AS Maves teeb Kahala järve muda pumpamise pilootprojekti KMH

2736

Kuusalu vallavalitsuse tellimusel hakatakse läbi viima keskkonnamõju hindamist (KMH), et tulevikus katseliselt pumbata Kahala järvest 100 000 m3 setet.

„Kahala järve olukord on pikemat aega olnud hea ja kehva piiril. Kui midagi ette ei võta, siis järv raugastub ja muutub märgalaks. Praeguseks on Kahala järv täitunud 90 protsendi osas setetega,“ ütles ASi Maves ekspert Madis Metsur möödunud neljapäeval Kuusalu vallamajas toimunud koosolekul, kus toimus KMH programmi avalik arutelu.
Ta lisas, et on imestamapanev, kuidas sellises olukorras kalavarud järves taastuvad, järv on kalarikas.
Kahala järve madala veetaseme tõttu jäävad kalad talveperioodil väga külmade ilmade korral hapnikunälga, sest kogu vesi jäätub. Madis Metsur sõnas, et eelmisel kevadel veel maikuus mädanesid surnud kalad kraavis, kuhu nad olid hapnikuvaeguses ujunud.
Kahala järve tervendamise insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju hindamise programmi koostamine on viimane osa OÜ Artiston ja Kuusalu vallavalitsuse ühisest uuringuprojektist, mida rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Artiston tasub KIKi  rahastuse  juurde  nõutud  oma­osaluse, kokku 2928 eurot. OÜd Artiston esindas avalikul arutelul Erki Vister, kes on Kahala järve tervendamise peamisi entusiaste ja algatajaid.
KMH on vaja teha selleks, et Kuusalu vallavalitsus saaks taotleda vee erikasutusluba ja käivitada projekti muda katseliseks väljapumpamiseks.
Reaalseks tervendustegevuseks veel raha ei ole, Kuusalu valla keskkonnaspetsialisti Mailis Virve sõnul tuleb pilootprojekti töödeks taotleda KIKist taas toetust või leida firma, kes seda rahastab.
AS Maves hakkab hindama Kahala järve uuringuprojekti esimeses etapis ASi Maa ja Vesi koostatud insenertehnilise tegevuskava keskkonnamõju. Tegevuskava järgi on plaan eemaldada järve idaosas Oldoja piirkonnas sete ehk muda 4,3 hektari suurusel alal, kolme aasta jooksul kokku umbes 100 000 m3. Tehnoloogiana on pakutud kolme alternatiivi. Kui käideldakse settebasseinides, siis ladustatakse järve kõrvale ligi 7 hektari suurusele alale, mille osas on saavutatud maaomanikega kokkulepe.
Teine variant on käidelda geotuubides, umbes 2 hektarit pinda kaetakse geotekstiiliga. Kolmas võimalus on separeerimine. Kogu tegevus hakkab toimuma limnoloogiakeskuse uuringu alusel.
Madis Metsur: „Kahala järves on setet hinnanguliselt 5 miljonit kuupmeetrit. Kogu muda ei pea välja pumpama, piisaks, kui teatud kohad oleksid sügavamad, kalad saaksid talvel sinna minna. Et teavet koguda, ongi plaanis teha pilootprojekt. Kui me ei katseta, siis ei õpi. Nõukogude ajal püüdis Kirovi kolhoos Kahala järvest katseliselt muda välja võtta, seda veeti väetisena põllule, aga riigikorra vahetusega jäi see soiku.“
Ta nentis, kui settele rakendust ei leita, siis ilmselt on mõttetu loota, et järvest rohkem muda välja võetakse, see tegevus peaks end ära tasuma.
Erki Vister: „Kui plaanitav kogus järvest välja kaevata, saab ettekujutuse, mis toimuma hakkab. Praegu Eestis sellist kogemust ei ole.“
Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni spetsialist Andres Järve lausus, et 100 000 kuupmeetrit muda on väga suur kogus, selle äravedu tähendab suurt logistikat. Erki Vister vastas, et ligi pool settest on vesi, mis voolab järve tagasi.
Leedikõrve Taimekasvatus­ühistu juht Jaanus Hein kommenteeris, et tema võtaks järvemuda põldudele väetiseks vaid juhul, kui seda antaks ära tasuta ja ka veo eest ei pea tasuma – nii saab praegu põlluväetiseks sõnnikut Kahalas asuvast Küüni seafarmist.
Uuri külavanem ja Kuusalu vallavolikogu liige Emil Rutiku uuris, miks kavandatakse tervendustegevust Kahala järves, kui Kuusalu vallas on olemas järv, mis on palju hullemini kinni kasvanud – Rummu järv.
Madis Metsur vastas, et Eestis pole ranget süsteemi, milliseid järvi  tuleb  tervendada.  Keskkonna­alaseid toiminguid rahastatakse projektipõhiselt, Kahala järve osas taotleti toetusraha.
KMH programmi avalikul arutelul osalenud kalurid, kes kuuluvad MTÜsse Kahala Järv, märkisid koosoleku lõpus, et nemad on järve tervendustegevusest väga huvitatud – kui nad olid noored, sai järves käia ujumas, nüüd on endised ujumiskohad muda täis. Aastatega on järv järjest kiiremini hakanud kinni kasvama ning on viimane aeg selle päästmiseks midagi ette võtta.
Maves plaanib KMH viia läbi suve alguses, aruande avalik väljapanek  on  kavandatud  juulikuusse.