Politseinike, vallaametnike ja korrakaitseühingu kokkusaamise algatas politseijaoskond.
Esmaspäeval toimunud ümarlauas osalesid Ida-Harju politseijaoskonna juht Veiko Randlaine, Rae-Anija konstaablijaoskonna piirkonnavanem Margo Väina, piirkonnapolitseinik Anu Metsaorg, valla korrakaitseühingu liikmed Valdur Peegel, Aavo Sirel, Urmas Sander ja Ilmar Kadak, vallavanem Aare Ets, vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Anu Nõlve, sotsiaaltöötajad Liivi Puumets ja Karin Möllits ning sotsiaalpedagoog Õnnela Metsaorg.
Aare Etsi sõnul tuli kokkusaamise initsiatiiv politseilt: „Meie olime loomulikult kohe nõus – õiguskord on igas omavalitsuses oluline teema. Kuna Raasiku vald toetab enda korrakaitse mittetulundusühingut, rääkisime politseinike ja meie MTÜ vahelisest koostööst ning sellest, millised on kohaliku korrakaitse õigused ja võimalused korda tagada.“
Mõne nädala eest, kui kohtumiseks hakati otsima sobivat aega, kerkis külavanemate ümarlauas üles probleem, et valla külades on viimasel ajal sagedasti nähtud liikumas kahtlaseid sõidukeid ja inimesi.
Kokkusaamisel tegi Veiko Randlaine ülevaate Raasiku vallas toimunud kuritegevusest ja kinnitas, et kaheksa kuu statistiliste näitajate poolest on olukord parem kui mullu.
Sama meelt oli ka valla korrakaitseühingu juht Valdur Peegel: „Väiksemaid salajasi vargusi on ikka olnud, ka sel suvel varastati mõnel poolautodest ja see ärritas inimesed üles. Aga tegelikult on praegu vallas tõesti olnud rahulik, isegi noortekampasid enam ei jõlgu.“
Politsei esindajad rõhutasid, kõikidest korrarikkumistest või kahtlastest tegevustest, inimestest tuleks teatada politsei lühinumbril 110.
Pooleteisetunnise kokkusaamise alguses kõneldi noorte ja lastega seotud probleemidest. Raasiku vallas töötab juba aastaid alaealiste asjade komisjon.
„Politseinikud olid üllatunud, et valla alaealiste asjade komisjoni ja politsei vahel ei toimu infovahetust. Ei ole reguleeritud, millistest juhtumistest võib ja peaks komisjon politseile teatama, millistest mitte. Veiko Randlaine lubas, et räägib koostöö tihendamise vajadusest ka oma kolleegidega,“ sõnas vallavanem.
Ta lisas, et alaealiste komisjon on seni koos käinud pigem juhuslikult ehk niiöelda juhtumipõhiselt. Esmaspäevasel kohtumisel lepiti kokku, et edaspidi võiksid komisjoni istungid toimuda regulaarselt üks kord kuus ja neis osaleda ka politsei esindaja.
Abipolitseinikud peavad läbima koolituse
Vabatahtlike korrakaitsjate tegevusest kõneldes kinnitasid politseinikud, et abipolitseinikud võivad patrullida vaid koos politseiga ning neil ei ole õigust osutada turvateenust.
„Nii et kui meil suvel tekkis ka volikogus diskussioon, miks ei käi vallaeelarvest toetust saav korrakaitseühing avalikel üritustel turvamas abiks, siis politsei kinnitas, et nad ei võigi. Kui meie rahvamajad tahavad korraldada näiteks simmanit, peavad nad sinna tellima turvateenuse, ka politsei ei käi üritustel korda valvamas, see pole nende töö,“ rääkis Aare Ets.
„Abipolitseinikena tohime meie üksnes avalikku korda jälgida ning seda me ka teeme,“ lisas Valdur Peegel.
Samamoodi ei ole abipolitseinikel ega ka mitte politseil õigust mõne ürituse ajaks teid sulgeda, seda saab teha vaid litsentseeritud liiklusreguleerija.
Vastavalt uuele seadusele peavad kõik abipolitseinikud läbima koolituse. Raasiku valla korrakaitseühingu liikmed pole seda veel teinud, kuid Valdur Peegel kinnitas, et neljal on kavas koolitusele minna.
