Koolimaja remondi ajal pannakse toidupakke kokku Aruküla rahvamaja köögis.
Kooli kokad Ester Ilmets ja Natalie Heinmaa ning nende abiline Liivi Rauts peavad ka seal tööl olema juba varahommikul, sest kell 7 tuuakse Kehrast kohale värsked saiad-pirukad. Kokad ei saa praegu lastele ise süüa teha, vaid peavad kokku panema toidupakke. Igas pakis on kõrrejook, puuvili ning saiake või pirukas. Kuna need on päris kallid, tuleb kombineerida, et mahtuda ettenähtud koolilõuna maksumuse piiridesse – riik annab ühe lapse koolilõunaks 12 krooni.
Pirukad-saiakesed toob OÜ Neio Kehrast ise kohale. Et oleks vaheldust, tellitakse kolmel päeval nädalas pirukaid – vaheldumisi näiteks liha-, viineri- ja kohupiimapirukaid ning kahel päeval saiakesi.
Puuviljad ja mahlad tuuakse Arukülla kaks korda nädalas, puuviljad transpordib kohale OÜ Varell, kõrrejoogid Põltsamaa Felix. Firmad on nõus ise Arukülla sõitma, kuna tellitud kogused on suured. Kõrrejooke toodi koolile eelmisel nädalal näiteks 1350. Kokad tõdevad, et otse tellides saab tunduvalt odavamalt, hulgilaod võtavad päris suurt vahendustasu.
Puuvilju muretsedes rõhutakse kvaliteedile ning õunu praegu kindlasti ei osteta, sest neid on maalastel enamasti endal kodus ja võetakse ka kooli kaasa. Esimesel koolinädalal osteti hoopis banaane ja nektariine. Ka mahlasid on kavas tellida erinevaid, et oleks vaheldust.
Söökla töötajad pesevad puuviljad puhtaks ja panevad igale lapsele väikesesse kilekotti valmis toidupakid. Neid tehakse päevas kuni 260. Pakid seatakse klasside kaupa kastidesse ning söögivahetundideks viiakse klassiruumidesse vallamajas ja lasteaias. Söögivahetunde on koolis varasema kolme asemel praegu kaks – kell 11.05 ja 12.05.
Teed ja jogurtit pakkuda ei saa
Kokad tõdevad, et loomulikult ei asenda kuivtoit sooja sööki, kuid teist võimalust praegu pole. Algul oli ka soov, et joogiks pakutaks lastele lõuna kõrvale teed. Kuigi selle keetmine oleks kokkade sõnul imelihtne, jäi tee menüüst välja. Üks põhjus on selles, et tee pakkumiseks on vaja klaase ning need tuleb kusagil pesta – rahvamaja köögi pisikeses kraanikausis tervisekaitse umbes 250 tassi pesta ei lubaks. Teine võimalus olnuks kasutada ühekordseid nõusid.
„Aga lapsed söövad lõunat oma koolilaudade taga, sealsamas, kus on nende õpikud ja vihikud ning papist tasside puhul on päris tavaline, et need kipuvad ümber minema. Kuid praegu ei saa me endale lubada seda, et pärast söögivahetunni lõppu hakkame laudu koristama, siis hakkab ju kohe pihta koolitund,“ rääkis Ester Ilmets.
Ka topsijogurtite ja kohukeste pakkumise võimalust ei ole – nende hoidmiseks pole vallamajas-rahvamajas nõutavaid tingimusi.
Lapsed ei nurise
Kokad kinnitavad, et esimesel koolinädalal toidu suhtes nurinaid polnud. Küll aga öelnud esimesel päeval üks algklassipoiss, et koolisöökla võikski kinni jääda.
„Eks lastele maitseb saiake muidugi paremini kui supp,“ muigas Ester Ilmets.
Õpetajatelt on kokad kuulnud, et väiksematele on toidupakk piisav, kuid lõpuklassi poistele jääb ühest saiast või pirukast väheks. Parata pole midagi – rohkemat koolilõunaks ettenähtud summa ei võimalda.
„Püüame praegu kitsastes oludes hakkama saada ja usume, et selle toidupakiga kustutame vähemalt esimese nälja. Saiake on ju päris toitev,“ arvas Ester Ilmets.
Ta lisas, et on olnud veel kehvemas olukorras koole, näiteks naabruses asuvas Jüri gümnaasiumis ei saanud lapsed remondi ajal kaks nädalat üldse koolilõunat ning pidid läbi ajama kodunt kaasa võetud võileibadega.
Kuna praegune „kuivpajuk“ on ajutine, loodavad koolisöökla töötajad lapsevanemate mõistvale suhtumisele: „See on ajutine lahendus, praegusest olukorrast ainuke väljapääs. Meie läheme esimesel võimalusel uude koolisööklasse tööle.“
Riik tasub alg- ja põhikooli õpilaste koolitoidu eest 12.02 krooni päevas. Kuusalu ja Anija vald ning Loksa linn maksavad kinni ka keskkooliõpilaste koolilõuna.