Raasiku valla sotsiaalvaldkonna juht: „Plaanime toetused üle vaadata.“

141
Raa­si­ku val­la ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ka­rin Möl­lits. Foto Lota Aadla

Raa­si­ku val­la ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ka­rin Möl­lits, kui pal­ju on val­las sot­siaal­vald­kon­na töö­ta­jaid ja mil­le­ga nad te­ge­le­vad?
„Osa­kon­nas on kaks sot­siaal­töös­pet­sia­lis­ti ame­ti­koh­ta. Lo­ta Aad­la te­ge­leb eri­va­ja­dus­te ja puu­de­ga ini­mes­te­ga. Tei­ne sot­siaal­töös­pet­sia­list, kel­le pea­mi­ne töö on kõik sot­siaal­toe­tus­te­ga seon­duv ja hool­da­ja mää­ra­mi­sed, on puu­du, se­da tööd teen mi­na. Las­te­kait­ses­pet­sia­list on Anu Nõl­ve, veeb­rua­ris peaks töö­le tu­le­ma ka pe­re­de ja en­ne­tus­töös­pet­sia­list, kes hak­kab kor­ral­dab en­ne­tus­tööd ja tööd pe­re­de­ga. Hool­dus­koor­di­naa­tor Maa­ri­ka Grau kor­ral­dab ko­du­hool­du­sõ­de­de tööd ja va­ja­du­sel asen­dab neid. Osa­li­se koor­mu­se­ga ko­du­hool­du­sõ­de­sid on ne­li: Ai­de Lem­ber, Kaie Lees­ment, Mo­ni­ka Kan­nel­mäe ja Pi­ret Run­tal. Veel on meil üks töö­le­pin­gu ja kolm kä­sun­dus­le­pin­gu­ga osa­li­se koor­mu­se­ga tu­gii­si­kut.“

Kui pal­ju­de ini­mes­te­ga tu­leb sot­siaal­töö­ta­jail te­ge­le­da?
„Las­te­kait­se vaa­te­väl­jas on 20-30 pe­ret. Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se taot­le­jaid on iga kuu 9-13, li­saks 22 puu­de­ga ini­mes­te hool­da­jat, kel­le­le mak­sa­me sa­mu­ti toe­tust. Ini­mes­tel, kes sel­le­ga ise hak­ka­ma ei saa, ai­ta­me täi­ta töö­tu­kas­sa jaoks töö­või­me­hin­da­mi­se taot­lu­si. Neid tu­leb te­ha kesk­mi­sel 4-5 kuus, va­hel ka roh­kem, ühe taot­lu­se vor­mis­ta­mi­seks ku­lub um­bes pool­teist tun­di. Pea­le sel­le ai­ta­me va­na­dus­pen­sio­nä­ri­del te­ha puu­de­taot­lu­si, need­ki võ­ta­vad pal­ju ae­ga. Taot­lu­si saab täi­ta ka in­ter­ne­tis, kuid ena­mas­ti po­le neil ini­mes­tel di­gi­või­me­kust ja mil­le­gi­pä­rast ei ta­ha mõned, et pa­ne­me nen­de do­ku­men­di val­la­va­lit­su­se ar­vu­ti ID-lu­ge­jas­se. See­tõt­tu on liht­sam neid taot­lu­si vor­mis­ta­da pa­be­ril.

Suu­na­me ini­me­si ka hool­de­ko­dus­se, sel­leks tu­leb käia nen­de hool­dus­va­ja­dust hin­da­mas. Veel ai­ta­me pii­ra­tud teo­või­me­ga ini­mes­te esin­da­mi­seks eest­kos­teid taot­le­da ja aruan­deid täi­ta. Kui ini­me­sel lä­he­da­si po­le, on ko­hus mää­ra­nud val­la te­ma eest­kost­jaks. Prae­gu on Raa­si­ku val­la eest­kos­tel kaks täi­sea­list ja kolm last.

Meil on aas­tas kok­ku­puu­de um­bes 500 ini­me­se­ga, kes saa­vad toe­tu­si, va­ja­vad hool­de­ko­dus­se pai­gu­ta­mist või nõus­ta­mist.“

Kui pal­ju ku­lub Raa­si­ku val­la ee­lar­vest sot­siaal­vald­kon­na­le ja kui pal­ju mak­sa­te sot­siaal­toe­tus­teks?
„Möö­du­nud aas­tal oli val­la­ee­lar­ves sot­siaal­se kait­se eel­ar­ve kok­ku 679 394 eu­rot, käes­ole­va aas­ta ee­lar­ve pro­jek­tis on 834 709 eu­rot.

Toe­tu­si mak­si­me val­laeel­ar­vest eel­mi­sel aas­tal 99 347, 2024. aas­taks on esialg­ses ee­lar­vep­ro­jek­tis ar­ves­ta­tud 100 000 eu­rot. Võr­rel­des eel­mi­se aas­ta­ga ei ole toe­tus­te osas muu­da­tu­si ka­van­da­tud.“

Kel­le­le ja kui­das toe­tus­te mää­ra­mi­ne käib?
„Li­saks riik­li­ke­le ma­tu­se- ja toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se­le ning hool­de­ko­du­toe­tu­se­le on Raa­si­ku val­las keh­tes­ta­tud küm­me­kond eri lii­ki toe­tust. Osad neist ei sõl­tu sis­se­tu­le­ku­test, osad tu­le­ne­vad ini­me­se eri­va­ja­du­sest, osad sõl­tu­vad pe­re sis­se­tu­le­kust. Sis­se­tu­le­kust sõl­tu­vaid sot­siaal­toe­tu­si maks­tak­se leib­kon­na ne­to­sis­se­tu­le­kut ar­ves­ta­des nen­de hä­da­va­ja­li­ke ku­lu­te kat­mi­seks, mi­da riik­li­ke toe­tus­te ja tee­nus­te­ga ei hü­vi­ta­ta. Sis­se­tu­le­kust sõl­tu­vad meil toe­tu­sed las­te­ga pe­re­de­le, ter­vi­se­toe­tus, elua­se­me­ku­lu­de toe­tus ja muu­de era­kor­ra­lis­te ku­lu­tus­te hü­vi­ta­mi­ne. Neid toe­tu­si või­vad saa­da pe­red, kel­lel jääb pä­rast elua­se­me­ku­lu­de ta­su­mist ra­ha al­la toi­me­tu­le­ku­pii­ri. Raa­si­ku val­la ko­ha­lik toi­me­tu­le­ku­piir on mi­tu aas­tat ol­nud sa­ma, kuid meil on ka­vas toe­tus­te süs­teem üle vaa­da­ta. Se­ni on toi­me­tu­le­ku­piir pe­re­kon­na esi­me­se liik­me koh­ta 300, alaea­lis­te las­te koh­ta 360 ning pe­re iga järg­ne­va liik­me koh­ta 240 eu­rot.

Kõik toe­tu­sed kin­ni­ta­tak­se val­la­va­lit­su­ses. Va­rem vaa­tas taot­lu­si lä­bi ja te­gi val­la­va­lit­su­se­le et­te­pa­ne­ku toe­tus­te mää­ra­mi­se koh­ta sot­siaal­ko­mis­jon, prae­gu ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na amet­ni­kud. Toi­me­tu­le­ku­toe­tu­se pu­hul näi­tab ar­ves­tus, kas ja kui pal­ju on ini­me­sel õi­gus toe­tust saa­da. Teis­te toe­tus­te pu­hul on prae­gu ko­gu vas­tu­tus sot­siaal­töö­ta­ja peal. Et vas­tu­tust ja­ga­da, soo­vi­me uues­ti luua sot­siaal­ko­mis­jo­ni. Laia­põh­ja­li­se­ma ko­mis­jo­ni­ga aru­ta­des sel­gu­vad ini­mes­te abi­va­ja­du­sed pa­re­mi­ni – sot­siaal­ko­mis­jo­ni kuu­lu­sid ka pe­rears­tid ja apteeker.

Toe­tu­se soo­vi­ja­te hul­gas on ala­ti ka neid, kes se­da ei saa. Pea­mi­sed põh­jused on ol­nud, et ini­me­se või pe­re sis­se­tu­le­kud on suu­re­mad, kui toe­tu­se saa­mi­seks lu­ba­tud või pole pere kõik liikmed registreeritud Raasiku valda. Üks põh­jus on ka, et meie val­las po­le toe­tust, mil­le jaoks se­da taot­le­tak­se. Näi­teks kü­si­tak­se sa­ge­li ra­vi­mi­toe­tust, aga se­da meil enam aas­taid ei ole, sest riik ju­ba toe­tab ret­sep­ti­ra­vi­mi­te os­tu. Ka küt­te­puu­de­toe­tust Raa­si­ku val­las ei ole ju­ba mi­tu aas­tat.

Ini­me­sest on vä­ga kah­ju, kui sis­se­tu­lek on ol­nud na­pilt suu­rem, kui toi­tu­le­ku­toe­tu­se saa­mi­seks et­te näh­tud. Ole­me siis sot­siaal­töö­ta­ja­te­na ik­ka ai­da­nud ja mõ­ni­kord abi­va­ja­ja­le ka enda ra­ha eest süüa ost­nud.“

Ko­du­hool­dus­tee­nu­se laie­ne­mi­sest Raa­si­ku val­las, et pa­ku­te ka isi­ku­hool­dust, ning tee­nus­te ta­su­li­seks muu­tu­mi­sest kir­ju­ta­si­me üle­möö­du­nud Sõ­nu­mi­too­jas. Kui pal­ju on val­las ini­me­si, kes prae­gu ko­du­tee­nust ka­su­ta­vad?
„Neid on küm­me­kond, kel on taot­lus teh­tud ja do­ku­men­did vor­mis­ta­tud. Mõ­ni neist va­jab ko­du­hool­du­sõe abi üks kord, mõ­ni viis kor­da nä­da­las. Kui pal­ju on veel soo­vi­jaid, on va­ra öel­da. Pä­rast tee­nu­se ta­su­li­seks muu­tu­mist, ar­va­sid mõ­ned, et proo­vi­vad ise hak­ka­ma saa­da. Kui on sel­gu­nud, et ka naab­ri­nai­ne ei ole nõus pi­de­valt nii­sa­ma ai­ta­ma, on mõ­ni ik­ka­gi ko­du­tee­nust soo­vi­nud.“

Kui­das on kor­ral­da­tud sot­siaalt­rans­port Raa­si­ku val­las?
„Siia­ni on ini­me­si lin­na ars­ti juur­de või ID-kaar­ti taot­le­ma sõi­du­ta­nud ko­du­hool­du­sõed. Tee­nus mak­sab väl­jas­pool val­da 20 sen­ti ki­lo­mee­ter, li­saks 3 eu­rot oo­te­tund. Plaa­ni­me hin­da tõs­ta ja lei­da tee­nu­se osu­ta­mi­seks koos­töö­part­ne­ri, sest prae­gu ku­lub nen­deks sõi­tu­deks lii­ga pal­ju meie töö­ta­ja­te ae­ga ning mõ­ne ini­me­se pu­hul on see just­kui mu­ga­vus­tee­nus – ka­su­ta­tak­se val­da ära, et oma lä­he­da­sed ei peaks neid sõi­du­ta­ma.

Ak­tiiv­set ka­su­tust on leid­nud ka koos­töö­part­ne­ri­te­ga toi­miv me­dit­sii­ni­li­ne trans­port nei­le, ke­da mõ­ne ter­vi­sep­rob­lee­mi tõt­tu ta­va­li­ses sõi­duau­tos sõi­du­ta­da ei saa.“

Kas ja mi­da sot­siaal­töö­val­las veel tee­te või soo­vi­te te­ha?
„Ala­ti on soov hä­da­so­li­jaid roh­kem ai­da­ta. Mit­te küll kõi­gi­le ra­ha kül­va­ta, vaid toe­ta­da neid, kes se­da tões­ti va­ja­vad. Pal­ju­sid saa­me ai­da­ta sel­le kau­du, et mei­le tuuak­se nii las­te kui täis­kas­va­nu­te kor­ra­lik­ke rii­deid, ja­la­nõu­sid, män­gu­as­ju, nõu­sid, voo­di­pe­su. Oleme korraldanud inimeste toetamiseks ka kampaaniaid ja heategevuslikke aktsioone.

Suur osa sot­siaal­tööst on nõus­ta­mi­ne ja kuu­la­mi­ne. Ka meie juu­res käi­vad sa­ge­li ini­me­sed oma mu­re­dest rää­ki­mas, tea­vad, et saa­vad meid usal­da­da.“

Raa­si­ku val­la sot­siaal­töö­ta­jad
Ha­ri­dus- ja sot­siaa­lo­sa­kon­na ju­ha­ta­ja Ka­rin Möl­lits, tel 5556 7128.
Sot­siaal­töös­pet­sia­list (eri­va­ja­dus­te­ga ini­me­sed) Lo­ta Aad­la, tel 5554 1805.
Hool­dus­koor­di­naa­tor Maa­ri­ka Grau, tel 5886 4141.
Las­te­kait­ses­pet­sia­list Anu Nõl­ve, tel 5378 7802.
Täp­se­mad kon­tak­tand­med leiab Raasiku val­la ko­du­le­helt.

Eelmine artikkelOmavalitsuste ühisprojekti laste-noorte juhtumikorraldajad
Järgmine artikkelArenduskoja Leader toetuste taotlusvoor