Raasiku vallaeelarves vähenesid tegevuskulud ja investeeringud

289
ANDRE SEPP.

Vallavanem ANDRE SEPP, volikogu võttis möödunud nädalal vastu Raasiku valla esimese lisaeelarve, millega vähendati eelarves nii tulusid kui kulusid. Kuidas negatiivne lisaeelarve sündis?
„Negatiivse lisaeelarve ettevalmistamiseks moodustasin aprilli keskel volikogu ja vallavalitsuse esindajatest töörühma. Töörühm sai kokku kaks korda, tegime oma ettepanekud tulude-kulude vähendamise kohta. Eesti Panga ja riigipoolsed hinnangud majanduslanguse kohta on olnud erinevad, langust ennustatakse keskmiselt 7-10 protsenti.

Seda arvestades vähendasime vallaeelarves tulumaksu prognoosi 10 protsenti ehk ligi 600 000 eurot. Seni küll väga suurt langust pole, nelja kuuga laekus tulumaksu kavandatust vähem 50 000 eurot, aga esimeses kvartalis on maksulaekumine olnud alati väiksem. On selge, et kui räägitakse koondamistest, siis selle mõjud vallaeelarvele alles tulevad.

Eelarve tegevuskuludest võtsime maha need, mis jäid eriolukorra tõttu tegemata – koolibuss ei sõitnud, rongides ei kasutatud sõidu soodustusi, kultuuri- ja spordiüritused jäid ära. Lisaks osalesid kulude vähendamises allasutused. Tänan väga kõiki allasutuste juhte, kes tulid kärpekavaga kaasa. Neile ei antud ette kindlat protsenti, kui palju peab kärpima, vaid kulusid vähendati nii palju, kui oli kellelgi võimalik. Lisaks vaatasime üle kavandatud investeeringud. Hea, et ei pidanud kärpima vallaasutuste töötajate palkasid. Meie vallas on need teistega võrreldes niigi madalad.

Leevendust andis riigipoolne abi. Raasiku vald sai riigilt kriisitoetust kokku 741 877 eurot. Ilma selleta oleks kriis meid tugevamini löönud, sel juhul oleksime pidanud enamik investeeringuid ära jätma. Õnneks on ka vallaelanike arv on viimasel poolaastal tõusnud ja on nüüd 5110. Kui rahvaarvu kasv leevendab tulumaksu laekumise suurt vähenemist, pole ehk kriisi mõju meile nii ränk.“

Kas ja millised suuremad investeeringud jäävad nüüd tegemata?
„Õnneks said meil suuremad ehitused eelmisel ja üle-eelmisel aastal valmis, koroona pärast midagi pooleli ei jäänud. Suurematest investeeringutest jääb sel aastal tegemata Aruküla lasteaia küttesüsteemide renoveerimine ja juurdeehitus, mis oli plaanitud teha laenuraha eest. Laenu plaanisime võtta 900 000 eurot. Laenuhange jäi tegemata, suhtlesime küll pankadega, aga siis tuli koroonakriis. Teisalt surus meile juba aeg peale, lasteaia ehitamist tulnuks alustada kevadel.

Ka uue tänavavalgustuse rajamiseks mõeldud investeeringu lükkame edasi.“

Kas te ei kaalunud võimalust kasutada ära olukorda, kus ehitushinnad odavnevad?
„Ka mina olen seda meelt, et kui vähegi võimalik, tuleks majanduskriisi ära kasutada, sest siis on ehitushinnad soodsad. Aga küllap need alles hakkavad odavamaks minema, märtsis kindlasti poleks veel olnud. Ka ehitussektor ütleb, et praegu odavamalt ehitada ei saa, materjal maksab ikka sama palju ja töötajaile tuleb palka maksta. Võimalik, et ehitustööd hakatakse järgmisest poolaastast vähem tellima ja konkurentsis lähevad hinnad odavamaks. Kindlasti võidame rahaliselt sellega, et lükkasime lasteaia juurdeehitust ühe aasta võrra edasi.“

Kuidas kasutate riigilt abimeetmena saadud 400 000 euro suurust investeeringutoetust?
„Seda otsustab volikogu augustis. Kuna on ette antud väga täpne määrustik, milleks seda toetust saab kasutada, konsulteerime veel rahandusministeeriumiga ja valmistame ette projektid, mis neile nõuetele vastavad. Märksõnad, mida tahaksime teha, on tänavavalgustus, sotsiaaleluruumid ning liuvälja jääväljak, kuhu saime kaasrahastust. Nende hulgast tuleb valida.“

Kas kärped puututavad ka teede investeeringuid?
„Teedesse saame tänu riigipoolsele toetusele investeerida kavandatust rohkem. Vähendasime teede investeeringuid küll 150 000 euro võrra, kuid saime riigipoolset täiendavat toetust 174 902 eurot. Nii et kõik planeeritu teeme ära. Hangetega, mis oleme nüüd läbi viinud, oleme saanud oluliselt soodsamad hinnapakkumised, kui lootsime. Aruküla Tallinna maantee kergliiklustee jaoks oli planeeritud 150 000 eurot, kuid saame 40 000 eurot odavamalt. Ka ülejäänud teedehanked on olnud arvatust soodsamad. Augustis otsustame, mida ülejääva raha eest teeme.“

Eelmine artikkelKuusalu vald investeerib ligi miljon eurot
Järgmine artikkelPikavere tunnistuste-kullerid