RAIVO UUKKIVI: „Raasiku valla eelarve on konservatiivne.“

2112

Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI, valla selle aasta eelarves on kasvanud nii kulud kui tulud. Mis iseloomustab 2014. aasta eelarvet?

Raasiku vallavanem RAIVO UUKKIVI loodab vallale veel 2-3 lisaeelarvet.

„Olukord on üsna nutune. Me pole veel majanduslangusest taastunud ega jõudnud raha ostujõult sinna, kus olime 2008. aastal. Raha oleks nagu rohkem, kuid selle eest saab vähem vara soetada või teenuseid tellida. Sellest tulenevalt tegime konservatiivse eelarve, mis pole emotsionaalsete ennustuste põhjal. Seega on ka kulud konservatiivsed. Mõistlikum on tulude parema laekumise korral lisaeelarvega tulusid lisada, kui liiga optimistlikult tehtud eelarvet aasta lõpus kärpima hakata. Tõenäoliselt tuleb 2-3 lisaeelarvet.“

Mis on 2014. aasta eelarves suurimad investeeringud?

„Suurimad on Aruküla lasteaia remont ja kergliiklustee. Ülejäänud investeeringuid hakkame ette valmistama. Raasiku kooli renoveerimise projekt on tõenäoliselt üsna kallis ja praegu veel ei tea, millal ehitamiseni jõutakse.

Hädavajalikke investeeringuid on veel, näiteks Aruküla rahvamaja. Maja, kus asub ka vallavalitsus, on vana ja väeti, kabinettide seintes on praod, hoone keldris on vesi. Rahvamaja ruumid peavad olema soojad ja tänapäevased, muidu siia varsti enam ei tulda.

Raasiku alevikus on vaja planeerida Tehase tänava äärde kergliiklustee. Tänav viib keskusesse, on tiheda liiklusega ning ohtlik. Suur investeering on ka liigvee­projekt, mis käivitatakse lähiajal.“

Mida on eelarves kärbitud?

„Suurem osa eelarvest oli kokku pandud ja kärped tehtud enne, kui mind vallavanemaks valiti. Eelarve kahe lugemise vahel jätsime ära valla üldplaneeringu ümbertegemise, olemasolev rahuldab meie vajadusi. Küll võiks kaaluda Aruküla ja Raasiku alevike üldplaneeringute algatamist, sest alevikud jäävad tõmbekeskusteks ka siis, kui minister Kiisleri plaanide kohaselt hakatakse valdade piire ümber joonistama. Üldplaneeringu raha sai paigutada kergliiklusteedesse ja tänavavalgustusse.

Eelarvest jäi esialgu välja ka Aruküla raamatukogu projekteerimine. Selle arvelt oli võimalus teha viimase hetke muudatusi, Raasiku jalgpalliklubi Joker sai Leader-programmist toetust tervise­spordiatraktsioonide jaoks ning eelarvesse lisasime seetõttu projekti kaasrahastuse. Muutus ka sotsiaalvaldkonna kulutuste maht.“

Kui suur on valla laenukoormus?

„Laenukoormus on meil lubatud 60 protsendi asemel 25 protsenti tuludest. 2009. aastast on  Aruküla põhikooli ehituseks võetud laen 671 500 eurot, 2012. võeti 310 000 eurot laenu ÜVK jaoks, möödunud aastal 525 000 eurot Raasiku lasteaia juurdeehituseks. Tänase seisuga on jäänud tagasi maksta veel 1,18 miljonit eurot, mis pole küll väga suur summa, aga koormus ikkagi.“

Kui suur summa on eelarves teede korrastamiseks?

„Teedele kulub 135 000 eurot, millest 108 000 eurot on planeeritud Tallinna maantee äärse kergliiklustee rajamiseks.“

Kui palju esitati eelarvesse muudatusettepanekuid?

„Eelarvet hakati tegema juba suvel, eelmise vallavalitsuse ajal. Kahe lugemise vahel pole mitte keegi volikoguliikmetest ettepanekuid teinud. Olukord on selline, et eelarve panid kokku need, kes on praegu opositsioonis, ning uus koalitsioon on tehtuga peaaegu nõustunud.
Eelarves on mänguruumi üsna vähe, palju on seadusega paika pandud. Viimase hetke muutus oli FC Jokeri projekti kaasrahastamine, see ettepanek tuli majanduskomisjonist.“

Mis valdkond tekitas enim vaidlusi?

„Ilmselt sotsiaal, sest see pole nii täpselt seadusega piiritletud ning on riiklikult kehvasti korraldatud. Sotsiaaltoetuste kord vajab täiendamist, toetuste piire tuleb täpsustada, et poleks erinevaid tõlgendusi, sotsiaali arvelt võtsime esialgsest eelarvest 11 000 vähemaks. See puudutab hooldajate toetuseid ning küsimusi, kellele hooldaja toetust anda, kas pereliige võib olla hooldaja, kas hooldekodusse mineja pension tuleb vallale või mitte.“

Kas on midagi, mis jäi eelarves häirima?

„Ilmselt häirib kõiki omavalitsusjuhte mitte niivõrd see, et raha on vähe, vaid pigem riigi jäik käitumine. Riik pole omavalitsustele juba ammu võrdne partner ja omavalitsuste finantsautonoomiat, mis toetuks kokku lepitud reeglitele, ei ole.

2009.  aasta riigieelarve kokkulepetes määrati üksikisiku brutotuludelt omavalitsustele 11,93 protsenti, juba kaks kuud pärast eelarveaasta algust vähendati seda 11,4 protsendi peale ega ole siiani tagasi tõstetud, kuigi räägitakse imelugusid Eesti majanduse jõudsast taastumisest.  Maamaksuvabastuse rakendamisega koos seda küll veidi tõsteti, kuid see pole äravõetud osa taastamine, vaid kompensatsioon uue populistliku kärpe, kodualuse maa maksust vabastamisest tuleneva kompenseerimiseks. Riik ei käitu partnerina soliidselt. Seda arvestades on 2014. aasta eelarve parim võimalik, paremat pole kusagilt võtta.“