
MTÜ Rannakeele Keskus, MTÜ Pohiranna ja keskkonnaamet korraldavad 6.-12. juunini rannakeele nädala.
Pühapäeval, 12. juulil on kavas panna rannakeele nädala lõpuüritusena korraldataval ringsõidul Juminda ja Pärispea poolsaarele suunduvate teede algusesse sildid kirjaga „Pohiranna kultuuriruum“. Sildid tehakse sarnased kihelkondade piire ja ajaloolisi asumeid tähistavate tahvlitega, mis on pruuni värvi ja valgete tähtedega. Sellised sildid paigaldatakse koostöös valla, keskkonnaameti ja maanteeametiga ning algatajad loodavad, et mõlemad ametid annavad Pohiranna kultuuriruumi märgistusele kooskõlastuse.
MTÜ Rannakeele Keskuse juhatuse liikme Ene Velströmi sõnul on rannakeelt tutvustavate eriilmeliste siltide panekust räägitud Juminda Poolsaare Seltsis mitu aastat: „Me oleme seda ideed edasi arendanud. Esmalt paigaldame keskkonnaameti ajaloopärandi spetsialist Ave Pauluse soovitusel pruunid sildid, sest selliseid kasutatakse Eestis ajalooliste piirkondade tähistusena. Kuusalu vald on siltidele kooskõlastuse andnud, taotleme keskkonnaameti ja maanteeameti nõusolekut.“
Märgistusega „Pohiranna kultuuriruum“ on plaanis tähistada see ala, kus on kõneldud rannakeelt. See oleks otsekui värav poolsaartele, et tuua esile rannakeele ehk pohiranna keele levikuala. Juminda poolsaarel paigaldatakse tahvlid Pudisoo-Leesi tee äärde enne Hara poole suunduva tee ristumiskohta ja Loksalt väljuva Hara-Leesi tee algusesse ning Pärispea poolsaarel Loksalt Suurpea ja Turbuneeme poole suunduvate teede äärde, ka Vihasoo-Kasispea tee äärde Kasispea külasildi juurde.
Ene Velström lubab, et kui kõik sujub, siis avatakse sildid 12. juuli ringsõidul, aga kui kooskõlastusi ei jõua saada ega silte valmis teha, tuleb nende pidulik paigaldamine hiljem ja ringsõidu ajal seatakse üles ajutised tahvlid.
„Endiselt on jõus plaan panna samadesse paikadesse ka rannakeelsed tervitustahvlid, et tuua seda keelt avalikku ruumi ja näidata, et see pole ainult vanade inimeste ega muuseumi keel. Niisugused sildid tohib paigutada maantee telgjoonest vähemalt 12 meetri kaugusele ning siltide kujundamine ja kooskõlastamine võtab veel aega,“ ütleb ta.
Tervitussiltide tekstid arutati läbi rannakeele kambas ligi 15 inimesega. Ettepanek on panna poolsaarele sisenejate tervituseks sildid „Olga terveks tulemast Pohiranda!“ ning Juminda poolsaarelt väljujatele „Üäd tied! Tulga toinekerdki!“ ja Pärispea poolsaarelt lahkujatele veidi teistsugune „Hüäd tied! Tulga toinekerdki!“.
Rühmituse ehk kamppa Rannakiele Üäks eestvedamisel anti mullu suvel koostöös Eesti Keele Instituudiga välja „Kuusalu rannakeele sõnaraamat“.
Sel suvel korraldavad rühmituse eestvedajad Juminda ja Pärispea poolsaarel juulikuu esimesel täisnädalal rannakeele nädala, et tutvustada mõlemal poolsaarel ja ka üle Eesti rannakeelt.
Sujuvama asjaajamise huvides moodustati MTÜ Rannakeele Keskus, mille juhatuse esimees on Ene Velström, juhatuse liikmed Riina Laanetu ja Epp Külmsaar. Rannakeele nädala läbiviimiseks saadi toetust keskkonnaametilt.

Rannakeel Vikerraadiosse
Riina Laanetu: „Rannakeele nädala mõte on juhtida tähelepanu me väikesele keelekillukesele, mille kõnelejaid on 50 ringis.“
Vikerraadio hommikuprogrammis kuuleb siis kogu nädala jooksul rannakeelseid jutte. Praegu käib juttude salvestamine. Rannakeele Keskuse tellimisel filmib Kuusalu Kroonika rannakeele kõnelejaid, neil palutakse rannakeeles rääkida tänapäeva elust. Videod jäävad keskuse arhiivi, helisalvestised saadetakse Vikerraadiosse, kus neist tehakse valik.
Juminda poolsaarel filmiti keelekandjate Nelli Randmaa, Elsa Krönströmi, Helve Tamme, Meeli Lehise, Karli Lamboti, Maila Velströmi, Heli Kendra ja Jaan Velströmi rannakeelseid pajatusi. Pärispea poolsaarelt jäädvustati Helje Lillepooli, Õie Külmsaare, Milvi Manitski ja Urve Toompuu kõnelusi.
Rannakeele nädala alguses saab esmaspäeva, teisipäeva ja kolmapäeva õhtul kell 19-20 osaleda Leesi rahvamajas rannakeele jututubades. Nädal lõpeb kolme keelepäevaga. Reedel on pohiranna keele päev Viinistu konverentsikeskuses, kus Mari-Liis Kalvik Eesti keele Instituudist räägib Kuusalu murrakust tervikuna ja selle jagunemisest eri osadeks ning Jaak Prozes Fennougriast läänemeresoomlastest meie sees ja meie ümber, töötubades saab harjutada taas rannakeeles rääkimist.
Laupäeval on keelepäev Leesi rahvamajas. Seal saavad sõna kohalikud rannakeele kandjad, kõneldakse Juminda poolsaare kohanimedest ja tuntud rahvalaulikutest-pärimusekandjatest, ühistegevusest poolsaarel, lauldakse regilaule.
Pühapäevane väljasõit algab Loksa bussijaamast, sõidetakse läbi mõlema poolsaare. Lisaks peatustele pohiranna kultuuriruumi piiridel on kavas peatuda veel mitmes külas, kus kohalikud kodu-uurijad tutvustavad sealseid kohanimesid ja olulisemaid paiku. Leesi poes tutvutakse kaupade ja teeninduse rannakeelse sõnavaraga.