Kuusalu ujula sai 5aastaseks

2036
Kuusalu Spordikeskuse juhataja KADRI  IDAVAIN lõikas lahti sünni­päe­va­peoks tehtud 2meetrise küpsise­tordi. Foto Gisela Osi

Kuusalu Spordikeskusel läheb hästi, ütleb juhataja KADRI IDAVAIN – detsembri algusega on tuluplaan täidetud.

Viis aastat tagasi, 12. detsembril 2008 avas külastajatele uksed uhiuus spordikeskus, mis on teise korruse galerii kaudu ühendatud Kuusalu koolimajaga.

Ujulaga ning ühe suure spordisaali ja kahe väiksema saaliga spordikeskus läheb Kuusalu vallale aastas maksma koos ülalpidamiskulude ja kasutusrendiga ligi 300 000 eurot.
Need inimesed, kes on harjunud spordikeskuses käima, kinnitavad, et kompleks on vajalik ning kulutus õigustatud. Spordikeskusest on saanud oluline sportimis-, ajaveetmis- ja kohtumispaik, kuhu tuuakse lapsi trenni, käiakse ise tasulistes treeningutes. Sageli jäädakse kohvikusse juttu ajama, saadud on uusi tuttavaid, hakatud perekonniti suhtlema. Keskuse administraatorid on otsekui postitöötajad, kes annavad edasi asju ja teateid.
Spordikeskuse juhataja Kadri Idavainu andmetel on 10 või 30 külastuskorraga kaarte ostnud kokku üle 600 püsikliendi. Kuusalu koolis on 540 õpilast, kõik nad käivad kehalise kasvatuse tundides ka ujulas ja pooled neist pärast tunde treeningutes. Lisaks veel üksikpiletitega ujula ja jõusaali kasutajad ning mitmesugustes treeningrühmades osalejad. Külastuskordi tuleb aastas kokku 17 000-18 000.
„Tänavune aasta on tore, detsembrikuu esimese nädalaga saime oma tulude aastaplaani täidetud – 84 000 eurot. Järgneva kolme nädala tulu on boonus,“ räägib juhataja.
Ta nendib, et maja kipub tipptundidel, argipäeviti kella 16-20 vahel,  jääma kitsaks, riietusruumidesse ei mahuta kõiki korraga ära ning ka fuajees on siis palju rahvast: „Treenerid on rahvarohkemate aegade kohta omavahel kokku leppinud, kuidas peavad minutipealt lõpetama, et majas liikumist reguleerida ja ummikuid mitte tekitada. Kõige enam on külastajaid spordikeskuses tööpäeviti kella 18-19 vahel. Siis võib juhtuda, et kõik kapid on hõivatud – meeste riietusruumis on 48 kappi, naistel 60, kokku 108. Planeerime ja proovime, et ei satuks treeningud ühele ajale, aga kui treeneritele sobib ja ruum on vaba, siis tuleb panna graafikusse.“
Kadri Idavain märgib, et nii uskumatu, kui see ka ei tundu, unistatakse spordikeskuse laiendusest, ehkki selge on, et Kuusalu valla jaoks on paljud muud asjad prioriteetsemad. Visioonides on kirjas maja laiendamine täiendavate treeningsaalide ja riietusruumidega. Isegi fuajee ja kohvik võiksid olla suuremal pinnal, sest kella 13-16ni ootavad õpilased koolibusse, sageli veedetakse aega spordikeskuses. Istumiskohti napib, mõnigi vanem inimene on pidanud jalatsite vahetamiseks paluma, et saaks korraks istuda.
Samas toonitab juhataja, et kui tullakse ujuma ning nähakse, et parkla on autosid täis, ei tasu tagasi keerata, sest sel juhul on reeglina käimas spordisaalis pallimängud ning ujulas peaks ruumi olema.
„Kuusalu valla rahvas on väga sportlik,“ lausub ta. „See oli sada protsenti õige otsus, et spordikeskus ehitati. On väga tähtis, et inimesed saaksid end liigutada.“
Töötajaid on spordikeskuses 13, lisaks tasuliste treeningute juhendajad, kes rendivad ruume. Laste taidlus- ja spordiringe on majas 16. Sama palju on ka täiskasvanute treeningugruppe. Laste ringide eest ruumide renditasu ei võeta, ka siis mitte, kui on tegu tasulise ringiga.
Laupäeval, 14. detsembril toimunud sünnipäevapeol tegid spordikeskuse kohviku Päike perenaised 2 meetri pikkuse küpsisetordi, arvestatud oli 160 külalisega. Kogu tort söödi ära. Olid korvpallivõistlused, esinesid Ljudmilla Loss Maibergi ja Tiiu  Kassi  tantsijad.  Pidu  lõp­pes Vello Vaheri tsirkuseprogrammiga. Kogu peo vältel jooksis fuajee teleris Rasmus Merivoolt tellitud 11minutiline spordikeskuse sünnipäevafilm, milles on üles võetud ujumise, jalgpalli, tennise, karate ja saalihoki trenne.  Film on plaanis panna spordikeskuse kodulehele.