Raasiku vallavolikogu anonüümse küsitluse tulemus: enamik soovib, et vald jätkaks iseseisvalt.
Raasiku vallavolikogu otsustas luua haldusreformi komisjoni. Selle tööd hakkab juhtima volikoguesimees Ants Kivimäe ning liikmed on kõik 15 volikoguliiget. Komisjoni koosolek toimub igal volikoguistungil.
Raasiku vallavolikogu haldusreformi komisjon hakkab uurima, kuidas oleks võimalik saada Raasiku valla registrisse iseseisvana jätkamiseks vajalikud 5000 kodanikku – puudu on 268 inimest. Komisjon paneb paika tegevus- ja ajakava, kuidas seda saavutada ning organiseerib rahvaküsitluse.
Raasiku vallavolikogu haldusreformi komisjoni loomise päevakorrapunkt algas anonüümse küsitlusega, et saada teada volikoguliikmete arvamust, kas Raasiku vald peaks jätkama iseseisvalt; kui iseseisvalt jätkata ei saa ja oleks valida, kellega naabritest ühineda, siis kellega ning kas peetakse õigeks uute kodanike valda saamiseks nende niiöelda äraostmist mingi hüvega.
Päevakorrapunkti arutamise ajaks oli istungile jäänud 12 volinikku, kellest ankeedi tagastasid 10. Iseseisvana jätkamise poolt oli 8 ja vastu 2. Naabritega ühinemisel eelistati Raed neljal korral. Jõelähtme, Anija ja Kose said igaüks ühe hääle. Naabrite vahel jagamise poolt olid kaks, kahel polnud selles küsimuses eelistust. Hüve eest kodanike meelitamist pooldas 7 ja vastu oli 2, üks volinik sellele küsimusele ei vastanud.
Vallavanem Raivo Uukkivi ütles, et volinike seisukohad oli plaanis välja uurida valla sünnipäevaüritustel, kuid seal osales liiga vähe volinikke ning vallavalitsus tegi volikogu esimehele ettepaneku küsida seisukohti volikogu istungil.
Ta tutvustas, et Harjumaa mitmes omavalitsuses on moodustatud haldusreformi komisjon, et arutada, kas, kellega ja kuidas peaks toimuma ühinemine. Raasiku valla idanaaber Anija vald moodustas ajutise komisjoni möödunud aasta lõpus.
Ka Raasiku vallavolikogu ning komisjonid on rääkinud komisjoni loomisest alates möödunud aastast, otsuseni jõuti käesoleva aasta aprillikuu istungil. Haldusreformi komisjoni idee pakkus välja volikoguesimees Ants Kivimäe, seda on arutatud mitmetes vallavolikogu komisjonides, mille liikmed on ettepaneku heaks kiitnud.
Vallavanem Raivo Uukkivi lausus, et idee on haudunud kaua: „Oleme istungitel mitu korda rääkinud, et näiteks Kiili vallas on taoline komisjon, mille ülesanne oli küll pisut teine – kaardistada erinevad stsenaariumid. Meil on stsenaarium teada ja tuleb leida teed, kuidas täita see nõme 5000 elaniku kvoot. Ka Rae vallas proovisin volikogu sellest mõttest hoolima panna, et võiks sellise komisjoni teha, sest see on ju volikogu töö kõige ehedamal kujul. Rae vallavolikogu arutas küsimust ja otsustas, et teemaga on mõtet tegeleda, kui keegi teeb ettepaneku ühinemiskõnelusteks. Mõistetav, sest Rael on ju nõutav rahvaarv täis.”
Enne haldusreformi komisjoni loomise otsustamist luges vallavolikogu liige Aare Ets ette avaliku pöördumise, mille koostasid Reformierakonna Raasiku piirkonna ja Eesti Reformierakonna nimekirjas viimastel kohalikel valimistel kandideerinud liikmed, kes arutasid haldusreformi 17. märtsi koosolekul.
Pöördumises on, et volikogu on arutanud haldusreformiga seonduvat liiga pealiskauselt ning lakoonilist kirjavahetust on peetud vaid Anija ja Jõelähtme vallaga, puudub tegevusplaan ja vastutajad: „Meie lubadus valimistel oli, et Raasiku vald on ja jääb iseseisvaks ning seega nõuame temaatika jätkamist, komisjoni loomist, sisulist läbirääkimist Anija vallaga ning igal vallavolikogu istungil haldusreformi päevakorrapunkti broneerimist.”
Ta lisas, et komisjoni tegevuse tähtaeg peaks olema 2017. aasta 1. jaanuar, kuna siis lüüakse omavalitsuste rahvaarvud lukku haldusreformi läbiviimiseks. Raasiku valla halduskomisjoni eelnõus oli aga tähtaeg 2017. aasta oktoober, kui on järgmised kohalikud valmised.
Raivo Uukkivi sõnul ei ole volikogu ametliku ettepaneku tegemine ja ettepaneku saanud volikogu tehtud otsus kuidagi lakooniline kirjavahetus: „Me ei ela me ju viikingite ajas, et võtame mõõgad õlale ja läheme naaberomavalitsustest külasid vallutama. Teemat reguleerib seadus. See on teema, kus peaks unustama poliitilise enesekiituse ja oponendile ärategemise ja tegema eesmärgi nimel ühist tööd, mitte panema jalga ette, et seejärel parastada.”
Ants Kivimäe rääkis, et vallaelanike arvu tõstmine on vajalik nii või teisiti: „Elukoht pole kauplemiskoht. Kui keegi elab siin vallas, et peaks teda meelitama ning moosima. See peaks olema elementaarne eetikaküsimus. Olen saanud nõusoleku 5 inimeselt, kes on nõus end valda registreerima.”
Volikogu otsustas, et komisjoni liikmeteks määratakse kõik volikoguliikmed: „Komisjoni töös aga kõik osalema ei pea, see käib ikka südametunnistuse järgi. Mina tahan jätkata selle teemaga ja olen valmis juhtima komisjoni tööd.”
Ivar Vilberg sõnas, et komisjon ei peaks leiutama jalgratast: „Teeme samamoodi, nagu Kiili vald, kes sai 5000 elanikku kokku, mind küll huvitab, mis seal tehti.”
Ants Kivimäe vastas, et volikogu järgmisele istungile tuleks kutsuda Kiili valla esindaja, kes räägiks nende valla kogemusest.
Vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et Raasiku valda on Kiiliga raske võrrelda: „Kiili on Tallinna niiöelda kuldse ringi vald, seal on palju uusarendusi ja registriväliseid elanikke sellest lähtuvalt rohkem võtta. Raasikul sellist järsku arendussurvet pole olnud. Siiski ma usun, et ka meil on puuduolevad elanikud vallas olemas.”
Ivar Vilberg lausus, et vaja on kõigi häid ettepanekuid: „Kes tahab osaleda, andku tuld ning head ettepanekud tuleb panna lauale.”
