Ehituskivid lähevad Anija mõisa ajaloolise müüri taastamiseks.
Eelmisel nädalal hakati lammutama Kehras Keskuse tänav 3 asuvat rehehoonet. Lammutaja kinnitati märtsis, pakkumise tegid AS Bygg & Maskin, OÜ Ehitusfookus, OÜ Katkera, AS EG Ehitus, AS Kose Ehitus ning OÜ Cassandel. Kõik pakkumised tunnistati tingimustele vastavaks. Hoonet lammutavad OÜ Ehitusfookus ja OÜ Katkera. Tööde maksumus on 12 420 eurot ehk 194 331 krooni. Rehehoone peaks saama maha võetud lähinädalate jooksul.
Anija vallavanem Tiit Tammaru: „Rehehoone lammutamist on kavandatud pikka aega. Tegu pole muinsuskaitselise objektiga ning ekspertiis näitas, et hoone on kahjustatud nii suures mahus, et taastamine on mõttetu. Linnaplaneeringu ideekonkursi kavanditel oli põnevaid lahendusi. Rehehoone alune maa peaks selle järgi vabaks jääma ja sinna saaks tulevikus teha haljastuse või midagi muud.“
Anija vallavolikogu keskkonna- ja turvalisuse komisjoni esimees Kaarel Aruste on kogu aeg olnud lammutamise vastu ning teatas Sõnumitoojale, et Kehra rehehoone lammutamisega hävitati üliväärtuslik pärandkultuuri mälestusmärk, mis näitas, et väga aktiivne majanduselu toimis praeguses Kehra kandis juba üle 300 aasta tagasi: „Sellise ajalooväärtusega ligi 130aastast maakivist seintega rehehoonet mujal Euroopas mitte keegi juba ammuaega ei lõhu. Kurb, et meie praegune vallavõim ennast sellise barbaarse tegevusega kindlalt ajalukku jäädvustas.“
Ta lisas, et lammutustöö läheb vallarahvale kalliks maksma, sest praegusele hinnale lisandub tasu eelneva katuselõhkumise eest ning eksperdile makstud 6000 krooni ehk 383,5 eurot.
„Ekspert ei märganud, et rehehoonel on betoonpõrand, vaid tuvastas, et puistelaona kasutusel olnud rehehoone põrandaks on pinnas,“ rääkis Kaarel Aruste.
Ta esitas ka küsimuse, kuhu lähevad pärast hoone lammutamist väärtuslikud maakivid.
Vallavanem Tiit Tammaru sõnul on hoone materjal valla omand ja see ladustatakse. Ehituskive kasutatakse Anija mõisa ajaloolise müüri taastamiseks.
