajutist majutust Ukrainast tulnud sõjapõgenikele.
Vallamajas tegi Riivo Noor ministrile lühiülevaate Anija vallast. Ta rääkis, et vallas elab üle 40 rahvuse. 6240 püsielaniku hulgas on 4350 eestlast, 1107 venelast, ukrainlasi on 266. Vallas elavate ukrainlastest lähedaste juurde on viimase pooleteist kuu jooksul tulnud umbes 60 sõjapõgenikku.
Jaanus Kalev arvas, et riigi lisaeelarvet koostades tuleks mõelda, kuidas muukeelseid inimesi Eesti ellu integreerida. Kristian Jaani sõnas, et kultuuriminister on taotlenud lisaeel-arvest raha lõimumise ja kohanemisprogrammide jaoks.
Vallajuhid rääkisid, et suur hulk Ukraina sõjapõgenikke majutati ajutiselt Nelijärve puhkekeskusesse. Peagi saab neil seal kuu aega täis, mis saab edasi, küsisid nad. Minister tõdes, et praegune kõige suurem väljakutse on leida sõjapõgenikele pikemajalised majutuskohad seal, kus on neile pakkuda töökohti: „Sotsiaalkindlustusamet tegeleb iga päev neile pikemajaliste majutuskohtade otsimisega. Me ei taha, et kõik põgenikud jääksid suurtesse linnadesse. Esiteks sealsed majutuskohad ammenduvad ning teiseks soovime, et nad jõuaksid väärtust pakkuma kogu Eestisse.“
Kristian Jaani nentis, et põgenikele pikaajalise majutuse leidmiseks on üüriturg kõikjal väike ning küsis, kas Anija vallas on neile pakkuda üüripindasid ning milline on koolide-lasteaedade võimekus sõjapõgenike lapsi vastu võtta. Riivo Noor vastas, et üüriturg on Anija vallas olematu, munitsipaal-eluruumidesse on paigutatud paarkümmend inimest lühiajalisele majutusele, umbes samapalju on majutatud eraisikute korteritesse-majadesse. Kohalike ettevõtete vabadest töökohtadest on vallavalitsusel nimekiri, seda on käidud Nelijärvel põgenike majutuskohas tutvustamas. Koolikohtadega vallavanema kinnitusel probleeme ei ole, lasteaedadesse koha saamiseks on sõjapõgenikud teinud 5-6 avaldust, umbes sama palju saavad valla lasteaiad veel kohe vastu võtta, lisaks on Alavere lasteaias võimalus avada üks lisarühm, Kehras üks lastehoiurühm. Vallavanem rääkis ka, et Kehras on ehitamisel uus lasteaed, millele saaks kohe juurde teha kaks lisarühma: „On selge, et Kehrasse pagulasi tuleb ja jääb, sest siin on juba olemas üsna suur Ukraina kogukond. Kui saaksime ehitatavale lasteaiale kiiresti ka juurdeehituse, jaguks Kehras lasteaiakohti neile kõigile.“
Vallavanem leidis, et riik võiks omavalitsustele kompenseerida põgenikega seotud asjaajamistel tekkinud lisatööjõukulu: „Võtan mütsi maha ja kummardan maani meie sotsiaalosakonna töötajate ees, nende koormus on praegu meeletu. Õnneks on meil ajutiselt tööle võetud energiakulude hüvitamise menetleja, kes praegu tegeleb peamiselt just pagulaste teemadega.“
Kristian Jaani ütles, et riigihalduse minister on lisaeelarvest taotlenud 3,3 miljonit eurot, mis on mõeldud omavalitsustele põgenikele vältimatu abi osutamiseks. Ta kiitis omavalitsusi, kes on olnud põgenike vastuvõtmisel eesliinil: „Olete teinud väga head tööd, paljud põgenikud on saanud majutuskoha ka otse omavalitsuse kaudu.“
Jaanus Kalev lausus, põgenike abistamise kõrval ei tohi oma alalisi elanikke unustada, muidu võib tekkida vastuseis, et võetakse ära meie töökohad ja üüripinnad. Kristian Jaani nõustus, et alalised elanikud peavad olema kindlasti hoitud: „Põgenikud on ideaaljuhul siin ajutiselt, sõja lõppedes pöörduvad oma koju tagasi. Juba praegu sõidavad mõned neist Ukrainasse tagasi. Kuid on suur hulk inimesi, kellel pole lähiajal kusagile minna, sest nende kodusid enam ei ole. Olgem ausad, osa neist jääb ka siia.“
Kehra päästekomandos tutvustas pealik Jaanus Jaago ministrile päästjate töötingimusi ja kasutuses olevat päästetehnikat. Kõneldi ka elanikkonnakaitsest, kriisivalmidusest, ohutusteavitusest, varjumisest. Aegviidus näitasid päästeseltsi liikmed vabatahtliku komando tööruume ja varustust. Kristian Jaani katsetas Leader-toetusega ostetud „raudhobu“ – roomikutel masinat, millele päästjad ehitasid peale kasti. Metsapõlengutel saab masinat kasutada voolikute ja muu varustuse vedamiseks. Minister kinkis Aegviidu päästjatele pühendusega seinakella.
Nelijärve puhkekeskuses võõrustas Kristian Jaanit omanik ja perenaine Reet Purre. Minister kommenteeris, et Ukraina sõjapõgenikel on seal väga turvaline: „Väga meeliülendav oli näha, kuidas põgenikud on Nelijärvel vastu võetud, kuidas omanik isiklikult kõigist hoolib ja aitab. Ka põgenikud kiitsid perenaist, oli tunda, et neil on tekkinud väga soe kontakt.“