Raasiku vallas tuleb uus jäätmeveokonkurss

821

Leping senise jäätmevedajaga lõpeb 1. veebruaril.

Kolm aastat tagasi toimunud konkursi järel sai Raasiku vallas korraldatud jäätmeveo ainuõiguse AS VSA Eesti. Et vallavalitsus saaks detsembrist kuulutada välja uue konkursi jäätmevedaja leidmiseks, kinnitas volikogu korraldatud jäätmeveo rakendamise uue korra ja jäätmeveo piirmäärad, mis hakkavad kehtima 1. veebruarist.

Vallavalitsus tegi ettepaneku, et uue konkursiga valitaks jäätmevedaja viieks aastaks, kuid volikogu enamus oli seda meelt, et ka järgmine leping vedajaga tuleks sõlmida kolmeks aastaks.

Lubatud ka väiksemad konteinerid
Prügikonteinereid tuleb tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul, haja­asustuses vähemalt üks kord kvartalis. Kui senikehtiv kord näeb kõige väiksemate jäätmemahutitena ette 140-liitriseid konteinereid, siis tulevast aastast on õigus kasutada ka 80-liitriseid.

„Inimesed on hakanud väga usinalt prügi sorteerima ja ütlevad, et neil ei teki enam nii palju jäätmeid kui varem,“ põhjendas keskkonnaspetsialist Alari Kruusvall.

Samal põhjusel on edaspidi lubatud tiheasustusala majapidamistel ehk Arukülas ja Raasikul kasutada olmejäätmete kogumiseks kuni 20 liitri suurust ja kuni 4 kilogrammi raskust ning nii tihe- kui hajaasustuses kuni 150-liitrist ja kuni 10-kilost jäätmekotti. Ka on edaspidi õigus mitmel jäätmevaldajal kasutada ühist konteinerit. Selleks tuleb esitada vallavalitsusele avaldus ning sõlmida majapidamiste vaheline leping. Alari Kruusvall ütles, et taoline näide Raasiku vallas juba on – Härma külas on kortermajade peale ka praegu üks ühine konteiner, sama saaks rakendada  mitmes teises külas.

Kuna kolme aasta jooksul on vallavalitsus pidanud pidevalt tegelema avaldustega inimestelt, kes on soovinud korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastust, siis jäätmeveo uues korras on põhjalikult lahti kirjutatud, kuidas selline vabastamine toimub.

Jäätmevaldajal on õigus esitada vallavalitsusele avaldus korraldatud jäätmeveoga tähtajaliseks ja erandkorras mitteliitumiseks. Avalduses tuleb põhjendada, miks seda soovitakse, kui pikaks ajaks ning kuidas kavatsetakse oma jäätmeid käidelda. Jäätmete käitlemise kohta tuleb vabastuse saamise korral esitada vallavalitsusele kord aastas kirjalik selgitus.

Vallavalitsus vaatab avaldusi läbi ning otsustab nende rahuldamise või rahuldamata jätmise üks kord kuus. Avalduse rahuldamata jätmist põhjendatakse. Korraldatud jäätmeveost saab vabastada kuni viieks aastaks. Enne selle täht­­aja möödumist võib esitada uue avalduse korraldatud jäätmeveo kohustusest vabastamiseks. Vallavalitsusel on õigus lõpetada inimese vabastamine korraldatud jäätmeveo kohustusest, kui ta on esitanud valeandmeid, ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitlust või mõnel muul põhjusel.

Vastavalt uuele korrale tuleb alevike kinnistutel, kus asub vähemalt viis korterit või kohtades, kus mitu jäätmetekitajat kasutavad ühte kogumiskonteinerit, hakata eraldi koguma biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid. Seda ei pea tegema need majapidamised, kus toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale biolagunevate jäätmete kompostimine ehk siis peamiselt eramajade omanikud.

Ka mitteelamumaa kinnistul tuleb hakata liigiti koguma paberit ja kartongi ning köögi- ja sööklajäätmeid, kui neid tekib kumbagi üle 25 kilo­grammi nädalas.

Kui paberi-kartongi ning köögi- ja sööklajäätmete konteinerites ei ole vastavad jäätmed, on vedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Ka juhul, kui vedajale pole tagatud juurdepääs mahutile, on õigus küsida tasu tühisõidu eest. Kui jäätmete äraveoks on sõlmitud vedajaga leping, siis maksab tühisõit pool sama mahuti tühjendamise hinnast.

Piirmäärad senisest madalamad
Volikogu kehtestatud korraldatud jäätmeveo teenustasude uued piirmäärad on võrreldes senistega tunduvalt madalamad. Alari Kruusvall selgitas – piirhinnad töötati välja Kiili, Rae, Kuusalu ja Anija valla jäätmeveo konkurssidele pakutud madalamate hindade põhjal.

Alates 1. veebruarist hakkavad enam kasutatavatele väiksematele jäätmekonteineritele kehtima järgmised piirhinnad: kuni 20-liitrine ja kuni 4-kilogrammine jäätmekott 12.60 krooni, kuni 150-liitrine ja kuni 10-kilone jäätmekott 24.30 krooni, 80-liitrine konteiner 27 krooni, 140-liitrine konteiner 28.80 krooni ja 240-liitrine konteiner 54.90 krooni. Alanevad ka kõik teised jäätmeveo piirmäärad. Hindadele lisandub käibemaks.

Lisaks kehtestati eraldi piirmäärad ka biolagundatavate köögi- ja sööklajäätmete äraveole ning jäätmekonteinerite rendihinnale.