Kolga seltsimajas oli Kuusalurahva Teatri tragikomöödia „Nokia 3310“ esietendus

„See 40mi­nu­ti­li­ne la­vas­tus so­bib ko­du­teat­riks, või­me tul­la pe­re­kond­li­ke­le üri­tus­te­le män­gi­ma,“ lu­bab la­vas­ta­ja TER­JE VA­RUL. 

Kol­ga selt­si­ma­jas ka­hel õh­tul, nel­ja­päe­val, 12. ok­toob­ril ja lau­päe­val, 14. ok­toob­ril esie­ten­du­nud „No­kia 3310“ al­gas pub­li­ku­le oo­ta­ma­tult. Kui tul­di saa­li, sea­ti end is­tu­ma ja ka ves­tel­di, toi­me­ta­sid näit­le­jad ko­duks ku­jun­da­tud alal. Ta­sa­pi­si ha­ka­ti aru saa­ma, et näit­le­jad on ju­ba oma rol­li­des.

La­vas­ta­ja Ter­je Va­rul üt­les, et idee on te­ki­ta­da vaa­ta­ja­te­le tun­ne, ot­se­kui olek­sid ko­he sat­tu­nud kel­le­gi ko­ju, pe­ree­lu olus­tik­ku: „Tun­dub, et see toi­mis. Sel­li­ses al­gu­ses on ka üks ele­ment, mis vih­jab ar­gie­lu ru­tii­ni­le, aga roh­kem rää­ki­da ei ta­haks, las jääb vaa­ta­ja­te­le en­di­le avas­ta­mi­seks.“

Mart Ki­vas­ti­ku tra­gi­koo­mi­li­ne lü­hi­näi­dend „No­kia 3310“ on nuk­ra­pool­ne lu­gu sel­lest, kui­das nel­ja­küm­nen­da­tes aas­ta­tes mees Jür­ka, kel­le­le kee­gi ei he­lis­ta, usub, et elu õnn pei­tub mo­biil­te­le­fo­nis. Jür­ka rol­lis on Leo Ki­vi­berg, kel­le­le see on tei­ne roll har­ras­tus­teat­ri näit­le­ja­na. Te­ma naist Ma­ri män­gib El­vi Rein­vald, nen­de poe­ga Mart Al­mers ja tü­tart Ter­je Mul­ter. Ka sel pu­hul on te­gu la­vas­ta­ja lei­tud la­hen­du­se­ga, sest poeg on näi­den­dis 6-7aas­ta­ne ja tü­tar on teis­me­li­se eas.

Ter­je Mul­ter rää­kis Sõ­nu­mi­too­ja­le, et esial­gu tun­dus, nad mõn­da ae­ga proo­vi­vad las­te rol­li ja hil­jem tu­le­vad pä­ris lap­sed neid män­gi­ma: „Kui sain aru, et meie män­gi­me­gi lap­si, olid mul vä­ga suu­red kaht­lu­sed. Aga tun­dus, pub­li­kut ei häi­ri­nud, et teis­me­list tüd­ru­kut män­gis üle kuue­küm­ne­ne.“

Ta ju­tus­tas, et hak­kas rol­li jaoks jäl­gi­ma oma küm­neaas­tast va­ra­teis­me­list tüt­re­tü­tart – lap­se­lap­se kõ­ne­ma­nee­re, poo­se: „Sain te­mast ins­pi­rat­sioo­ni. Pean leid­ma ini­me­se, kel­le ise­loo­mu ja na­tuu­ri­ga roll so­bib. Mei­le en­da­le on vä­ga meel­di­nud se­da tük­ki har­ju­ta­da ja män­gi­da. Ter­je Va­rul on hu­vi­tav la­vas­ta­ja, fan­taa­sia­ri­kas.“

Mart Al­mers: „La­sin oma si­se­mi­se lap­se en­dast väl­ja, te­ge­li­kult po­le­gi ju saa­nud pä­ris täis­kas­va­nuks. Kui män­gid, unus­tad ole­vi­ku täie­li­kult ja oled­ki see laps. Tükk are­nes proo­vi­de käi­gus, kat­se­ta­si­me, te­gi­me mi­tu kor­da üm­ber. Ter­je Va­rul an­nab mei­le proo­vi­des või­ma­lu­se kat­se­ta­da ja lei­da pa­rim la­hen­dus.“

El­vi Rein­vald: „Esial­gu oli pub­lik vei­di koh­me­tu­nud, et lõi­me en­ne eten­du­se al­gust ko­du­mil­jöö, aga kii­res­ti saa­di aru. Tükk on lü­hi­ke ja liht­sam män­gi­da. Püüd­si­me Leod toe­ta­da, kan­dev roll on te­mal.“

Leo Ki­vi­berg kom­men­tee­ris, et ta esi­me­ne osa­täit­mi­ne tru­pis oli ko­möö­dias, see­kord on tee­ma kee­ru­li­sem ja roll tõ­si­sem: „Tükk on kir­ju­ta­tud ma­jan­dus­li­kult ras­ke­te ae­ga­de pai­ku ja prae­gu on jäl­le sar­na­ne pe­riood. Pe­rei­sa on mu­res, kui­das pe­ret ülal pi­da­da, sest tööd on kee­ru­li­ne saa­da ja pal­ka võiks maks­ta roh­kem. Ma ise olen teist­su­gu­ne, ra­hu­li­kum tüüp, aga ku­ju­ta­sin et­te, kui­das äge­dam rea­gee­riks. Roll nõuab sü­ve­ne­mist ja on ma­hu­kas, tei­sed la­val ai­ta­sid mii­mi­ka, te­ge­vus­te, va­hel ka lau­se­te­ga, mi­da pol­nud teks­tis. Olen ra­hul, tõeks on osu­tu­nud va­na­sõ­na, et an­nad nä­pu, võ­tab käe. Har­ras­tust­ru­pis on hu­vi­tav kaa­sa te­ha, pa­kub iga­päe­vae­lu­le va­hel­dust.“

Kõn­nus te­gut­se­va Tei­se Kü­la Teat­ri la­vas­ta­ja ja näit­le­ja Pil­le Smir­no­va kii­tis, et näi­dend oli ilu­sas­ti väl­ja män­gi­tud ja töö­tas: „Mit­te­mõist­mi­ne ja elust väl­ja­lõi­ga­tu tee­ma tu­li Leo Ki­vi­ber­gil vä­ga häs­ti väl­ja. Tükk on elu­li­ne ja häs­ti la­vas­ta­tud, soo­vi­tan vaa­ta­ma min­na.“

La­vas­ta­ja Ter­je Va­rul li­sas, et la­vas­tu­se­ga on ka­vas osa­le­da Aru­kü­las toi­mu­val har­ras­tus­teat­ri­te fes­ti­va­lil. Järg­mi­ne eten­dus toi­mub 9. no­vemb­ril al­gu­se­ga kell 19 Keh­ra raud­tee­jaa­mas asu­vas muu­seu­mis.

„Mul on suur rõõm sel­le tru­pi­ga töö­ta­da. Näi­den­di va­li­sin koos­sei­su jär­gi – rol­lid ka­he­le nai­se­le ja ka­he­le me­he­le. Ki­vas­ti­ku näi­dend so­bis ka see­tõt­tu, et tead­sin, te­ma teks­tid on mu­he­dad, sa­mas pa­ku­vad mõt­teai­net veel mit­meks päe­vaks. Kind­las­ti män­gi­me tük­ki Keh­ras ja Aru­kü­las ning ar­va­ta­vas­ti jaa­nua­ris uues­ti ka Kol­ga selt­si­ma­jas,“ ütles ta.

La­vas­tu­se ka­va­le­he ja pla­ka­ti ku­jun­das ning val­gus­tu­se­ga ai­tas Ju­han Ku­bu.