Ani­ja val­la ela­ni­kud hin­da­vad ko­du­kan­ti

289
Anija vald.

Kõi­ge keh­ve­ma hin­nan­gu sai uu­rin­gus val­la­si­se­ne ühist­rans­port.

Sot­siaal- ja tu­ru-uu­rin­gu­te fir­ma Saar Poll viis käe­so­le­val su­vel Ani­ja val­la ela­ni­ke seas lä­bi 410 vas­ta­ja­ga uu­rin­gu, mil­le ees­märk oli saa­da üle­vaa­de hin­nan­gu­test oma ko­du­val­la­le ja vaa­da­ta, mis on võr­rel­des 2017. aas­ta ke­va­del toi­mu­nud uu­rin­gu­ga muu­tu­nud.

Väi­te­ga, et Ani­ja vald are­neb õi­ges suu­nas, nõus­tus roh­ke­mal või vä­he­mal mää­ral 74 prot­sen­ti ela­ni­kest. Uu­rin­gu kok­ku­võt­tes nen­di­ti, et hin­nang ei ole ajas muu­tu­nud ja ka suu­ri eri­su­si vas­ta­ja­rüh­ma­de lõi­kes ei ole.

Abi­val­la­va­nem Enn Pung osu­tas ühe­le vald­kon­na­le, mis on läi­nud märk­sa pa­re­maks: 2017. aas­tal ei meel­di­nud 15 prot­sen­di­le vas­ta­nu­test tee­de halb olu­kord, tä­na­vu­ses uu­rin­gus osu­tas tee­de keh­va­le sei­su­le 5 prot­sen­ti vas­ta­ja­test. Ta li­sas, et val­la ee­lar­vest on tee­de kor­ras­ta­mi­se­le ka roh­kem pa­nus­ta­tud.

Soo­vi­tak­se pa­re­mat val­la­si­sest ühist­rans­por­ti
Eri vald­kon­da­de tee­nus­test on vas­ta­jad kõi­ge roh­kem ra­hul raa­ma­tu­ko­gu­de, ron­gi­liik­lu­sü­hen­du­se­ga Tal­lin­na­ga ja pe­rears­ti tee­nus­te­ga. Kõi­ge keh­ve­ma hin­nan­gu sai val­la­si­se­ne ühist­rans­port.

Uu­rin­gu­le vas­ta­jad olid ja­ga­tud nel­ja piir­kon­da: Põhja-Anija, Keh­ra linn, Kesk-Ida, Lõu­na-Anija. Va­ja­ka­jää­mist val­la­si­se­ses ühis–t­rans­por­dis tõs­ta­ta­sid kõi­ge roh­kem Lõu­na-Ani­ja ini­me­sed, kes ela­vad ühek­sas kü­las.

Enn Pung rõ­hu­tas, et val­la­va­lit­sus peab ta­ga­ma õpi­las­te sõi­du­ta­mi­se bus­si­de­ga piir­kon­na koo­li­des­se Keh­ras­se, Aeg­vii­tu ja Ala­ver­re, sel­leks ka­su­ta­tak­se ka riik­li­ku ühist­rans­por­di toe­tust. Et ühist­rans­port ula­tuks ka val­la kau­ge­ma­tes­se nur­ka­des­se, peaks riik­lik toe­tus te­ma sõ­nul küm­ne­kor­dis­tu­ma, val­la­le käib uu­te bus­si­lii­ni­de käi­ma­pa­nek ja ra­has­ta­mi­ne üle jõu.

Abi­val­la­va­nem tõi kah­ju­mi toot­ja näi­te­na Aeg­vii­du-Pil­la­pa­lu-Sood­la-Tal­lin­na bus­si­lii­ni, mis tu­li sul­ge­da: „Kord nä­da­las, tei­si­päe­vi­ti ole­me kor­ral­da­nud bus­si­sõi­du Voo­selt ja Vet­last Keh­ras­se ja ta­ga­si. Ini­me­sed saa­vad käia pe­rears­ti vas­tu­võ­tul, te­ha sis­seos­te, aja­da olu­li­si toi­min­guid. Här­ma­ko­sust ja Pil­la­pa­lust käib buss Keh­ras­se tei­si­päe­vi­ti ja ree­de­ti.”

Puu­du­li­kuks hin­na­ti ka et­te­võt­lus­kesk­kon­da.

Väl­ja­võ­te vas­tus­test: vä­ga vä­he­sed või­ma­lu­sed töös­tu­se vald­kon­nas et­te­võt­lu­se­ga te­ge­le­da soo­vi­ja­le. Puu­du­vad ren­di­pin­nad, ei aren­da­ta töös­tus­par­ke.

Enn Pung rää­kis, et et­te­võt­jad on kü­si­nud, kas suu­re­ma­tes kes­kus­tes lei­dub ren­di­ta­vaid lao- või bü­roo­ruu­me: „Et­te­võt­jad on val­da te­re­tul­nud, aga ren­di­ruu­mi­de pak­ku­mi­ne või nen­de loo­mi­ne po­le val­la­va­lit­su­se prio­ri­teet.”

Jät­ku­valt ei ole ela­ni­kud ra­hul en­da või­ma­lus­te­ga mõ­ju­ta­da val­la aren­guid. Enn Pung osu­tas, et rah­vast on kaa­sa­tud ko­gu val­la jaoks olu­lis­te kü­si­mus­te aru­te­lu­des­se, ta tõi näi­teks Keh­ra kes­ka­la kor­ras­ta­mi­se ja Kõr­ve­maa po­lü­goo­ni.

„Ini­me­sed, kes ta­ha­vad ol­la val­la elu as­jaa­ja­mi­se­ga kur­sis, on sel­le­ga ala­ti kur­sis. Tun­dub, et kül­lalt­ki pal­ju on pas­siiv­sust, aga kui mi­da­gi on pa­has­ti või mär­ga­tak­se te­ge­ma­ta­jät­mi­si, siis näi­da­tak­se ko­he nä­pu­ga val­la­va­lit­su­se suu­nas, puu­du­si või­men­da­tak­se ka sot­siaal­mee­dias,” üt­les abi­val­la­va­nem.

Keh­ra pu­hul tuuak­se jät­ku­valt esi­le pa­be­ri­vab­ri­ku mõ­ju – spet­sii­fi­list lõh­na, ent ka va­ja­ka­jää­mi­si lin­na­ruu­mi hea­kor­ras.

Enn Pung üt­les, et mai­ne ku­jun­da­mi­ne on pi­kaa­ja­li­ne prot­sess: „Aas­ta­te­ta­gust sei­sa­kut po­le või­ma­lik mõ­ne aas­ta­ga muu­ta.”

Ko­du­kan­di kool on olu­li­ne
Kaks kol­man­dik­ku vas­ta­ja­test pi­das val­la ee­li­seks, et nen­de laps käiks ko­ha­li­kus koo­lis. Üle­jää­nud kol­man­dik ja­gu­nes oma­kor­da poo­leks – 17 prot­sen­ti vas­ta­nu­test leid­sid, et pi­gem võiks kool ol­la Tal­lin­nas ja 18 prot­sen­dil sei­su­koht sel­les kü­si­mu­ses puu­dus. Võr­rel­des va­ra­se­ma uu­rin­gu­ga on ko­ha­li­ke koo­li­de ee­lis­tus kol­me aas­ta väl­tel vei­di kas­va­nud ja Tal­lin­na koo­li­de oma lan­ge­nud.

Enn Pung sõ­nas, et noor­te pe­re­de maa­piir­kon­da ela­ma asu­mi­se üks mo­ti­vee­ri­jaid on kind­las­ti koo­li lä­he­dus elu­pai­ga­le: „Valdade ühinedes jätkuvad investeeringud nii Aegviidu kui ka Alavere koolidesse.”

Uu­rin­gu põh­jal on val­lae­la­ni­ke ko­du­kan­di truu­dus suu­re­ne­nud. Pool val­lae­la­ni­kest kin­ni­tas, et võ­ta­vad osa val­la ko­gu­kon­na te­ge­mis­test. Õh­tu­ti vee­dab en­da sõ­nul ena­mi­ku oma va­bast ajast Ani­ja val­las 89 prot­sen­ti ja nä­da­la­va­he­tus­tel 83 prot­sen­ti vas­ta­nuist. 81 prot­sen­ti vas­ta­ja­test ka­su­tab ka ena­mik­ke eluks va­ja­lik­ke tee­nu­seid (kaup­lus, arst jne) ko­du­kan­dis.

Aja­leht Sõ­nu­mi­too­ja on uu­rin­gu põh­jal en­di­selt ar­ves­ta­ta­va lu­ge­jas­kon­na­ga. Kol­man­dik ela­ni­kest on en­da sõ­nul lu­ge­nud vii­ma­se aas­ta jook­sul enam-vä­hem kõi­ki numb­reid ja 23 prot­sen­ti vas­ta­ja­test um­bes poo­li numb­reid. Sõ­nu­mi­too­jat ei loe üld­se jät­ku­valt 14 prot­sen­ti vas­ta­nu­test.

Va­rem ne­li kor­da aas­tas, käesoleval aastal ühe korra il­mu­nud ve­ne­keel­se Sõ­nu­mi­too­ja lu­ge­jas­kond on vä­he­ne­nud. Enn Pung sel­gi­tas, et tõe­näo­li­selt on sel­li­se suun­du­mu­se üks põh­ju­si noo­re­ma­te ini­mes­te kee­leos­kus, nad leia­vad va­ja­lik­ku in­fot ees­ti kee­les.

See­kord olid kü­sit­lu­se­le vas­ta­ja­te seas 18aas­ta­sed ja va­ne­mad ela­ni­kud, eel­mi­se uu­rin­gu va­li­mis olid ka 15–17aas­ta­sed val­lae­la­ni­kud.