RAS­MUS ME­RI­VOO fil­mis „Kra­ti“ Kuu­sa­lu ale­vi­kus ja pal­ju­de ko­ha­li­ke näit­le­ja­te­ga

Las­test peao­sa­li­si män­gi­vad Kuu­sa­lu koo­li näi­te­rin­gi noo­red, täis­kas­va­nuid pal­jud Kuu­sa­lu val­la­ga seo­tud näit­le­jad.

Lep­pi­si­me au­gus­tis 2019 režis­söör Ras­mus Me­ri­voo­ga kok­ku, et tee­me Sõ­nu­mi­too­jas­se loo, kui­das Kuu­sa­lu ale­vi­kus asu­vast va­nast puu­ma­jast ja aiast Sood­la tee 6 sai fil­mis­tuu­dio – seal ha­ka­ti üles võt­ma män­gu­fil­mi „Kratt“. Ent vii­ma­sel het­kel mõt­les võt­teg­rupp üm­ber, sest ko­ha­le too­di hulk teh­ni­kat ning sel­le­le ei soo­vi­tud laie­malt tä­he­le­pa­nu juh­ti­da.

Fil­mie­lu ja -me­lu käis Kuu­sa­lus Sood­la teel mul­lu hi­lis­sü­gi­se­ni ja filmiti ka sel suvel. Fil­mi­rah­vast lii­kus seal­kan­dis päe­val ja sa­ge­li ka öö­si­ti. Fil­mis­tuu­dio­na ka­su­tu­ses ol­nud ma­ja kõr­val krun­dil asub režisöö­ri ko­du­ma­ja, võt­teg­ru­pi rah­vast ja­gus mõ­le­ma­le poo­le.

„Meil on head naab­rid, prob­lee­me nen­de­ga pol­nud. Kui­gi tei­ne­kord la­si­me fil­mi­ma­ja õues tos­su, te­gi­me val­gus­sõud, osa­de­le naab­ri­te­le pais­tis val­gus ma­ga­mis­toa ak­nast sis­se,“ sõ­nas Ras­mus Me­ri­voo.

Kui paar aas­tat ta­ga­si tek­kis või­ma­lus te­ha fil­miks va­ra­sem kra­ti-idee, jäi just tüh­jaks naa­ber­ma­ja, mis so­bis võt­te­ko­haks. Pä­ri­jad lu­ba­sid ka­su­ta­da võt­te­pa­vil­jo­ni­na.

„Kra­ti mõ­te oli mul ol­nud aas­taid. Ühed Kuu­sa­lu lap­sed, kel­le­ga plaa­ni­sin se­da fil­mi, olid ju­ba suu­reks saa­nud. Nüüd vaa­ta­sin oma lap­si, et käes on õi­ge aeg koos nen­de­ga film ära te­ha. Fil­mi­koo­li ajal üt­les õp­pe­jõud Jü­ri Sil­lart, kui fil­mi­te­gi­jaks ta­ha­te saa­da, pea­te va­li­ma kas fil­mi või pe­re. Mi­na sain kor­ra­ga,“ li­sas ta.

Noor­te­fil­mis „Kratt“ män­gi­vad las­test peao­sa­li­si ta tü­tar No­ra Me­ri­voo, kes õpib Kuu­sa­lu koo­li 5. klas­sis, ja poeg Har­ri Me­ri­voo, kes on 3. klas­si õpi­la­ne. Osa­des on veel 6. klas­si õpi­la­ne Elii­se Tek­ko, kes käib koo­lis Vänd­ras, kuid on jät­ku­valt Kuu­sa­lu näi­te­rin­gis, ja Ro­land Trei­ma Kuu­sa­lu koo­li 8. klas­sist. Sel su­vel võe­ti osa­täit­ja­te­na juur­de Kuu­sa­lu õpi­la­sed Mark ja Ar­man Ala­ver­dian.

Te­ge­vus toi­mub ale­vi­kus ni­me­ga Muu­sa­lu, mis on väik­sem koht kui Kuu­sa­lu. Lü­hi­tut­vus­tu­ses kir­jel­da­tak­se: „Va­ne­mad vii­vad nu­ti­sõlt­las­test lap­sed maa­le va­nae­ma juur­de pä­ri­se­lu­ga tut­vu­ma. Lap­sed ei viit­si tööd te­ha ja meis­ter­da­vad kra­ti. Elu ale­vis võ­tab uued tuu­rid.“
Ras­mus Me­ri­voo: „Sel­les fil­mis on vä­ga pal­ju Kuu­sa­lu ini­me­si, ma­ju ja koh­ti. Fil­mi­si­me veel Kol­gas ja muu­des pai­ka­des. Võib öel­da, et ena­mik 46 võt­te­päe­vast töö­ta­si­me Kuu­sa­lu val­las, paar võt­te­päe­va oli mu­jal. Fil­mis on mu sõp­ru ja su­gu­la­si, ka va­nae­ma ja va­na-i­sa, õde, isa, ema.“

Ena­mik näit­le­jaid on sa­mu­ti seo­tud Kuu­sa­lu val­la­ga: Ma­ri Lill An­di­nee­melt, Ivo Uuk­ki­vi ja Ma­ri-Liis Lill Pä­ris­pealt, Paul Laa­sik Kol­ga­kü­last, Ma­rek Tam­mets Pu­di­soolt, Emil Ru­ti­ku Uu­rist, Rolf Põh­ja­la Kuu­sa­lust. Veel män­gi­vad Jan Uus­põld, Ven­no Loo­saar, Ju­han Rod­rik, Alo Kur­vits.

Režissöör kii­tis, et võt­teg­ru­pist ku­ju­nes to­re tiim, ku­hu oli kaa­sa­tud veel­gi ko­ha­lik­ke te­gi­jaid. Gri­mee­ri­ja oli Aa­le Kiigs­ke, Kris­tin Ka­la­mees ko­pee­ris üles­võe­tud ma­ter­ja­li ja mon­tee­ris fil­mi. Noo­ri näit­le­jaid õpe­tas Ras­mus Me­ri­voo ema Sai­ma Kal­lion­si­vu – Kuu­sa­lu koo­li näi­te­rin­gi ju­hen­da­ja. Abi­li­si oli tei­si­gi. Ra­ha­li­selt toe­tas fil­mi Ees­ti Fil­mi Ins­ti­tuu­t.
SAI­MA KAL­LION­SI­VU eel­töö las­te­ga

Sai­ma Kal­lion­si­vu ju­tus­tas, et sai st­se­naa­riu­mi võ­te­te al­gu­sest pal­ju va­rem, las­te­ga hak­kas har­ju­ta­ma juu­lis. Te­gi en­da ko­dust näi­te­laag­ri, lu­ge­sid las­te­ga teks­te, män­gi­sid st­see­ne lä­bi suu­re­ma ja väik­se­ma emot­sioo­ni­ga.

„Et fil­mi­da, on va­ja, et las­tel olek­sid teks­tid peas, rol­lid sel­ged. Siis ei lä­he võ­te­te ajal ae­ga kaot­si, noor kes­ken­dub st­see­ni te­ge­vu­se­le ega pea sõ­na­de­le ping­salt mõt­le­ma. Kui po­leks eel­tööd tei­nud, oleks neil ol­nud pä­ris ras­ke. Olin võ­te­te ajal noor­te juu­res, tu­le­ta­sin nei­le meel­de. Teat­ris har­ju­tad ja har­ju­tad, kui jõuad la­va­le, siis teed, na­gu tu­leb. Fil­mis ai­na püüad pa­re­mi­ni ja pa­re­mi­ni, võe­tak­se üles ka eri nur­ga alt. Päe­vad olid pi­kad ja vä­si­ta­vad, aga lap­sed har­ju­sid.“

Ta kõneles, et meeleolu oli filmivõtete ajal rahulik ja heatahtlik, režissöör hoidis üleval rõõmsat tuju, oskas võtta pingeid maha.“

Ka gri­mee­ri­ja Aa­le Kiigs­ke tun­nus­tas: „Oli mõ­nu­salt loo­min­gu­li­ne õhk­kond, la­hen­du­sed sün­di­sid koos­töös. Oo­tan põ­ne­vu­se­ga fil­mi, mis tõo­tab tul­la vä­ga teist­su­gu­ne.“

Pro­dut­sent Tõ­nu Hiie­laid: „Fil­mis on vah­va kom­pott Kuu­sa­lust, on ini­me­si ja tut­ta­vaid koh­ti nii heas kui hal­vas.“