Raa­si­kul il­mus juu­ni­küü­di­ta­mi­se mä­les­tus­te­raa­mat

Es­mas­päe­val, 14. juu­nil möö­dus 80 aas­tat 1941. aas­ta juu­ni­küü­di­ta­mi­sest. Sel pu­hul toi­mu­nud mä­les­tus­mii­tin­gul Raa­si­ku raud­tee­jaa­ma juu­res tut­vus­tas rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja Hel­le Va­ga koos ko­du­loo­la­se Vai­no Na­pi­ga koos­ta­tud raa­ma­tut „Gra­nii­ti raiu­tud mä­les­tu­sed“.

Raamatus on Vai­no Na­pi koos­ta­tud lü­hiü­le­vaa­de ka­hest 1940nda­tel toi­mu­nud suur­küü­di­ta­mi­sest ning sel­le ohv­ri­te, liht­sa­te ees­ti ini­mes­te mä­les­tu­sed, mi­da on ja­ga­tud vii­ma­se 10 aas­ta jook­sul mä­les­tus­päe­val Raa­si­ku raud­tee­jaa­ma juu­res. Mõ­ni ini­me­ne jõud­sid oma loo ise kir­ja pan­na, mõ­nel te­gid se­da lap­sed, lap­se­lap­sed või tei­sed lä­he­da­sed. Oma küü­di­ta­mi­se lu­gu ja­ga­vad raa­ma­tus An­ne Een­pa­lu, Mal­le Rand­mäe ja Hil­da Mai­re Re­ba­ne. Oma ema Lai­ne Puu­se­pa loo kir­ju­tas üles tü­tar Hel­ju Ka­da­kas. Hel­ga ja Udo Ot­sa küü­di­ta­mi­se lood kirjutas tü­tar Ma­re Tam­me­rand, oma va­ne­ma­te El­len ja Ha­rald Fer­di­nand Kä­bi lood tü­tar Ma­re Bud­re­vi­cie­ne ning Jaan Väl­ja­ku loo tüt­re­tü­tar Ma­rian­ne Põld. Raa­ma­tu vii­ma­ne lu­gu on küü­di­ta­mi­sest pää­se­nud Sal­me Kuusk­man­nist, kirja pani ris­ti­tü­tar Tii­na Rüh­ka. Ani­ja val­last pä­rit Sal­me Kuusk­mann ja ta peig­mees olid 14. juu­nil 1941, ajal, kui küü­di­ta­jad neid ko­du­dest ta­ga ot­si­sid, Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kus oma lau­la­tu­sel.

Üks lu­gu on raa­ma­tus ano­nüüm­ne. „Pi­din se­da ini­mest kaua kee­li­ta­ma, et saak­si­me te­ma mä­les­tu­si ühel möö­du­nud lei­na­päe­va­dest tut­vus­ta­da. Ta ei ol­nud se­da nõus ise esi­ta­ma, sel­le­pä­rast lu­ge­sin et­te mi­na. Ka raa­ma­tus­se lu­bas sel­le pan­na vaid il­ma te­ma ni­me­ta,“ sel­gi­tas Hel­le Va­ga.

Ta rää­kis, et on lei­na­päe­va mä­les­tu­sü­ri­tust Raa­si­kul or­ga­ni­see­ri­nud üle küm­ne aas­ta, kui on töö­ta­nud rah­va­ma­ja ju­hi­na: „Mi­nu pe­re ei ole küü­di­ta­mi­ses kan­na­ta­nud. Et toi­mu­nust pä­ri­selt aru saa­da, hak­ka­sin küm­me­kond aas­tat ta­ga­si ot­si­ma ini­me­si, kes tu­lek­sid lei­na­päe­val oma lu­gu ju­tus­ta­ma. Kui kuul­sin, mi­da kõi­ke nad on pi­da­nud üle ela­ma, tek­kis mõ­te ha­ka­ta neid lu­gu­sid ko­gu­ma. Igaks aas­taks leid­sin kel­le­gi, kes tu­li en­da või lä­he­das­te ülee­la­tut mee­nu­ta­ma. Oli ka mi­tu ini­mest, kes sel­lest keel­du­sid, sest kart­sid, et äk­ki tu­le­vad ve­ne­la­sed ta­ga­si.“

Kir­ja­pan­dud lood hoi­dis Hel­le Va­ga al­les: „Eel­mi­sel aas­tal mõt­le­sin, et need on ai­nult vä­hes­te­le rää­gi­tud lood, sest mä­les­tus­mii­tin­gu­tel on ena­mas­ti mõ­ni­küm­mend ini­mest, mis või­vad ka­du­da, kui mind enam po­le.“

See­tõt­tu ot­sus­tas ta juu­ni­küü­di­ta­mi­se 80. ja Raa­si­ku mä­les­tus­ki­vi 30. aas­ta­päe­vaks sel­le juu­res esi­ta­tud mä­les­tu­sed raa­ma­tu­na väl­ja an­da: „Vai­no Napp koos­tas üle­vaat­li­ku osa küü­di­ta­mi­se koh­ta, mi­na koon­da­sin mä­les­tu­sed ja ot­si­sin juur­de fo­tod.“

Raa­ma­tu trü­kiarv on 300, väl­jaand­mi­ne läks maks­ma li­gi 2000 eu­rot. 500 eu­ro­ga toe­tas Kul­tuur­ka­pi­ta­li Har­ju eks­pertg­rupp, sa­ma pal­ju­ga Raa­si­ku vald ning Raa­si­ku Rah­va­ha­ri­du­se Selts. Hel­le Va­ga soo­vib „Gra­nii­ti raiu­tud mä­les­tu­sed“ kin­ki­da kõi­gi­le, kel­le en­da või lä­he­das­te lood on sel­les kir­jas, müü­ma neid ei ha­ka­ta. Kel soov raa­mat saa­da, tuleb kü­si­da rah­va­ma­jast.

Mä­les­tu­sü­ri­tu­sel said raa­ma­tu kõik osa­le­nud. Seal võt­sid sõ­na Har­ju-Jaa­ni ki­ri­ku­õpe­ta­ja Jaan Nu­ga, Raa­si­ku val­la­va­nem And­re Sepp ja ko­du­loo­la­ne Vai­no Napp. Fred Rõi­gas lau­lis isa­maa­li­si lau­le, Hel­le Va­ga tut­vus­tas äs­ja il­mu­nud mä­les­tus­te­raa­ma­tut. 30 aas­tat ta­ga­si juu­ni­küü­di­ta­mi­se ohv­ri­te mä­les­tu­seks too­na­se val­la­va­ne­ma Toi­vo Veen­re al­ga­tu­sel püs­ti­ta­tud ki­vi et­te pan­di pär­gi ja süü­da­ti küün­lad.

Keh­ras, Kuu­sa­lus, Lok­sal
Keh­ra raud­tee­jaa­ma juu­res toi­mu­nud juu­ni­küü­di­ta­mi­se mä­les­tus­het­kel esi­nes lau­lu-
k­lu­bi He­lin, kõ­ne­le­sid ki­ri­ku-õ­pe­ta­ja Jaan Nu­ga, Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor ja 1949. aas­tal Si­be­ris­se küü­di­ta­tu, Ani­ja val­la au­ko­da­nik Tiiu Tris­berg. Rii­gi­ko­gu va­ba­dus­võit­le­ja­te ja rep­res­see­ri­tu­te toe­tus­rüh­ma esi­mees An­ti Poo­la­mets rää­kis küü­di­ta­tud las­test ning pa­ni sü­da­me­le, et kir­ju­ta­taks üles en­da või lä­he­das­telt ja teis­telt kuul­dud mä­les­tu­si küü­di­ta­mi­se koh­ta. Riivo Noor ja MTÜ Keh­ra Raud­tee­jaam juht An­ne Oruaas ase­ta­sid küü­di­ta­tu­te mä­les­tus­ki­vi juur­de pär­jad, süü­da­ti küün­lad.

Kehra mä­les­tus­ki­vi ümbrus sai 14. juu­niks uue kujundu­se. Pool­teist aas­tat tagasi Keh­ra kesk­lin­na koh­ta tehtud idee­kor­je üks et­te­pa­nek oli kor­ras­ta­da küü­di­ta­tu­te mä­les­tus­ki­vi ümb­rus, mis mär­jal ajal oli vä­ga po­ri­ne. Mä­les­tus­ki­vi sai be­too­n­alu­se, pan­di uus ki­vi­par­kett, pai­gal­da­ti kaks uut pin­ki, nen­de kõr­va­le prü­giur­nid, teh­ti hal­jas­tus. Tööd te­lliti OÜ-lt Kat­ke­ra, maks­ma läksid 13 958 eu­rot.

Kuu­sa­lu val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt ase­tas lei­na­päe­val pär­ja Kuu­sa­lu kal­mis­tu­le rep­res­see­ri­tu­te mä­les­tus­mär­gi juur­de ning süü­tas mä­les­tus­küün­la. Kait­se­lii­du Kuu­sa­lu kom­pa­nii pea­lik Pee­ter Pae­nurm sõ­nas, et 80 aas­ta eest toi­mu­nud tra­göö­dia sai juh­tu­da see­tõt­tu, et ini­me­lul ei ol­nud väär­tust. Ta kut­sus üles väär­tus­ta­ma iga ini­mest ning rõ­hu­tas, et pea­me te­ge­ma kõik ene­sest ole­ne­va, et juh­tu­nu ei kor­duks. Mä­les­tus­küün­la süü­ta­sid ka Kuu­sa­lu kesk­koo­li di­rek­tor Kris­ti Ta­rik ning nais­ko­du­kaits­jad. Küü­nal süü­da­ti ka rep­res­see­ri­tu­te mä­les­tus­mär­gi juu­res, kus kõ­ne­les Mur­tud Ruk­ki­lil­le Ühin­gu esi­mees En­no Ui­bo.

Mä­les­tu­sü­ri­tu­sel Lok­sal ki­ri­kuaias pi­das kõ­ne lin­na­pea Vär­ner Loots­mann, ko­hal olid ka noo­red kot­kad ja ko­du­tüt­red, ase­ta­ti pärg ja süü­da­ti küün­lad.