Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se kü­sit­lu­se­le vas­ta­sid 59 lap­se­va­ne­mat

Raa­si­ku val­la­va­lit­su­se kü­sit­lu­se­le dis­tant­sõp­pe koh­ta saat­sid ar­va­mu­si ja et­te­pa­ne­kuid val­la koo­li­des-las­teae­da­des käi­va­te las­te 59 va­ne­mat.

Ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ju­ta Asu­ja üt­les, et vas­tu­sed edas­ta­ti koo­li­de­le-las­teae­da­de­le ning on nen­de juh­ti­de­ga ning koo­li­de juht­kon­da­des lä­bi a­ru­ta­tud.

„Lap­se­va­ne­mad kiit­sid vä­ga pal­ju­sid õpe­ta­jaid. Ai­täh, et mär­ka­si­te, kii­du­sõ­nad on edas­ta­tud. Mit­med va­ne­ma­te et­te­pa­ne­kud viiak­se kind­las­ti lä­hia­jal el­lu,“ lu­bas ta.

Ju­ta Asu­ja mär­kis, et kü­sit­lus­te vas­tu­sed olid ena­mas­ti pi­gem po­si­tiiv­sed. Va­ne­maid rõõ­mus­tas, et lap­sed on dis­tant­sõp­pe ajal saa­nud roh­kem pu­ha­ta, koo­li­tööd saa­vad kii­re­mi­ni teh­tud ning on roh­kem va­ba ae­ga. Mär­gi­ti ka, et tä­nu dis­tant­sõp­pe­le on lap­sed muu­tu­nud ise­seis­va­maks. Kii­de­ti, et õpe­ta­jad on toe­ta­vad ja vas­tu­tu­le­li­kud, võr­rel­des eel­mi­se ke­va­de­ga on toi­mu­nud roh­kem vee­bi­tun­de, pal­jud õpe­ta­ja­te an­tud üle­san­ded on põ­ne­vad ja suu­na­vad lap­si pe­re­ga kva­li­-tee­tae­ga veet­ma. Too­di väl­ja, et ka hu­vi­koo­lis on saa­nud edu­kalt õp­pi­da vee­bi va­hen­du­sel. Las­teae­da­de pu­hul ni­me­ta­ti, et rüh­ma­des on ja­ga­tud nä­da­la­tee­ma­sid ning et las­teaias on vä­he lap­si.

Dis­tant­sõp­pe ne­ga­tiiv­se poo­le­na tõ­de­ti, et veel on mõ­ned õpe­ta­jaid, kes ei tee vee­bi­tun­de, tee­vad vä­he või eba­re­gu­laar­selt ning sel­le tõt­tu on las­te ise­seis­va töö maht lii­ga suur. Ko­ha­ti on se­ga­dust eri­ne­va­te vee­bi­kesk­kon­da­de ka­su­ta­mi­se­ga, vee­bi­tun­di­de toi­mu­mi­s-ae­ga­de ja tun­nip­laa­ni­ga, mõ­ni­kord on las­tel sel­les kõi­ges ise­seis­valt kee­ru­li­ne orien­tee­ru­da. Va­ne­mad mär­ki­sid, et prae­gu­ne õp­pe si­su ja kva­li­teet sõl­tu­vad õpe­ta­ja di­gi­pä­de­vu­sest, kuid see on vä­ga eri­nev. Tõ­de­ti, et ka mui­du vä­ga tub­li­de las­te hul­gas on õpi­mo­ti­vat­sioon ko­ha­ti lan­ge­nud ja õpi­rõõm vä­he­ne­nud ning sa­ge­li lä­heb õpe­ta­ja põ­hi­rõhk aeg­la­se­ma­te jä­re­le ai­ta­mi­seks, kii­re­ma­te toe­ta­mi­seks-mo­ti­vee­ri­mi­seks ei jät­ku enam ae­ga ega jak­su. Mu­re­ko­ha­na ni­me­ta­ti veel, et pal­jud lap­sed va­ja­vad pi­de­vat kõr­va­list abi, et suu­ta õp­pe­töö­le kes­ken­du­da, kuid va­ne­ma­tel on se­da oma töö kõr­valt kee­ru­li­ne te­ha. Las­teaia­las­te va­ne­maid häi­ris, et soo­vi­ta­ti lap­si las­teae­da väl­ti­ma­tu va­ja­du­se­ta mit­te viia või viia ai­nult hä­da­va­ja­du­sel. Sa­mas te­ki­tas va­ne­ma­tes pa­ha­meelt, kui pii­ran­gu­te ajal vii­di las­teae­da lap­si, kel­le va­nem oli ko­du­ne.

Koo­liõ­pi­las­te va­ne­mad te­gid et­te­pa­ne­ku, et vee­bi­tun­nid toi­muk­sid kõi­gis klas­si­des ja vä­he­malt põ­hiai­ne­tes, üht­se loo­gi­ka alu­sel, mit­te sõl­tu­valt õpe­ta­ja soo­vist. Lei­ti, et iga päev peaks ole­ma vä­he­malt üks vee­bi­tund, et laps saaks õpe­ta­ja­le mu­re­sid kur­ta ja klas­si­kaas­la­si nä­ha. Kui vee­bi­tun­de ei toi­mu, tu­leks see va­ne­ma­te mee­lest asen­da­da mõ­ne muu sar­na­se süs­teem­se ju­hen­da­mi­se­ga dis­tant­silt. Va­ne­mad soo­vi­ta­sid veel, et õpe­ta­jad ka­su­tak­sid tun­di­de lä­bi­vii­mi­seks ja vas­ta­mis­te kor­ral­da­mi­seks sa­mu kesk­kon­di ning olek­sid veen­du­nud, et lap­sed os­ka­vad neid ka­su­ta­da. Soo­vi­ti ka in­di­vi­duaal­seid või tem­po­tun­de ning klas­si­ju­ha­ta­ja­tun­de, kus lap­sed saak­sid rää­ki­da oma rõõ­mu­dest-mu­re­dest. Ku­na eel­mi­sel ke­va­del jäid koo­li­des aren­gu­vest­lu­sed ära, peak­sid need lap­se­va­ne­ma­te mee­lest tä­na­vu kind­las­ti toi­mu­ma, sa­mu­ti koo­li üld­koo­so­le­kud. Las­teaia­las­te va­ne­mad te­gid et­te­pa­ne­ku, et iga nä­da­la lõ­pus võiks rüh­mad saa­ta ül­di­se nä­da­lap­laa­ni. Sa­mu­ti oo­da­tak­se, et las­teaiad olek­sid pii­ran­gu­te ajal paind­li­ku­mad las­te vas­tu­võt­mi­sel ük­si­ku­tel päe­va­del.