Kuusalu rahvas ei oska pakendikonteinereid kasutada

967

Vallavalitsus saadab koostöös ETOga Kuusalu ja Kiiu postkastidesse paberite-pakendite sorteerimist selgitava trükise.

17. augustil teatas firma Ragn-Sells  MTÜle Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO), et Kiius garaažide juures ning Kuusalus Laane 31–Kuusalu tee 42 oli pandud pakendikonteineritesse palju olmeprügi. Nende konteinerite sisu viidi prügilasse ning selle eest küsitakse ETOlt eraldi jäätmete ladustamise tasu, mis on konteineri kohta 650 krooni, pluss käibemaks.   

ETO korraldab Eestis pakendijäätmete kogumist ning taaskasutamist. Ida-Harjus tühjendab MTÜ ETO tellimusel pakendikonteinereid Ragn-Sells.

ETO arendusjuht Siret Kivilo: „Ragn-Sellsi andmetel oli Kiiust ja Kuusalust 17. augustil tühjendatud pakendikonteinerites näiteks moosipurgid, milles hallitanud moos sees. Veel olid mitmesugused muud määrdunud pakendid, osades juba vaglad sees. Sellist konteinerisisu ei saa taaskasutusse suunata, vaid loetakse olmeprügiks ning meilt küsitakse konteineri sisu äravedamise eest lisaraha.”

Ta toonitas, et see on inimestele privileeg, kui nad saavad tasuta ära anda pakendeid ega pea neid koguma enda olmeprügikonteinerisse. Tänu sellele on võimalik valida väiksem olmeprügikonteiner, mille tühjendamine tuleb odavam.

„Oluline on, et pakendikonteineritesse viidav pakend oleks tootest tühi ja enamvähem puhas. Mahlapakki ei pea pesema, mahl tuleb välja kallata ja pakk kokku suruda. Rasvase supipurgi peaks poole klaasi veega ära loputama. Kindlasti ei tohi pakendikasti visata purke koos majoneesi või ketšupiga, plastikkotte keefiri või hapukoorega ega ka lapsemähkmeid, rõivaid, jalatseid. Kasutuskõlbmatu toiduaine tuleb kodus pakendist välja valada,” selgitas arendusjuht.

Ragn-Sells eraldab pakenditöötluse käigus kartongi, alumiiniumi, plastmassi jms ning realiseerib need toorainena taaskasutusse. Näiteks läheb klaas Järvakandi tehasesse või Leedu klaasitehastesse.

„Meil on Eestis lihtne pakendeid sorteerida, ainult kolme eri konteinerisse – paber ja papp, segapakend ning klaas. Kui vaid sellest kinni peetaks.
Loodame, et Kuusalu-Kiiu rahvas tutvub neile postiga saadetud sorteerimisjuhendiga ning järgib seda,” sõnas Siret Kivilo.

Eelmine artikkelKäidi ust avamas
Järgmine artikkelLahemaa naised teevad soomlastega toiduprojekti „Väärtustame kohalikku“