Arukülas toimus viiendat korda motokrossipäev.
Ka seitsmeaastane KENNERT NURJA Arukülast sai osavõtja karika.
Pühapäeval, 23. septembril oli Aruküla ringrajal motokrossipäev. Võistluse korraldaja Are Kaurit ütles, et seekordsel võistlusel osales varasemast rohkem noori: „Päris palju on juurde tulnud 5-10aastaseid krossisõitjaid. Praegu tegeleb Arukülas sellega 6-7 poissi.“
Võistluste noorimate sõitjate hulgas ehk väikseimatel 50cc klassi mootorratastel osales üks Raasiku valla sõitja, seitsmeaastane Kennert Nurja Arukülast.
Sõitnud on ta ühe hooaja ning mõned medalid ja karikad on võistlustelt juba kogunud. Küsimusele, miks motokrossiga tegelema hakkas, vastas poiss, et see oli ta enda soov. Oma peres on ta esimene krossisõitja.
Kennert Nurja isa Hillar Nurja oli pojale võistlustel kaasa elamas ja kommenteeris: „Ta tahtis sünnipäevaks ATVd, kuid üks tuttav laskis proovida mootorrattaga sõitu ning pärast seda ta enam ATVd ei soovinud.“
Arukülas jäi Kennert Nurja kahe sõidu järel neljandaks, kokku oli tema mootorrattaklassis 12 võistlejat. Võistluse kohta ütles ta, et väga raske ei olnudki. Parim koht senistelt suurematelt võistlustelt tuli päev varem Äksis, kus ta pälvis 12 võistleja seas teise koha.
Noormees kinnitas, et enne võistlust ei pabista. Seevastu ema Marge Salurand tunnistas, et tema on küll närvis. Küsimusele, kas ema hirmu ei tunne, et laps ohtliku spordialaga tegeleb, vastas ta, et väga hirmus ei ole: „Saame hakkama.“
Rohkem oli Raasiku vallast võistlejaid järgmises ehk 68cc mootorrataste klassis – neli noormeest. Neist parima koha pälvis 10aastane Henry Vesilind, kes on Eestis saavutanud mitmetel võistlustel kõrgeid auhinnalisi kohti. Motospordiga on ta tegelenud viimased viis aastat.
Arukülas võib Henry Vesilindu pidada omavanuste ja nooremate seas teerajajaks, nagu märkis Are Kaurit: „Kolme aasta eest võistles ta oma vanuseklassis kohalikest üksinda. Nüüd on poisse juba tunduvalt rohkem.“
Henry Vesilind hakkas selle spordialaga tegelema isa Margus Vesilinnu mõjutusel, kes on samuti olnud krossisõitja. Viieaastaselt alustas Henry Vesilind sõitu 50cc mootorrataste klassis ning viimased kaks aastat on sõitnud 65cc klassis. Medaleid ja karikaid on kodus ligi 90lt erinevalt võistluselt.
Henry Vesilind ütles, et kodusel Aruküla staadionil on raskem võistelda kui mujal, sest koduse publiku ees, kuna kõik tema peale loodavad, on närv rohkem sees. Kodurajal jäi ta tahapoole vaid Läti võistlejast.
„Teise sõidu esimeses kurvis läks rehv katki, sõitsin kogu ülejäänud võistluse katkise rehviga,“ jutustas ta.
Henry Vesilinnu ema Reili Väärt: „Meie jaosk on võistlustel käimine kogu pere traditsioon. Henryle on oluline, et oleksime kaasas. Sõidame kaasa nii Eestis kui Lätis. Isa vaatab üle ratta ja tehnika, mina hoolitsen, et kõik muu oleks korras.“
Ta tõdes, et kogu aeg on hirm, kui poeg rajal sõidab, ja see ei kao aastatega kuhugi. Isa lisas, et võistlejal endal kaob närvipinge ära sel hetkel, kui ta rajale sööstab, aga vanematel on kartus kogu sõidu aja.
Trenni teeb Henry Vesilind 3-4 korda nädalas ning võistluste graafik on samuti tihe. Ta sõnas, et motosportlased, nagu sportlased ikka, peavad tegema palju tööd ning vaja on ka annet ja julgust. Ema täiendas, et vaja on ka tahet: „Sundida ei saa, peab ikka ise tahtma.“