Rahvaloenduse piirkonnajuht EVE NURK: „Inimesed on sõbralikud.“

3597

Kuusalu vallas on Tallinna-Narva maanteest põhja pool ehk piirkonnas nr 056 kokku 16 rahvaloendajat, üks on reservis.

Kuusalu vallas töötava piirkonnajuhi Eve Nurga rahvaloenduseks antud mobiiltelefon helises eelmisel neljapäeval iga natukese aja tagant – loendajad palusid nõu. Ta ise kommenteeris, et juba on jäänud tunduvalt rahulikumaks, esmaspäeval-teisipäeval, kui kodudes käidi esimesi päevi, oli kõnesid palju rohkem.

Esmakordselt tehakse rahvaloendust digitaalselt, loendajal on kaasas sülearvuti, vastused sisestatakse arvutiankeeti. Igaks juhuks on kaasas ka paberankeedid, kuid neid kasutatakse äärmisel vajadusel.

Eve Nurk toonitas, et inimestel on oluline teada oma isikukoodi: „Et loendajal läheks kodus kiiremini, võiks teha tema tulekuks ettevalmistusi, otsida välja pass või ID-kaart, et sealt saaks vaadata isikukoodi. Ka pensionitunnistusel on see kirjas. Võiks tuletada meelde, kus elasid vanavanemad, ning pensionäridel kindlasti meenutada andmeid viimase töökoha kohta.“

Sageli on imestatud, miks palutakse loendusel, et inimesed kirjeldaksid oma tööülesandeid. Eve Nurk selgitas, et riik tahab täpsemalt teada, mis ametite ja valdkondadega inimesed tegelevad või on tegelenud. Kui kirjutada ainult õpetaja või insener, on infot vähe, tuleks lisada, milliste õppeainete õpetaja või missuguse tootmise insener.

Samuti võidakse imestada, miks küsitakse isegi nagu kohatutena tunduvaid küsimusi, kas köök on eraldatud elutoast või kas perel on kuivkäimla.

„Oleme Euroopa Liidus ja on rida andmeid, mida tuleb elujärje kohta koguda ühtselt kokkulepitud reeglite järgi,“ selgitas piirkonnajuht.

Möödunud nädalavahetusel oli juhus, kus inimene vihastas küsimuse peale sedavõrd, et palus loendajal lahkuda.

„Statistikaamet lahutab loendusega saadud andmed ja isikute nimed, ühelegi teisele riigiasutusele ei anta edasi personaalset infot,“  kinnitas Eve Nurk.

Iga inimene oluline
Piirkonnas nr 056 osalesid e-loenduses aktiivsemalt suuremate asulate elanikud – Loksa linnas ja Kiius täitsid e-ankeedi pisut alla poole elanikest. Ilmselt tänu sellele, et kortermajades on paljudel internet, arvas ta.

Loksal tehti e-loendust ka raamatukogus – pandi välja kuulutused, kohal olid rahvaloendajad, kes abistasid. Eve Nurk kiitis, et Loksalt jäi meelde üks vahva 78aastane pensionär, kes pani e-loendusel kirja ka oma perekonnaliikmed.

Külades oli e-loenduse aktiivsus väiksem, selles piirkonnas keskmiselt 16 protsenti.

Piirkonnajuht palus lehe kaudu rõhutada, et inimesed annaksid endast teada, kui ühel aadressil elab mitu leibkonda, üks on osalenud e-loenduses, teine või teised mitte: „Meie ei tea, et ühel aadressil on mitu peret ja loeme selle püsielukoha loendatuks. Rahvaloendaja sinna ei lähe, ehkki oodatakse. Kui ühes talus on mitu elamist ja keegi jäänud e-loendamata, andke teada oma külavanemale või vallamajja. Teeme nendega koostööd, info edastatakse meile. Iga inimene on oluline ära loendada. Või kui näete loendajat liikumas, astuge ligi, rääkige oma mure ära, saame kontrollida. Sotsiaaltöötajate abiga loendame ka kodutud.“

Kuusalu vallamajja on mitu inimest helistanud ja küsinud, kust saada teada tema juurde tuleva rahvaloendaja nime, et oleks kindel, uksele koputab õige isik. Et kas ei võiks avaldada kohalikus lehes külade kaupa nende nimed.

Sõnumitooja küsis seda statistikaametist, kust vastati, et turvalisuse kaalutlustel loendajate nimesid ei avaldata, muidu oleks kurikaeltel võimalik andmeid kasutada.

Eve Nurk edastas loendajate loetelu ja telefoninumbrid vallamajja. Kel tõsine mure, saab helistada, tuleb end tutvustada ja talle öeldakse, kes peaks seal külas loendama. Enamasti on loendajad omakandi inimesed, nendega saab telefoni teel kokku leppida loendamiseks sobiva aja.

Kui pererahvast pole kodus, jätab loendaja teate oma nime ja telefoninumbriga. Iga ukse taga tuleb käia vähemalt kolm korda.

Koerad pange kinni
Eelmisel nädalal oli Kuusalu valla ühes külas juhus, kus koer hammustas loendajat, lõhkus riideid ja põhjustas väikese vigastuse. Koerad tuleks hoida kinni.
Pererahvale võib oma koer tunduda sõbralik, kuid kunagi ei tea, kuidas loom käitub võõraga, rääkis piirkonnajuht.

„Enamasti on inimesed loendajatega väga külalislahked, vastlapäeval pakuti mitmel pool hernesuppi. Samas tuleb mõista, et rahvaloendaja aeg on kallis, ta peab edasi minema järgmisesse kohta. Ankeedi täitmisele kulub umbes tund. Tal ei ole aega jääda pikemalt juttu puhuma.“

Loendati ka Valkla hooldekodus
Piirkonda nr 056 jääb ka Valkla hooldekodu, kus elavad psüühiliste erivajadustega inimesed. Eve Nurk käis eelmisel nädalal seal abis loendamas: „Elurõõmu on selles majas rohkem, kui oskasime arvata, meie kohalolek tekitas elevust. Aitasid asutuse töötajad, kõik olid väga vahvad. Kes elanikest oli vähegi võimeline, vastas ise. Eeskostega inimeste eest tegi loenduse AS Hoolekanne.“

Piirkonna 16 loendaja peale on keskmiselt ette nähtud hajaasustuses 400-600 elanikku, linnades kuni 800. Ringkonnad ja piirkonnad on loodud looduslike piiride järgi, et loendajad jõuaksid kõige paremini kodudeni, administratiivset jaotust pole arvestatud.

Anija, Raasiku, Aegviidu ja Kuusalu vald jäävad piirkondadesse nr 039, 040, 042, 053, 055 ja 056.

„Loendajad on tore seltskond, pealehakkamist jätkub. Meie piirkonnas on valdavalt naised, mehi on kolm. Saime enne esmaspäeval alanud loendamist mu kodus kokku, arutasime, kuidas hakkame tööle,“ jutustas Eve Nurk, kes kolis Kuusallu elama seitse aastat tagasi.

„Mulle on see huvitav kogemus, saab inimestega tuttavaks. Kui sul on linnas töökoht, käid maal magamas, kohalikega kohtud vähe.“