Aasta algusest on Aruküla noored emad saanud osaleda Euroopa Solidaarsuskorpuse programmist rahastatud projektis „Toetame kogukonna emade töiseid valikuid“. Projekti eesmärk on aidata lapsepuhkusel olnud naistel teha töiseid valikuid ning kohaneda muutustega, et töö- ja pereelu ühildamine sujuks kergemini.
Projekti koordinaator on Aruküla perekeskus Männikäbi perenaine Anneli Põldra, projekti nõustas Marge Aasalaid ning tuumikgrupis on viis alla 30aastast väikelaste ema. Novembris lõppevast projektist on kokku osa saanud ligi 18 ema.
Marge Aasalaid rääkis, et sageli on noored naised olnud pikalt lastega kodus: „Kuna elu muutub kiiresti, võib ka töö, mida tehti enne laste saamist, olla väga palju muutunud ning samasse ametisse naasmine on raske. Või on soovid muutunud. Selle projekti mõte ongi aidata teha valikuid ja jõuda endas selgusele, et tööturule naasmine oleks lihtsam.“
Anneli Põldra koos projekti tuumikgrupiga kirjutasid SAle Archimedes projekti, mida rahastati Euroopa Solidaarsuskorpusest Projekt kestab 9 kuud ja iga kuu tegevusteks eraldati 500 eurot. Kord-kaks kuus toimunud koolitustel, õpitubades, väljasõitudel on osalenud Raasiku valla 18 noort ema, peamiselt Arukülast. Toimunud on karjäärinõustamise töötuba, motivatsiooni- ja algatusvõime koolitus, vestlusring psühholoogiga, loengud terviseteemadel ja palju muud. Piia Haabi eestvedamisel käidi peredega Aegviidus väljasõidul loodusesse, kus oli ka toetusgrupi koosolek.
Naised nimetavad väga huvitava ja motiveeriva koolitusena Marianne Lillemägi eestvedamisel toimunud sõitu Kurtnasse, kahe väikese lapse ema Anna Lutteri Kuuti ehk endisesse kanalasse rajatud käsitöökeskusesse. Anna Lutter õpetas Raasiku valla noored emad riidest kotte õmblema ning rääkis neile, kuidas temast sai ettevõtja. Väga populaarne oli Kristi Saare investeerimiskoolitus, kus oli üle 20 osaleja.
„Oleme püüdnud emadele tutvustada erinevaid rahateenimisviise. Üks on teha oma hobist ettevõte, teine katsetada elu investorina, kolmas ühildada lihtsalt töö ja pereelu nii, et ise seejuures läbi ei põleks,“ lausus Marge Aasalaid.
Ta lisas, et mõni, kes on mõlgutanud mõtteid oma äriga alustamisest, võib projekti käigus jõuda arusaamisele, et ettevõtlus talle ei sobi, teine leida, et väikeste laste kõrvalt on esialgu kindlam minna palgatööle: „Kuid see ei tähenda, et tulevikus ei plaani nad hakata oma äri ajama.“
Projektis osalenud Ingrit Kaldoja jaoks on olnud samuti kõige inspireerivam Anna Lutteri kogemus: „Kuna ka mul on käsitööhuvi, nägin endal kohe vaimusilmas samasugust Kuuti.“
Ingrit Kaldoja tegi personalitööd ning käis ka väikese lapse kõrvalt tööl, kuid tundis, et pereelu kõrvalt on see raske ning loobus pealinnas tööl käimisest: „Tahan tegeleda sellega, mis pakub mulle endale huvi ja toob ellu lisaväärtust. Mind huvitab puutöö, olen teinud näiteks pojale narivoodi ning koju kappe, ning peas on tiksunud mõte teha hobist äri. Julgus palgatööst loobuda ja hakata oma plaane ellu viima, on tulnud selle projekti käigus.“
Sel pühapäeval õpetab Ingrit Kaldoja Aruküla perekeskuses teistele noortele emadele puutööd. Ta märkis, et see annab võimaluse esialgu turvalises keskkonnas katsetada õpitoa läbiviimist ning ehk ka selgust, kas soovib äri rajada oma puutöö müümisele või teiste koolitamisele.
Anneli Põldra arvas, et projekti käigus võib mõni ema leida ka koostööpartneri ning ideaalis võiks sealt välja kasvada kogukondlik ettevõtlus. Ka Aruküla perekeskus pakub noortele naistele võimalust oma algatusvõime proovile panna – kuna selle praegune vabatahtlik perenaine hakkab samuti pärast lastega kodus oldud aastaid tööle naasma, on tema asemele vaja uut entusiastlikku perenaist.
„See on hea võimalus anda midagi kogukonnale ja leida uusi tutvusi. Veel saab perekeskuses realiseerida oma ideid, koondada oma valla teiste väikelaste emasid ja peresid,“ ütles Anneli Põldra.