Kuusalu kooli arengukava tõstatas volikogus diskussiooni

698

Kuusalu keskkooli arengukavas on algkoolimaja ja gümnaasiumihoone ehitamine.

Vallavolikogu istungil, 28. septembril oli päevakorras Kuusalu keskkooli arengukava 2011-2013 muutmine. Hariduskomisjoni esimees Sulev Valdmaa juhtis tähelepanu sellele, et arengukava projektis on ka algklasside maja ja gümnaasiumiosa juurdeehitus, kuid kool ei ole üksi pädev selliseid investeeringuid otsustama: „Kui koolil on tõsine soov ja vajadus nende ehituste rajamiseks, peaks seda arutama laiemalt. Tundub, et see soov lähtub ainult koolist. Sellistesse dokumentidesse võiks sisse seada pädevuse lae, millest üle kool tegevusi sinna ei kanna.“

Henn Pärn küsis, kuidas haakuvad koolide arengukavad Kuusalu valla arengukavaga ning kas koolide juhid kooskõlastavad omavahel tegevusi.

Sulev Valdmaa märkis, et koolid on valla allasutused, kooli­juhid kohtuvad mitmetel üritustel, ka hariduskomisjoni koos­olekutel. On piisavalt võimalusi ühtlustada seisukohti ja teha koostööd ning see toimib.

Henn Pärn lisas, et koolide osas tuleb riigi üldist hariduspoliitikat silmas pidades vastu võtta olulisi poliitilisi otsuseid: „Muidu anname välja veksleid, millesse ise ei usu.“

Vallavanem Urmas Kirtsi sõnas, et poliitilised otsused sünnivad volikogus. Jaanuaris peaks volikogu ette jõudma Kuusalu valla uue arengukava projekt, enne seda võiks haridusvaldkonna kohta pidada diskussiooni. Valla kehtivas arengukavas on Kuusalu koolile kavandatavad mõlemad hooned sees.

Värner Lootsmann tahtis teada, kas hariduskomisjon on arutanud koolikorralduse edaspidist arengut vallas: „Ministeerium on selgelt välja öelnud, et muutused tulevad. Peame arutama regiooni tervikuna, ka majanduskomisjon peaks sellega tegelema.“

Sulev Valdmaa sõnas, et tulevikust räägitakse hariduskomisjoni igal koosolekul: „Küsimus on keeruline. Haridustellimus on olemas, vanemad saadavad oma lapsi Kuusalu valla kõikidesse koolidesse. Tõsi on see, et Kuusalu, Kolga ja Loksa piirkonna lapsed ei anna kokku üht korralikku gümnaasiumi. Kui arvestada riiklikke kriteeriume, oleks meie lähitulevik see, et kõik me lapsed läheksid Tallinnasse gümnaasiumi. Mina ütleksin sõnadega, mis on laulus: „Las jääda nii, kuis oli…“.“

Enn Kirsman lausus Kuusalu kooli arengukavasse planeeritavate hoonete kohta: „Eestis ei ole veel juhtunud, et hoolekogu annaks valla kohtusse, kuna ei täida arengukava. Kui jätame algklassimaja ja gümnaasiumihoone ehitamise tähtajaks aasta 2013, nagu siin on märgitud, võib see juhtuda. Ma ei näe põhjust ega vajadust teha Kuusalu koolile juurdeehitusi, kui kool asub samas majas, mis kümme aastat tagasi – siis oli paarsada õpilast rohkem.“

Urmas Kirtsi viitas eelnõus olevale lausele: „Tegevuskava viiakse ellu vastavalt vallaeelarve võimalustele.“

Ott Sandrak tegi ettepaneku lisada kooli arengukavasse uute hoonete juurde sõna „kavandamine“.

Sulev Valdmaa: „Kuusalu vald ja haridus on tervik. Peame üle vaatama õpilaskohad ja õpilaste arvud. Väidan, et need on väga heas kooskõlas. Kohti on rohkem, kui on õpilasi, uute kohtade loomine on ebaratsionaalne.“

Eelnõu esimene lugemine katkestati ning saadeti selle esitajale, vallavalitsusele, tagasi.

Kuusalu vallas on kaks keskkooli – Kuusalu ja Kolga – ning Vihasoo lasteaed-algkool. Kuusalu valla küladest ümbritsetud Loksa linnas on eesti- ja venekeelne gümnaasium. Sel õppe­aastal on Kuusalu keskkoolis 523, Kolga keskkoolis 142, Vihasoo algkoolis 31 ja Loksa gümnaasiumis 358 õpilast.