Ani­ja mõi­sa raa­ma­tu esit­lu­se vas­tu oli suur hu­vi

336
„Ani­ja mõi­sa aja­lu­gu. Aa­del ja ta­lu­poeg“ au­tor JU­HAN MAIS­TE koos kaa­sau­to­ri AN­NE ORUAA­SA­GA.

„Tu­leb väl­ja, et kõi­ge me­nu­kam raa­mat on see, mi­da po­le veel loe­tud,“ üt­les Ani­ja mõi­sa te­gev­juht Jan­ne Kal­lak­maa pü­ha­päe­val, 1. no­vemb­ril Ani­ja mõi­sa här­ras­te­ma­ja saa­lis.

Ta tun­nis­tas, et nii suurt rah­va­hul­ka ei osa­nud oo­da­ta – Ju­han Mais­te raa­ma­tu „Ani­ja mõi­sa aja­lu­gu. Aa­del ja ta­lu­poeg“ esit­lu­se­le tul­nud ini­me­sed ei mah­tu­nud pä­rast re­no­vee­ri­mist tun­du­valt suu­re­maks ehi­ta­tud saa­li ära.

Jan­ne Kal­lak­maa rõõ­mus­tas, et tä­nu Ju­han Mais­te ja te­ma mees­kon­na suu­re­le töö­le on nüüd või­ma­lik tut­vus­ta­da Ani­ja mõi­sa ka aja­loo­raa­ma­tu kau­du.

Keh­ras sün­di­nud kuns­tia­ja­loo­la­ne Ju­han Mais­te mee­nu­tas, et Ani­ja mõi­sa­raa­ma­tu te­ge­mi­ne tu­li es­ma­kord­selt ju­tuks aas­ta ta­ga­si, kui koos ar­hi­tekt Mart Kes­kü­la ja res­tau­raa­tor Ma­ti Raa­li­ga aru­ta­ti mõi­sa res­tau­ree­ri­mi­se­ga seon­du­vat. Ta­gant­jä­re­le ni­me­tas ta Jan­ne Kal­lak­maa et­te­pa­ne­ku vas­tu­võt­mist hull­jul­geks sam­muks, kuid Ani­ja mõi­sast raa­ma­tu kir­ju­ta­mist seik­lu­seks, mil­le kau­du õp­pis tund­ma nii en­da­le ühe lä­he­da­se pai­ga aja­lu­gu kui ka iseen­nast. Äs­ja il­mu­nud teos on te­ma sõ­nul olu­li­selt roh­kem kui ühe piir­kon­na lu­gu: „Ju­tus­ta­des Ani­ja mõi­sast ja maast sel­le üm­ber, on möö­da­pääs­ma­tu nä­ha laie­mat taus­ta, kõi­ke se­da, mis toi­mus sa­mal ajal Ees­tis ja sel­le pii­ri­de ta­ga.“

Esit­lu­sel Ani­ja mõi­sa här­ras­te­ma­jas lu­ges JU­HAN MAIS­TE raa­ma­tust kat­ken­deid. Ko­hal oli um­bes sa­da ini­mest.

Raa­ma­tus, kus on kõr­vu­ti nii mõi­sa- kui ta­lu­rah­va­kul­tuur, on koos ing­li­se-, sak­sa-, soo­me- ja ve­ne­keel­se kok­ku­võt­te­ga roh­kem kui 400 le­he­kül­ge ning üle 300 fo­to. Ju­han Mais­te rää­kis, et raa­ma­tus on aja­loo­li­sed fak­tid, mi­da on Ani­ja mõi­sa koh­ta ko­gu­tud vä­ga pal­ju. Lisaks fak­ti­li­ne fan­taa­sia – mil­li­ne on Ees­ti elu ol­nud, kui­das se­da on aas­ta­sa­da­de jook­sul ku­jun­da­tud ja kel­leks ole­me saa­nud. Ning ka koos ku­jun­da­ja Pee­ter Lau­rit­sa­ga loo­dud vär­vi­gam­ma.

„On kü­si­tud, kas see raa­mat po­le ehk lii­ga paks, lii­ga suur ühe mõi­sa jaoks. Soo­vi­tan se­da lu­ge­da, et veen­du­da – ei ole,“ lau­sus Ju­han Mais­te.

Raa­ma­tul on kaa­sau­tor, Keh­ra muu­seu­mi juht An­ne Oruaas, kes kir­ju­tas üle­vaa­te Ani­ja koo­list ja selt­sie­lust: „Kui Jan­ne ja Ju­han mul­le et­te­pa­ne­ku te­gid, olin nii häm­min­gus, et ei osa­nud ei öel­da. See oli mi­nu jaoks suur au. Jul­ge­sin vas­tu võt­ta, sest olin sel tee­mal tei­nud mõ­ne et­te­kan­de, kir­ju­ta­nud ko­ha­li­ku­le le­he­le ar­tik­leid, mõ­nel kon­ve­rent­sil esi­ne­nud. Koo­lia­ja­lu­gu ei ole mi­nu jaoks võõ­ras, olen For­se­liu­se selt­si lii­ge peaae­gu sel­le al­gu­sest pea­le.“

Ta aval­das loo­tust, et sai oma üle­vaa­te­ga raa­ma­tus­se jääd­vus­ta­da suu­re töö, mi­da te­gid Ani­ja Muin­sus­kait­se Selt­si juht Mil­vi Sch­meidt ja Ani­ja koo­li­ju­ha­ta­ja Tiiu Tris­berg. En­di­se ees­ti kee­le õpe­ta­ja­na soo­vi­tas An­ne Oruaas Ani­ja mõi­sa raa­ma­tut kõi­gil lu­ge­da: „See on tões­ti vä­ga hu­vi­tav. Või­bol­la kee­gi kir­ja­ni­kest leiab sel­lest ins­pi­rat­sioo­ni ja kir­ju­tab romaani mõ­nest te­ge­la­sest, kes on siin mõi­sas toi­me­ta­nud. See on se­da väärt ma­ter­jal.“

Ani­ja mõi­sa aja­loo­teo­se ti­raaž on 800, väl­jaand­mist toe­ta­sid Eu­roo­pa Re­gio­naa­la­ren­gu Fond, Ees­ti Kul­tuur­ka­pi­tal, Ani­ja val­la­va­lit­sus ja erai­si­kud, kel­le ni­med on raa­ma­tus kirjas. Toe­ta­sid ka kõik tei­sed, kes ost­sid Ani­ja mõi­sa taa­sa­va­mi­sel pi­le­ti.

Raa­ma­tut „Ani­ja mõi­sa aja­lu­gu. Aa­del ja ta­lu­poeg“ saab os­ta vaid Ani­ja mõi­sast. Hind on 40 eu­rot.