Raasiku valla veeprojektile ÜFist 19,7 miljonit krooni

1584

Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond (ÜF) toetab Aruküla ja Raasiku vee- ja reoveepuhastusjaamade ehitamist.

Kogu projekti maksumus on 23,4 miljonit krooni, millest 3,6 miljonit on omafinantseering. Selle tarbeks plaanib tööde tellija OÜ Raven küsida 2,5 miljonit krooni laenu SAlt Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Raasiku vald toetab projekti 1,2 miljoni krooniga. Projekti kogumaksumusele lisandub ka käibemaks 4,6 miljonit krooni. Firma tegevjuhi Tiit Reederi sõnul tuleb laenu tagasimaksmiseks ja käibemaksu tasumiseks tõsta nii vee- kui ka heitvee käitlemise hinda.Täpne hind selgub lähiajal ja hakkab kehtima 3 kuud pärast avalikustamist.

Toetusraha eest tehakse sel ja järgmisel aastal Raasikul ning Arukülas korda veeallikad ja puhastusseadmed. Taotluse raha saamiseks vormistas EL Konsult OÜ. Projekt esitati KIKile möödunud aasta oktoobris, positiivne vastus tuli selle aasta 2. veebruaril.

Praegu käib Ravenis projektijuhi konkursi ettevalmistamine. Kui projektijuht on leitud, tuleb läbi viia projekteerimis- ja ehitushange. Pärast nende õnnestumist saab töödega alustada. Tiit Reederi arvates võiks see juhtuda suvel.

Vesi läheb puhtamaks
Elanike jaoks on üks suuremaid muresid ebameeldiv kraanivesi. Tiit Reederi hinnangul peaks juba sel aastal joogivee kvaliteet paranema: „Põhihäda on rauaga, mis koguneb torusse ja kui vesi tuleb sealt hooga välja, on see pruun. See ei ole eluohtlik, aga on ebameeldiv. Raasikul on Tehase teel asuva kaevu vesi väga rauarikas, mistõttu plaani­tak­se kõigepealt see korda teha. Lisaks kavatsetakse sel aastal renoveerida kaks kaevu Arukülas ning tehakse korda sealne puhastusseade. Järgmisel aastal puurime Raasikule ühe kaevu juurde ning teeme korda Tehase tee puhastusseadme. Keskasula puhastusseade suletakse, kuna see on amortiseerunud ja ebaefektiivne, ning heitvett hakatakse pumpama Tehase teele uude puhastisse.“

Raasiku endine raudtee-kaev pannakse kinni ning uus kaev tehakse rahvamaja juurde ja ühendatakse trassiga raudtee äärde.

Raveni tegevjuht selgitas, et esmalt on oluline paigaldada pumbamajadesse veetöötlemisseadmed, kuna torude vahetamisel ei ole enne mõtet, kui neisse ei voola puhas vesi. Projekti elluviimine võimaldab tulevikus kinnisvaraarendust: „Eelduseks on ju see, et saaks kõlbulikku joogivett ja oleks kuhugi heitvett lasta.“

Pumbamajadesse paigaldatakse filtrid
Tiit Reeder rääkis, et vee kõrge rauasisaldus tuleneb keskkonna eripärast.

„Pärast kaevude korras­ta­mist läheb trassi vesi, mis on eelnevalt töödeldud. Praegu on vesi töötlemata. Pumbamajadesse tulevad spetsiaalsed filtrid, mis filtreerivad raua välja ja vee kvaliteet paraneb.“

Raasiku rahvamaja juures olevas kaevus on raua sisaldus normaalne, kuid see on nii väikse tootlikkusega, et ei rahulda piirkonna vajadusi.

Praegu on  Aruküla kahes pumbamajas mehaanilised veepuhastusfiltrid, mida vahetatakse iga kolme nädala tagant. Tiit Reederi sõnul ei pea need täielikult rauaühendeid kinni, kuid uued filtrid on efektiivsed ja kaasaegsed, mi­da kasutatakse ka toiduainetööstuses.

Ta rääkis, et Raasikul on lasknud ühe kortermaja elanikud keldrisse paigutada sarnase filtri, kust käib läbi kogu vesi, mis majja läheb: „Need on lihtsamat tüüpi filtrid. Meil on plaanis paigaldada Raasikule ja Arukülla suure tootlikkusega filtrid, kokku neli.“

Puhastusseadmed on 30-40 aastat vanad
Raasiku keskasula puhasti kohta ütles Tiit Reeder, et see on nii moraalselt kui füüsiliselt vana. Kuna seadme efektiivsus on väike, on suured ka saastetasud, mida Raven peab maksma.

„Kõik puhastusseadmed on ehitatud enam kui 30 aastat tagasi, Tehase tee oma on veel vanem, 40 aastat kindlasti. Nüüd tahaks panna kaasaegsed seadmed, mis on töökindlad, efektiivsed ning odavad hooldada.“
Keskasula puhastusseadme piirkonnas elavad inimesed pöördusid aasta alguses Raasiku vallavalitsuse poole, et sealne kraav puhastataks, kuna keldritesse tuli pinnavesi. Raveni tegevjuhi hinnangul paraneb olukord tulevikus ka seetõttu, et heitvesi pumbatakse Tehase tee puhastisse.

Tiit Reeder: „Klientide juurdesaamine jääb hilisemale ajale, kui need tööd on tehtud. Praegu on põhiline, et trassi tuleks puhas vesi ja loodusesse läheks puhastatud heitvesi. Enne ei saa hakata kliente juurde võtma, kui me ei ole suutelised vett töötlema.“

Raasiku vallavanem Andre Sepp ütles vallavolikogu istungil, et reaalseid liitujaid kanalisatsioonisüsteemiga oleks vähe. Raasikul Tallinna maantee ääres on tema sõnul mõned kinnistud, mis saaks liituda.