Raasiku vallavanem lubab staadionit ja puhtamat vett

1489

Raasiku vallavanem ANDRE SEPP, milline on valla rahaline pilt praegu, aasta teises pooles, võrreldes prognoosituga?

„Mõnevõrra parem, kui julgesime ette näha. Ehkki vara on lõplikult hinnata vallaelanike sotsiaalmajanduslikku seisu, on loomulikult hädaliste arv suurenenud. Kuid kartsime, et neid on rohkem, kes pankadega pahuksis või ei tule igapäevaeluga toime.

Olime planeerimisel ettevaatlikud, praegu on eelarves ligi miljon krooni kavandatust rohkem. Kõik plaanitu on ellu viidud. Siiski usun, et Raasiku vald menetleb selgi aastal väikest lisaeelarvet mõningate jooksvate kulude katteks.

Tagasi ei saa küll võtta plaane, mida juba kärpisime, kuid külm talv jättis oma jälje ja raha on vaja näiteks lumeraskuse all kokku kukkunud Pikavere kooli puukuuri üles­ehitamiseks ja õpilaste veo suurenenud kuludeks. Enne lisaeelarve koostamist ootame aga ära ka septembri laekumised. Kuude laekumised on erinevad ja septembris-oktoobris võib tulumaksul olla väike tagasiminek.“

Mis olid olulisemad tegevused, millele tuli tänavu kulutada?

„Kindlasti Aruküla kooli valmimine – see on nüüd tehtud. Raasiku jalgpallistaadion on olnud LEADER projekti otsustuste taga. Kevadel hinnati projekti kõrgelt, aga PRIA ei ole veel lõplikku hinnangut andnud. Praegu märgime staadionit maha ja septembri lõpus tahaksime ehitusega alustada. See on suurprojekt, mida tuleb teha etapiviisiliselt. Esmavajadus on teha koolile jooksuring ning heite- ja hüppealad. Muru ja valgustust LEADER projekti eelarves ei ole. Kui mahud täpselt teada, tuleb järgmisel aastal teha uus taotlus. Staadionis näen tuleva aasta peamist prioriteeti.

Samuti puuduvad Raasiku koolis tööõpetusruumid kas kooli juurdeehitusena või eraldi käsitöömajana, millele on ka projekt olemas.“

Raasiku valla teistest küladest on kostnud kriitikanooli, et Aruküla on valla keskusena olnud naaberalevikest eelistatumas seisus.

„Kriitikat tuleb taluda, aga eks ümberkaudsete alevike elanikud kasuta keskaleviku infrastruktuuri.

Selge see, et Eesti lähiajal nii rikkaks ei saa, et igas külas võiks olla oma uhke külakeskus, aga eeskujuks tooksin Kiviloo küla: inimeste initsiatiivil on algatatud külakeskuse hoone renoveerimine.

Hea näide on ka Pikavere-Mallavere tugev külakogukond. Kiidan kodanikualgatust ja oskust toetusi taotleda. Põhjus, miks mõnes kohas rohkem toimub, on alt üles tulnud ideedes, nagu on Aruküla terviserada ja hokiväljak või Kurgla motokrossirada.

Ka mõte teha Arukülla Jaama tänava otsa turuplats võib olla veidi kreisi, aga arvan, et saab asja. Raasikul plaanib kodanikuühendus rajada mänguväljaku. Me ei jäta mõttehiiglasi üksi, võimalust pidi ikka toetame.“

Kas järgmise aasta valla­eelarvet on hakatud koostama?

„Jah, ja seda põhimõttel, et ei lähtu vanast eelarvest, vaid alustame nullist. On viimane aeg ümber hinnata senised tegevused, mitte otsustada, et kui eelmisel aastal oli mingisse valdkonda eraldatud niipalju, siis eelarve tõusuga läheb sinna automaatselt näiteks pluss viis protsenti.

On küsitud, miks ühte toetatakse niipalju ja teine jäetakse kõrvale, ning saadud vastuseks: see on alati nii olnud. Uues kulupõhises eelarves planeeritakse kõigile valla allasutustele, ka mittetulundus- ja kultuurisektorile rahasid tegelike plaani võetavate kulude põhjal. Mitte et seni oleks mõnele teenimatult heldelt puistatud, aga sisulisi tegevusi pole piisavalt analüüsitud. Nüüd tuleb paremini põhjendada, milleks konkreetselt kui palju vaja.“

Kas ka 2011. aasta eelarve tuleb pigem pessimistlik, et jätta riskivaru ja heade laekumiste korral aasta möödudes taas ülejääkide pärast rõõmu tunda?

„1992. aastast alates on meie eelarved olnud konservatiivsed, aga positiivsed.  Eel­arve alus on töötavate inimeste arv ja dünaamika omavalitsuses, kuid väike ennustusfaktor on alati mängus.

Maksulaekumistega võib praegu rahul olla, kuigi alati võiks olla parem. Me teame oma maksumaksjaid ja oskame prognoosida. Valla laenukoormus on madal: kümme ja pool miljonit krooni. Arvan, et see võiks olla isegi viisteist miljonit, aga praegu ei võimaldata enamat.“

Kuidas on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga Raasiku vallas?

„Selle korrastamine nii Arukülas kui Raasikul on valla järgmine peamine tegevus, kuigi uusi võrke ei looda: solgisemad puurkaevud suletakse, teistele pannakse eelpuhastusseadmed. Eriti terav on teema Raasikul Tehase tee piirkonnas – ajast, kui piimakombinaat vadakut maase lasi. Vee kvaliteet ei ole praegu hea, sest see on eeltöötlemata, nagu maast tuleb.“

Millised kulutused Raasiku valla elanikele lähitulevikus tõusevad?

„Paratamatult kallineb joogiveeteenus, millele on Euroopa Liit piirid pannud, aga me jääme piiridest üsna kaugele. Toasooja hinda mõjutab sisseostetav kütus. Lasteaiakohatasud, huvikoolimaksud ja üürid mõne aasta jooksul loodetavasti ei tõuse. Ka maamaksu ega muid teenustasusid pole plaanis tõsta.“