Raasiku valla koolid, noortekeskused ja vallavalitsus plaanivad käesoleval aastal üheskoos pöörata senisest suuremat tähelepanu inimeste vaimsele tervisele ja sellega seotud probleemide ennetamisele. Sel puhul on kogu aasta jooksul kavas viia läbi koolitusi ning ettevõtmisi, mis aitavad kaasa inimeste vaimse tervise hoidmisele ja turgutamisele. Neid ühendav tunnussõna on „Terve!“, mis on valla haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Juta Asuja kujundatud logoga ka plakatitel ja kuulutustel.
Juta Asuja rääkis, et enamasti pakub iga kool, lasteaed ja perekeskus lapsevanematele koolitusi, sel aastal arutati, et neil on suurem jõud, kui teha ühiselt. Otsustati, et tänavu suunatakse põhitähelepanu vaimsele tervisele, kuna sellega seotud probleemid on üha teravamad.
„Koroonaaja distantsõpe ja sotsiaalne isolatsioon on niigi suuri vaimse tervise probleeme veelgi võimendanud ning sellega seotud probleeme on hakatud rohkem teadvustama. Kui varem öeldi depressioonis inimesele, et ära virise, saa üle, siis nüüd nähakse, et see on tõsine haigus, millest rääkimist ei peeta enam tabuks või häbiasjaks,“ ütles ta.
Esialgu plaaniti vaimse tervise aasta tegevused suunata vaid lapsevanematele, kuid siis leiti, et ka õpilased ja õpetajad vajavad toetamist, samuti eakad, kes on viimasel aastal pidanud väga palju olema üksi. Seetõttu laiendati sihtrühma ja püütakse leida lahendusi, kuidas hoida vaimset tervist.
„Terve!“-aasta tegemiste kavandamiseks on loodud juhtgrupp, kus on koolijuhte, õpetajaid, noorsootöötajad, huvijuhid, valla sotsiaalosakonna töötajad, sotsiaalpedagoog, psühholoog. Sihtrühmade kaupa on moodustatud ka väiksemad töörühmad, koostöös nendega on juba toimunud esimesed vaimse tervise aasta ettevõtmised. Valla koolides valmistasid noorsootöötajad ja huvijuhid hiljuti toimunud sõbranädala raames ette videoklipi kallistamise mõjust ja kutsusid noori üles rohkem kallistama, koroona-ajal näiteks lemmiklooma, puud või lumememme. Videot näidati koolides ning noortekeskused jagavad seda oma Facebooki kontodel.
Väikese grupi eakatega arutati, milliseid tegevusi nemad sooviksid: „Kuna kultuuriüritusi ja kooskäimisvõimalusi on praegu vähe, kuid suhtlemisvõimalus vanemaealiste jaoks ääretult oluline, arvasid nad, et väikese seltskonnaga õues jalutamised aitaksid saada leevendust üksildusele. Pealegi on ka liikumine üks vaimse tervise alustala.“
Aruküla Kultuurijuht Garina Toomingas on alustanud eakatega kord nädalas alevikus jalutamist. Kui koroona taandub, plaanib neid kutsuda rahvamajja lauamänge mängima. Raasiku raamatukogus alustab peagi tegevust raamatuklubi seenioritele. Kord kuus toimuvatele kohtumistele oodatakse vanemaealisi, kellele meeldib lugeda, loetud kirjandusest vestelda ning saada teistelt lugemissoovitusi.
Õpilastele-õpetajatele on koolid tellinud vaimse tervise esmaabi töövihikud. Märtsis on plaanis osaleda peaasi.ee ja tööandjate keskliidu vaimse tervise ehk v-vitamiinikuuri kampaanias. Lapsevanematele on märtsis kavas esimesed vestlusringid, kus kõneldakse vaimse tervisega seotud teemadel.
„Saame juhtrühmaga kokku kord kuus, arutame läbi sihtrühmade paika pandud tegevuskavad, aitame, pakume ideid, mida ja kuidas veel teha. Koroonaviiruse tõttu on pika-ajalisi tegevusi keeruline planeerida, kuigi osasid tegevusi saab teha ka veebi kaudu,“ sõnas Juta Asuja.
Ta lisas, et kõik head ettepanekud, mida sel aastal vaimse tervise programmi „Terve!“ raames teha, on väga oodatud: „Meil ei ole valmis kogu aasta tegevuskava, kuhu ei saa enam midagi lisada. Kui keegi soovib kaasa mõelda ja panustada, kaasame meeleldi, oleme avatud igasugustele mõtetele ja märguannetele.“